Kohtulahend

6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

Martin Vaiksaare kohta kriminaalhoolduses koostatud iseloomustusest nähtub, et M. Vaiksaar on nõus elektroonilise valvega tingimisi enne tähtaega vabastamisega ja elama asumisega aadressile XXX. Elukoha üldine seisukord võimaldab elektroonilise valve seadmete paigaldamist. M. Vaiksaarel on seaduslik alus selles elukohas elada (omaniku kirjalik nõusolek). Väidetavalt võimalikul vabanemisel jätkab juhatuse esimehena tööd OÜ-s XXX (metsa müük/ost). Martin Vaiksaar taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegset vanglast vabastamist, on nõus elektroonilise järelevalvega. Prokuröri abi Aleksander Tšitšerov edastas 24.01.2014.a kohtule kirjaliku arvamuse, mille kohaselt prokurör ei ole nõus Martin Vaiksaare tingimisi ennetähtaegse vabastamisega elektroonilise järelevalve kohaldamisega. Vanglas kannab karistust alates 30.11.2012. Kuriteo toimepanemise põhjuseks on alkoholi ja narkootikumide tarvitamine. Karistusaja lõpp 30.09.2015.a. Vangistuse jooksul omab neli distsiplinaarkaristust. Vangla andmetel on rahalised nõudeid summas 5151,75 eurot, vabanemisfondis on 9,80 eurot. Väidetavalt vabanemisel, kriminaalhooldaja andmetel, jätkab juhatuse esimehena tööd OÜ-s XXX-s (metsa müük/ost). Vabanemisel on kindel vabanemisjärgne elukoht – XXX. Omanik andis oma kirjaliku nõusoleku elektroonilise valve teostamiseks. Vangla toetab Martin Vaiksaar`e tingimisi ennetähtaegse vabastamise elektroonilise järelevalve kohaldamisega arvestades, et kinnipeetava uue kuriteo toimepanemise tõenaolisus 2 aasta jooksul on 36% ning uue, samalaadse vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenaolisus 2 aasta jooksul on 47%. Eeltoodu arvestades, et karistusaja lõpp 30.09.2015.a prokurör ei toeta Martin Vaiksaare tingimisi ennetähtaegse vabastamise elektroonilise järelevalve kohaldamisega, arvates, et see oleks ennatlik. Vastavalt kohtu järelepärimisele edastas 07.02.2014.a arvamuse ka M. Vaiksaare kriminaalasja menetlenud ringkonnaprokurör Aarne Pruus. Ringkonnaprokurör Aarne Pruus märgib, et kuriteod, mille eest Martin Vaiksaar karistati vabaduskaotusliku karistusega pani M. Vaiksaar toime ajavahemikul 2011 novembrist kuni 06.11.2012. Martin Vaiksaart karistati enne neid kuritegusid 26.01.2009 Pärnu Maakohtu Paide kohtumaja ja 26.02.2009 Pärnu Maakohtu Rapla kohtumaja kohtunike poolt varavastaste kuritegude eest rahalise karistusega. 26.09.2009 Pärnu Maakohtu Paide kohtumaja kohtuniku poolt asendati KarS § 70 lg 2 ja § 69 alusel Paide kohtumajas 26.01.2009 ja Rapla kohtumajas 26.02.2009 mõistetud rahalised karistused 278 tunni üldkasuliku tööga tähtajaga 12 kuud. Kuna enne Pärnu Maakohtu 08.11.2013 kohtuotsust oli Martin Vaiksaar karistatud rahalise karistusega ja ta oli võimeline ära tegema talle määratud 278 üldkasuliku töö tundi, siis on arvamusel, et Martin Vaiksaar on võimeline alluma elektroonilise valve tingimustele. Kaitsja taotleb kohtuistungil kinnipeetava vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist, kuna see on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Vabaduses on olemas kõik tingimused vabastamiseks. Kohus, tutvunud esitatud materjalide ja prokuröride kirjalike seisukohtadega ning ära kuulanud kinnipeetava ja kaitsja arvamuse, leiab, et Martin Vaiksaare võib vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada. Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik Martin Vaiksaare isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil.

Kinnipeetavat on kriminaalkorras korduvalt karistatud. Viimase kohtuotsusega tunnistati Martin Vaiksaar süüdi varguse, omavolilise sissetungi ja kehalise väärkohtlemise eest, samuti raske tervisekahjustuse tekitamise eest ettevaatamatusest. Kuigi varasemad karistused ning kehtivad distsiplinaarkaristused näitavad pigem kinnipeetava senist negatiivset hoiakut õiguskuulekasse käitumisse, usub kohus, et praeguseks ligikaudu 1 aasta ja 3 kuud vanglas viibimist on pannud M. Vaiksaare tõsiselt järele mõtlema oma õigusvastase käitumise negatiivsetele tagajärgedele ning tema edasine käitumine on kooskõlas ühiskonnas aktsepteeritavate hoiakute ja tõekspidamistega. Kohus arvestab, et kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist elektroonilise valve kohaldamisega toetab ka M. Vaiksaare kriminaalasja menetlenud prokurör, samuti Vangla. Vangla iseloomustuse kohaselt ei õigusta M. Vaiksaar kuritegevust ega jaga kriminaalase subkultuuri väärtusi, samas enda tegudesse suhtub kohati ennastõigustavalt, kerge üleolekuga, kriminaalhoolduse ajal on korduvalt toime pannud vargusi, mille tõttu on kriminaalhooldust pikendatud ja määratud ÜKT, samas isik tunnistab, et tänu kriminaalhooldusele on pikka aega suutnud vanglast hoiduda. Kohtu hinnangul võimaldab M. Vaiksaare tingimisi ennetähtaegne vabastamine ühes elektroonilise valvega kohaldada tema üle käitumiskontrolli ning seeläbi teostada järelevalvet väljaspool kinnipidamisasutust, kindlustamaks positiivseid muutusi, andes samas M. Vaiksaarele võimaluse tõestada, et ta on asunud paranemise teele ning on võimeline edaspidi järgima seaduskuulekat eluviisi. Katseajal on võimalik hinnata kinnipeetava püüdlusi oma elu korraldamisel, samuti kehtivate tavade ja reeglite järgimisel. Vastavalt kriminaalhooldusseaduse §-le 1 lg 1 valvatakse kriminaalhoolduse käigus kriminaalhooldusaluse käitumise ja temale kohtu või prokuröri poolt pandud kohustuste täitmise järele ning soodustatakse kriminaalhooldusaluse sotsiaalset kohanemist eesmärgiga mõjutada teda hoiduma kuritegude toimepanemisest. Oluliseks peab kohus ka kriminaalasja menetlenud prokuröri hinnangut, mille kohaselt on Martin Vaiksaar võimeline alluma elektroonilise valve tingimustele. Pärast vabanemist on M. Vaiksaarel olemas ka kindel elu- ja töökoht ning lähedaste toetus ning kriminaalhooldusega on nõustunud ka M. Vaiksaar, saades aru selle vajalikkusest ja kasulikkusest. Kõik need asjaolud aitavad samuti kaasa M. Vaiksaare edaspidisele õiguskuulekale käitumisele ning ühiskonnas aktsepteeritavate hoiakute ja tõekspidamiste omaksvõtmisel. Kohus usub, et süüdimõistetu on nüüdseks teinud karistusest vastavad järeldused ning oskab edaspidises elus järgida seaduskuulelikkust.

Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.