lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/1-03-60/75

Kohtulahend

KriminaalasiJõustunudTartu Ringkonnakohus · 03.03.2014

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohus
Kohtuasja number
1-03-60/75
Asja liik
Kriminaalasi
Menetlusliik
Täitmiskohtuniku asi
Kuulutamise aeg
03.03.2014
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
863
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
1-03-60/34Viru Maakohus Kohtla-Järve kohtumaja30.09.20101-03-60/39Viru Maakohus Rakvere kohtumaja03.11.20101-03-60/48Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja01.11.20111-03-60/57Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja19.12.20121-03-60/71Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja04.02.20141-03-60/78Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja25.03.2015

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

3.märtsil 2014 Tartu (kirjalik menetlus)

Kriminaalasja number

1-03-60

Kohtukoosseis

Aarne Sarjas, Mati Kartau, Paavo Randma

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja) 4. veebruari 2014 määrus süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamata jätmise kohta

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

süüdimõistetu Aleksandr Ulanov, määruskaebus

RESOLUTSIOON

Jätta Viru Maakohtu 4. veebruari 2014 määrus muutmata ning süüdimõistetu Aleksandr Ulanovi määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtu kaudu Riigikohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled kümne päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud

1.Aleksandr Ulanov tunnistati Viru Maakohtu 31.10.2006 otsusega süüdi KarS § 114 p 1 ja 5 järgi ning karistati vangistusega 11 aastat. KarS § 65 lg 2 alusel mõisteti liitkaristuseks 13 aastat vangistust. Karistusaja hulka arvestati vahi all viibitud aeg 3 päeva ning kandmisele kuulus 12 aastat 11 kuud 27 päeva vangistust. Karistuse kandmise algus oli 13.01.2003 ja lõpp on 09.01.2016. Viru Maakohtu 04.02.2014 määrusega jäeti A. Ulanov tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamata. Esimese astme kohtu määruse sisu
2.Maakohus leidis, et süüdimõistetu A. Ulanovi tingimisi ennetähtaegne vabastamine ei ole põhjendatud. 2.1 Vabanedes on kinnipeetaval garanteeritud töökoht, kindel elukoht. Kehtivad distsiplinaarkaristused puuduvad. Positiivseks tuleb lugeda, et kinnipeetav on osalenud õpingutega, sotsiaalprogrammides, töötab. Siiski leidis kohus, et süüdimõistetu käitumine

vanglas ja tema võimalused vabanemisel ei kaalu üle tema käitumist enne vangistusse sattumist ning toimepandud kuriteo asjaolusid. 2.2 Arvestades kuriteo raskust, ei ole A. Ulanovi ennetähtaegne vangistusest vabastamine õigustatud. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Vaatamata varasemale karistusele paranemise teele ei asunud ning taas pani toime uue kuriteo, mis viitab sellele, et ta ei ole oma eelnevast karistusest vastavaid järeldusi teinud ega suutnud tõestada, et ta on võimeline käituma seaduskuulekalt. A. Ulanov on kriminaalkorras karistatud viis korda. Vangistuses viibib ta teist korda. Kuritegude dünaamika on muutunud raskemaks. Uue kuriteo pani A. Ulanov toime joobeseisundis, mida võib pidada uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks. Määruskaebuses esitatud taotluste sisu

3.Maakohtu määruse peale esitas määruskaebuse süüdimõistetu A. Ulanov, taotledes vaidlustatud määruse tühistamist ning enda ennetähtaegset vabastamist. 3.1 Esmalt palub kinnipeetav arvestada kohtul asjaolu, et põhikaristuse 11 aastat viimase kuriteo toimepanemise eest on ta käesolevaks ajaks ära kandnud. Maakohus väidab määruses, et vaatamata varasemale karistusele paranemise teele kinnipeetav ei asunud ning taas pani toime uue kuriteo, mis viitab sellele, et ta ei ole oma eelnevast karistusest järeldusi teinud. A. Ulanov märgib, et praegu on tema puhul möödunud juba terve põlvkonna jagu aega. 3.2 Määruskaebuse esitaja leiab, et on äärmiselt ebaobjektiivne väita, nagu saaks ühiskonna õiglustunne tema vabastamisel ennetähtaegselt oluliselt riivatud. Nimelt on ta avavangla osakonnas (viibides pooleldi vabaduses). Pikaajaline viibimine avavangla osakonnas väljendab ilmselgelt seadusandja poolt kehtestatud karistuse kandmise juures teatud kõrgendatud usaldust inimese vastu; samuti seda, et karistussüsteem on mõjunud inimteadvusele nende poolt ettearvatud suunas. 3.3 Samuti on A. Ulanov püüdnud teha kõike, et tema integreerumine oleks võimalikult valutu: valmistanud ette elu- ja töökoha, taastanud sidemed perekonnaliikmetega, osalenud aktiivselt erinevates rehabilitatsiooni programmides, ehk teinud kõik selleks, et püsida edaspidi seaduskuulekas. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
4.Tutvunud läbivaadatava kriminaalasja materjalidega, leiab Tartu Ringkonnakohus samaselt maakohtuga, et A. Ulanovi vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine ei ole põhjendatud. Maakohus on piisava põhjalikkusega hinnanud kohtule esitatud materjale ja teatavaks saanud asjaolusid nende kogumis, mida ringkonnakohus kordama ei hakka, kuid märgib täiendavalt järgmist.
5.Tingimisi ennetähtaegse vabastamise otsustamisel lähtub kohus KarS § 76 lg-s 3 sätestatud asjaoludest. Ringkonnakohus leiab, et A. Ulanovi suhtes esinevad küll mitmed positiivsed asjaolud (sealhulgas sotsiaalprogrammide läbimine, kindel elu- ja töökoht vabaduses, lähedased), kuid need ei kaalu üles tema suhtes esinevaid negatiivseid asjaolusid – kuriteo toimepanemise asjaolud, tema süü suurus, varasemalt toimepandud kuriteod ja nende eest mõistetud karistused.
6.Ringkonnakohus toonitab, et kuriteo toimepanemise asjaoludel ja isiku süü suurusel on ennetähtaegse vabastamise küsimuse lahendamisel suur kaal. Süüdimõistetu ennetähtaegne vabastamine on alati kriminaalpoliitiline otsus ning kohtul on õiguskorra kaitsmise huvidest lähtuvalt õigus raske kuriteo toimepannud isiku ennetähtaegsest vabastamisest keelduda.

-2-

7.A. Ulanov tunnistati Viru Maakohtu 31.10.2006 otsusega süüdi selles, et ta grupis tegutsedes, olles alkoholi- ja narkojoobes, omakasu eesmärgil võla äraandmise ja puskari ostmise ettekäändel tungis korterisse, kus ta koos kaassüüdistatavaga eriti julmal viisil tekitas eakale kannatanule 23 torke - lõikehaava, mille tagajärjel kannatanu suri sündmuskohal, ning pärast seda varastas korterist erinevaid esemeid koguväärtuses 13 202 krooni. Nendest kuriteo toimepanemise asjaoludest ja A. Ulanovi süü suurusest tuleb ringkonnakohtu hinnangul järeldada, et süüdimõistetu suhtes ei vasta seni kantud karistus tema poolt toimepandud kuriteole ning tema vabastamine oleks veel ennatlik. Tähelepanu tuleb juhtida ka sellele, et A. Ulanov kannab liitkaristust kohtuotsuste kogumis: Narva Linnakohtu 11.11.2002 (süüdimõistetud KrK § 140 lg 2 p 1, 2 ja 3 järgi) ja Viru Maakohtu 31.10.2006 otsustega. Samuti tingib süüdimõistetu vabastamata jätmise tema varasem elukäik. A. Ulanov on viiel korral kriminaalkorras karistatud ning ta kannab teist reaalset vangistust. Seega iseloomustab tema varasemat elukäiku kuritegelik käitumine. Ülalosundatut arvestades ning õiguskorra kaitsmise huvidest lähtuvalt tuleb A. Ulanov käesoleval ajal jätta vangistuse kandmisest tingimisi ennetähtaegselt vabastamata.
8.Sellest tulenevalt ning juhindudes KrMS § 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus vaidlustatud määruse muutmata ning määruskaebuse rahuldamata.

Aarne Sarjas

Mati Kartau

-3-

Paavo Randma

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.