lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/1-13-5155/89

Kohtulahend

KriminaalasiJõustunudTartu Ringkonnakohus · 10.03.2014

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohus
Kohtuasja number
1-13-5155/89
Asja liik
Kriminaalasi
Menetlusliik
Lühimenetlus
Kuulutamise aeg
10.03.2014
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
2167
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
1-13-5155/84Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja26.11.20131-13-5155/199Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja15.07.20141-13-5155/205Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja20.03.20151-13-5155/217Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja16.04.2019

Hilisemad lahendid, mis sellele viitavad (2)

lahend.ee
2-17-14077/10Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja11.12.20172-15-13589/3Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja22.10.2015

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

10. märts 2014, Tartu (kirjalik menetlus)

Kriminaalasja number

1-13-5155

Kohtukoosseis

Maarika Kuusk, Paavo Randma, Mati Kartau

Kriminaalasi

P.A süüdistuses KarS § 199 lg 2 p-de 7,8,9; § 200 lg 2 p-de 4,7,8,9,10, § 209 lg 2 p 1; 213 lg 1, S.L süüdistuses KarS § 199 lg 2 p-de 7,8,9; 200 lg 2 p-de 7,8,9, Anatoli Bojev süüdistuses KarS § 199 lg 2 p-de 4,7,8, Viktor Harun süüdistuses KarS § 199 lg 2 p-de 4,7,8, P.O süüdistuses KarS § 199 lg 2 p-de 4,7,8 ja V.A süüdistuses KarS § 199 lg 2 p-de 7,8,9 järgi lühimenetluses

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja) 26. novembri 2013 otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Süüdistatav P.A, apellatsioon

RESOLUTSIOON

Jätta süüdistatava P.A apellatsioon Viru Maakohtu 26. novembri 2013 otsuse peale läbi vaatamata. Määruse peale võib advokaadi vahendusel Tartu Ringkonnakohtu kaudu esitada määruskaebuse Riigikohtule kümne päeva jooksul alates vaidlustatavast kohtumäärusest teada saamisest.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Viru Maakohtu 26.11.2013 otsusega tunnistati P.A süüdistuses KarS § 199 lg 2 p 7,8,9 järgi (episood 16.08.2012) õigeks seoses prokuröri süüdistusest loobumisega. 1.1 P.A tunnistati süüdi KarS § 199 lg 2 p-de 7,8,9 järgi (episoodid 02-03.09.2009, 1415.09.2009, 28-29.12.2009, 03-04.01.2010), mõistes karistuseks 8 kuud vangistust. 1.2 Samuti tunnistati ta süüdi KarS § 200 lg 2 p-de 7,8,9,10 järgi (episood 30.11.2009), mõistes karistuseks 3 aastat vangistust.

KarS § 64 lg 1 alusel, lugedes kergem karistus kaetuks raskeimaga, mõisteti liitkaristuseks 3 aastat vangistust, mida KrMS § 238 lg 2 vähendati ühe kolmandiku ehk 1 aasta võrra. Kandmisele kuulub 2 aastat vangistust. KarS § 65 lg 1, § 64 lg 1 alusel liideti käesoleva otsusega mõistetud karistus 2 aastat vangistust Viru Maakohtu Jõhvi kohtumaja 23.03.2012 ja 04.09.2012 kohtuotsuste alusel mõistetud karistustega – 8 kuud ja 6 kuud vangistust. P.A-le mõisteti liitkaristuseks, lugedes kergem karistus kaetuks raskeima karistusega, 2 aastat vangistust. Liitkaristusest arvati maha täielikult ärakantud karistus 8 kuud vangistust. Kandmisele kuulub 1 aasta 4 kuud vangistust. 1.3 P.A tunnistati süüdi KarS § 199 lg 2 p-de 5,7,8,9 järgi (episoodid: 08-09.08.2012 J. Kostina suhtes, 17.08.2012, 31.08.2012, 31.08.20123, 02-03.09.2012), mõistes karistuseks 10 kuud vangistust. 1.4 P.A tunnistati süüdi KarS § 200 lg 2 p-de 4,7,8,9 järgi (episood 29.08.2012), mõistes karistuseks 3 aastat vangistust. 1.5 Samuti tunnistati ta süüdi KarS § 213 lg 1 järgi (episood 09.08.2012), mõistes karistuseks 3 kuud vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel mõistetud üksikkaristustest raskeima suurendamise teel mõisteti P.A liitkaristuseks 3 aastat 6 kuud vangistust. Vastavalt KrMS §-le 238 lg 2 vähendati mõistetud karistust ühe kolmandiku ehk 1 aasta ja 2 kuu võrra. Kandmisele kuulub 2 aastat 4 kuud vangistust. KarS § 65 lg 1, § 64 lg 1 alusel liideti käesoleva otsusega mõistetud karistus 2 aastat 4 kuud vangistust Viru Maakohtu Jõhvi kohtumaja 04.09.2012 kohtuotsuse alusel mõistetud karistusega –6 kuud vangistust ja mõisteti P.A-le liitkaristuseks, lugedes kergem karistus kaetuks raskeima karistusega, 2 aastat 4 kuud vangistust. 1.6 P.A tunnistati süüdi KarS § 199 lg 2 p-de 7,8,9 järgi (ajavahemikul alates 10.0911.09.2012 kuni 28.01-29.01.2013 kokku 31 episoodi), mõistes karistuseks 3 aastat 6 kuud vangistust. 1.7 Samuti tunnistati P.A süüdi KarS § 213 lg 1 järgi (episoodid 15.10.2012, 01.11.2012), mõistes karistuseks 6 kuud vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel mõistetud üksikkaristustest raskeima suurendamise teel mõisteti liitkaristuseks 3 aastat 6 kuud vangistust, mida vähendati KrMS § 238 lg 2 järgi ühe kolmandiku ehk 1 aasta ja 2 kuu võrra. Kandmisele kuulub 2 aastat 4 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati käesoleva otsusega mõistetud karistust 2 aastat 4 kuud vangistust Viru Maakohtu Jõhvi kohtumaja 04.09.2012 kohtuotsuse alusel mõistetud karistusega – 6 kuud vangistust ning mõisteti P.A-le liitkaristuseks 2 aasta 10 kuud vangistust. KarS § 65 lg 1, § 64 lg 1 alusel liideti käesoleva otsusega KarS § 65 lg 1 alusel mõistetud karistused 1 aasta 4 kuud vangistust ja 2 aastat 4 kuud vangistust käesoleva otsusega KarS § 65 lg 2 alusel mõistetud karistusega – 2 aastat 10 kuud vangistust ja mõisteti P.A-le liitkaristuseks, lugedes kergem karistus kaetuks raskeima karistusega, 2 aastat 10 kuud vangistust. KarS § 68 alusel arvati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg ning loeti karistuse kandmise alguseks 06.02.2013.

1.7 KrMS § 274 lg 1, § 199 lg 1 alusel lõpetati kriminaalmenetlus P.A süüdistuses KarS § 209 lg 2 p 1 järgi, kuna tema tegevus vastab väärteo tunnustele.

2.Samuti võttis Viru Maakohus seisukoha menetluskuludes ja tsiviilhagides. Teiste hulgas mõisteti P.A-lt välja A.D. i kasuks tsiviilhagi 4592,90 eurot, millises osas Viru Maakohtu otsust ka apelleeritakse. Muus osas ja teiste süüdistatavate poolt Viru Maakohtu otsust ei vaidlustata.

MAAKOHTU OTSUSE APELLERITAVA OSA SISU

3.P.A süüdistuses ajavahemikus 28-29.12.2009 Kiviõlis XXX asuvast A.D. i majast varguse kohta on kogutud ja kohtuistungil avaldatud järgmised tõendid: kannatanu A.D. i ütlused, mille kohaselt käis ta Kiviõlis XXX asuvas majas enne vargust 28.12.2009. Kui kella 10.00 paiku tuli ta majja 29.12.2009, avastas, et ukse lukusüdamikud on lõhutud ja majast varastatud: 14 pudelit 56,80 krooni maksvat viina koguväärtuses 795,20 krooni (50,82 eurot), üks pudel likööri maksumusega 400 krooni (25,56 eurot), üks liitrine pudel Havanna Clubi maksumusega 150 krooni (9,59 eurot), üks kaheliitrine pudel alkohoolset jooki Volgonaya maksumusega 500 krooni (31,96 eurot), üks liitrine pudel piiritust maksumusega 300 krooni (19,17 eurot), üks pudel Vana Tallinnat maksumusega 200 krooni (12,78 eurot), üks pudel Kohvilikööri maksumusega 100 krooni (6,39 eurot), kaks lipsunõela kogumaksumusega 500 krooni (31,96 eurot), tuutu 10-sendiste müntidega väärtusega 50 krooni (3,20 eurot), vahetusmündid koguväärtuses 150 krooni (9,59 eurot), DVD pleier Philips maksumusega 700 krooni (44,74 eurot), 12 väikest melhiorlusikat kogumaksumusega 1000 krooni (63,91 eurot), 10 suurt melhiorlusikat kogumaksumusega 500 krooni (31,96 eurot), sularaha summas 3500 krooni (223,69 eurot), paberist kinkepakend maksumusega 1 euro, 19. sajandist pärit hõberist (propellerikujulise) maksumusega 100 eurot, hõbedast medaljon ikooniga maksumusega 120 eurot, kaks 20 eurot maksvat hõbeketti kogumaksumusega 40 eurot, 10 paari pakendis meeste poolvillaseid valgeid sokke kogumaksumusega 15 eurot, pruuni katteriide külge kinnitatud märkide kollektsioon (ca 1000 tükki) koguväärtusega 300 eurot, kolm mehhaanilist käekella kogumaksumusega 100 eurot, televiisori Panasonic pult maksumusega 15 eurot ja villased labakud maksumusega 0,50 eurot. Varastatud esemete koguväärtus oli 1256,82 eurot. Uste ja lukkude lõhkumisega tekitatud kahju kogusummas 50 eurot. Kannatanu esitas tsiviilhagi summas 1242,90 eurot. Kohus luges tsiviilhagi tuvastatuks sündmuskoha vaatlusprotokolli ja skeemiga, mille kohaselt on maja ukselukk lõhutud, toas kapiuksed avatud ja asjad laiali paisatud. Kahtlustatava P.A ütluste kohaselt pani ta toime Kiviõlis XXX asuvast A.D. i majast varguse, majja ta sisenes välisukse luku lõhkumise teel ning võttis ära sularaha, alkoholi, DVD pleieri.
4.Kannatanu A.D. i ütluste kohaselt lahkus ta 03.01.2010 majast Kiviõlis XXX ja naases 04.01.2010 kella 10.00 paiku. Ta avastas, et garaažist on ärandatud sõiduauto Opel Vectra reg nr XXX , maksumusega 1918 eurot, millega hoovist välja sõitmisel oli lõhutud aiavärava lukk. Samuti oli lõhutud maja välisuks ja majast varastatud: üks 0,35-liitrine pudel 1973. a konjakit KV maksumusega 12 eurot, üks 0,1-liitrine pudel 1970. a konjakit maksumusega 10 eurot, padrunikujuline 0,25-liitrise likööripudel maksumusega 15 eurot, 27 pudelit 0,7-liitrist veini maksumusega a` 10 eurot kogumaksumusega 270 eurot, majapidamiskott kiirtoidusuppide ja – makaronidega koguväärtusega 10 eurot, 28 keraamilist kujukest koguväärtusega 375 eurot, kinnine assortiikarp maksumusega 8 eurot, sinine akutrell maksumusega 64 eurot, punane akutrell maksumusega 50 eurot, ehitusföön maksumusega 30 eurot, mootorsaag maksumusega 256 eurot, tsaariajast pärit vasest kaaluvihud väärtusega 100 eurot, kristallnõud (karahvin, vaas jne.) koguväärtusega 100 eurot, kaheksa šokolaadi kogumaksumusega 10 eurot, püstolikujuline

välgumihkel maksumusega 20 eurot, pneumaatiline püstol maksumusega 32 eurot, neli karpi padruneid hinnaga a` 2 eurot kogumaksumusega 8 eurot, hambaproteesid maksumusega 2500 eurot, 20. sajandi algusest pärit vasest petroolilamp maksumusega 100 eurot, 1927. aastast pärit mäng lastele maksumusega 100 eurot, uus laste automaatpüstol kuulikestega maksumusega 25 eurot, uued mustad meesteteksad maksumusega 35 eurot, ennesõjaaegsed postkaardid ja ümbrikud koguväärtusega 100 eurot, kümme tsaariaegset raamatut koguväärtusega 200 eurot, 18 ennesõjaaegset raamatut koguväärtusega 150 eurot. Varastatud esemete kogumaksumus oli 6498 eurot. Lukkude lõhkumisega tekitatud kahju oli 55 eurot.

5.Kannatanu A.D. seletas, et ta sai politseist tagasi: auto – 1918 eurot, 19 pudelit veini – 190 eurot, majapidamiskoti koos suppidega – 10 eurot, 28 keraamilist kujukest – 375 eurot, kaheksa šokolaadi – 10 eurot, 2 akutrelli – 114 eurot, ehitusfööni – 30 eurot, mootorsae – 256 eurot, tsaariaegsed kaaluvihud – 100 eurot, kristallnõud kogusummas 100 eurot, välgumihkel-püstoli – 20 eurot, pneumaatilise püstoli – 32 eurot, neli karpi padruneid – 8 eurot. Kokku tagastati vara summas 3163 euro eest. Auto tagastati vigastatuna ja tal tuli seda remontida, remont läks 600 eurot. Kannatanu esitas tsiviilhagi summas 3350 eurot. Tunnistaja S.T. i ütluste kohaselt tehti autoga Opel Vectra reg nr XXX avarii. Sündmuskoha vaatlusprotokollist koos fototabelitega nähtub, et lukud olid lõhutud, majas asjad laiali loobitud, garaažiuste ees tänava pool värske lume peal oli näha sõiduauto jälgi. Sündmuskoha vaatlusprotokollis vaadeldi sõiduautot Opel Vectra reg nr XXX . Sõiduauto vasakpoolne esiuks ja esitiib olid vigastatud, esiuks on avatud ja ei sulgu. Auto sees on avastatud erinevad toiduained, alkohol ja auto pagasnikus tööriistad. Kahtlustatava P.A ütluste kohaselt pani ta toime varguse koos D.T. iga, nad võtsid garaažist auto, tööriistad, veini ja mida veel, P.A ei mäleta. Autoga tegid nad avarii, jooksid minema, jättes asjad autosse.
6.Kohtuistungil P.A ei vaidlustanud kannatanu A.D. i poolt esitatud tsiviilhagi suurust. TsMS § 440 lg 1 kohaselt kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. 6.1 A.D. i poolt esitatud tsiviilhagi on tõendatud ülalnimetatud tõenditega. Varastatud esemete loetelu ja varastatu maksumus on kinnitatud P.A enda ja kannatanu ütlustega. Kannatanul küll puuduvad maksekviitungid või ostutšekid, kuid varastatud esemete hind on reaalne ja vastab turuhinnale, tagastatud asjade maksumus on ka arvestatud tsiviilhagi esitamisel. P.A se ei mäleta (tema enda ütlused), mida ja kui palju nad koos D.T. iga varastasid, samuti tuleb arvestada, et varguse pani P.A toime grupis ning võis mitte teada, mida kaasosaline kaasa võttis.
7.Ülaltoodu alusel luges kohus A.D. i poolt esitatud tsiviilhagi põhjendatuks ja rahuldas tsiviilhagi summas 4592,90 eurot, mõistes selle välja P.A-lt.

APELLATSIOON

8.Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni süüdistatav, kes taotleb uuesti läbi vaadata A.D. i tsiviilhagi. Apellandi väitel tagastati kõik majast varastatud asjad, samuti sõiduauto Opel Vectra. Apellant sattus sõidukiga avariisse Kohtla-Järvel ning põgenes sündmuskohalt. Sõiduk varastatud asjadega jäi sündmuskohale ning uurimise lõppedes tagastati selles olnud asjad omanikule, samas aga jäeti tsiviilhagi apellandi kanda.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

9.Ringkonnakohus, hinnates P.A apellatsiooni põhjendatust, selle kohtuliku läbivaatamise perspektiivi, olemasolevat kohtupraktikat ja võimalikku tulemust, leiab, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu ja tuleb KrMS § 326 lg 2 alusel jätta läbi vaatamata. 9.1 Riigikohtu määruse nr 3-1-1-49-10 punkt 5 kohaselt on apellatsiooni läbi vaatamata jätmine võimalik eeskätt siis, kui maakohtu otsus on kooskõlas kohtupraktikas selgelt ja üheselt kujunenud seisukohtadega (nt teo õigusliku kvalifikatsiooni või karistuse osas) ning ringkonnakohus ei pea vajalikuks kohtupraktikat muuta. 9.2 Apellatsiooni läbi vaatamata jätmine on seega võimalik reeglina vaid juhul, kui juba eelmenetluses selgub, et apellatsioonil puudub ilmselgelt edulootus ehk tegemist on perspektiivitu apellatsiooniga. Ilmselt põhjendamatuks KrMS § 326 lg 2 teise lause mõttes tuleb lugeda sellist apellatsiooni, mida on põhjust pidada perspektiivituks ehk mille rahuldamist ei pea kolm ringkonnakohtu kohtunikku üksmeelselt võimalikuks. Tegemist on olukorraga, kus kaebus jääb prognoositavalt rahuldamata.
10.Ringkonnakohus, tutvunud kriminaalasja materjalidega ja maakohtu seisukohtadega, nõustub maakohtu otsuses tehtud järeldustega P.A-lt välja mõistetud tsiviilhagi osas. Ringkonnakohus põhjendab oma seisukohta järgmiselt. 10.1 Esmalt märgib ringkonnakohus, et väär on P.A väide, mille kohaselt tagastati kannatanu A.D. ile kõik asjad. 10.2 28-29.12.2009 episoodis esitas kannatanu tsiviilhagi summas 1242,90 eurot (vt esemete loetelu p-s 3). Puuduvad andmed, et varastatud esemed oleks A.D. ile tagastatud. Samas nähtub otsusest, et varguse toimepanemist kinnitavad P.A enda ütlused, mille kohaselt ta pani toime Kiviõlis XXX asuvast A.D. i majast varguse, sisenedes majja välisukse lõhkumise teel ning võttes sealt sularaha, alkoholi ja DVD pleieri. 10.3 Puudutavalt 03.01.2010 - 04.01.2010 episoodi, milles kannatanu esitas tsiviilhagi summas 6498 eurot, märgib apellatsioonikohus järgmist. Maakohus tuvastas, et politseist sai A.D. vara tagasi summas 3163 eurot, millise summa on kannatanu arvanud tsiviilhagist maha, esitades tsiviilhagi summas 3350 eurot. Esitatud summat arvestades on võimalik arvutuskäiku tehes jõuda järeldusele, et selle summa sisse ei ole arvestatud sõiduauto remontimisega seotud kulusid (600 eurot), ehk teisisõnu – arvestades esialgselt esitatud tsiviilhagi, on kannatanu oma nõuet võrreldes esialgsega vähendanud. Seega on leidnud kinnitamist osade süüdistuses nimetatud esemete ja sõiduauto tagastamine A.D. ile, samas on kohus õigustatult mõistnud P.A-lt välja tsiviilhagi ülejäänud osas. 10.4 Seejuures leiab ringkonnakohtu kriminaalkolleegium, et maakohus on põhjendatult arvestanud asjaolu, et P.A võttis kohtuistungil hagi õigeks. Kohtuistungi protokollist nähtub, et P.A ei ole end süüdi tunnistanud osaliselt Oleg Ivanovi episoodis, s.o ei ole nõustunud kohtu loeteluga varastatud asjadest. Samuti ei tunnistanud ta 16.08.2012 episoodi Lusti osas. Kohtu küsimusele: „ on süüdistatav vastanud: (X kd, lk 5) Ringkonnakohus selgitab, et kuna P.A võttis tsiviilhagi õigeks, oli kohtul vastavalt TsMS § 440 lg-s 1 sätestatule õigus A.D. i hagi rahuldada. TsMS § 444 lg 4 vabastab kohtu kostja õigeksvõtu korral põhistamiskohustusest. Järelikult oli maakohus käesolevas asjas õigustatud ja kohustatud A. Dimitrijevi varalise kahju nõude osas tsiviilhagi rahuldama, vähendades esitatud haginõuet tuvastamist leidnud ning kannatanule tagastatud esemete võrra.
11.Eeltoodud põhjendustel leiab ringkonnakohus, et P.A apellatsiooni kohtuliku läbivaatamise perspektiivi, olemasolevat kohtupraktikat ja võimalikku tulemust arvestades on see ilmselt põhjendamatu ja tuleb KrMS § 326 lg 2 alusel jätta läbi vaatamata.

Maarika Kuusk

Mati Kartau

Paavo Randma

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.