1-12-1626
Kohus
Harju Maakohus
Määruse tegemise aeg ja koht
27.02.2014.a Tallinn, Liivalaia kohtumaja
Kohtuasja nr
1-12-1626
Kohtunik
Tatjana Bogdanova
Kohtuistungisekretär
Galina Kovaljova
Kohtuasi
Vangla esitatud materjalid Roman Borontsovi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks
Süüdimõistetu
Roman Borontsov (ik: 38205140271; viibib Vanglas)
Kohtuistungi toimumise aeg,
19.02.2014.a Tallinn kaugkohtuistung
Liivalaia
kohtumaja,
avalik
koht
kriminaalse taustaga isikutega. Iseloomustuse kohaselt liigub kinnipeetava tutvumisringkonnas erineva taustaga isikuid (narkomaane, kriminaalkorras karistatuid, seadusekuulekaid kodanikke). Otsuse tegemise juures viibinud ringkonnaprokurör Taavi Pern on seisukohal, et otseseid vastuväiteid isiku ennetähtaegseks vabastamiseks ei ole, kuid arvesse võttes uue kuriteo toimepanemise suurt tõenäosust, oleks ennatlik isik vabastada. Seega leiab, et tegemist ei ole isikuga, kes oleks suuteline katseaja nõudeid täitma ning seaduskuulekalt elama. Kohus, tutvunud esitatud materjalide ja prokuröri kirjaliku seisukohaga ning ära kuulanud Roman Borontsovi arvamuse, leiab, et Roman Borontsovi võib vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada. Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik Roman Borontsovi isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. Kinnipeetavat on kriminaalkorras korduvalt karistatud ning praegust karistust kannab R. Borontsov narkootilise aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise eest. Kinnipeetava ennetähtaegsel vabastamisel arvestab kohus, et kinnipeetava käitumine vanglas on olnud korrektne, kuna distsiplinaarkaristused puuduvad. Sellest saab järeldada, et kinnipeetav püüdleb õiguskuuleka elu poole ning võib eeldada, et kui kinnipeetav suudab vangistuses käituda normikohaselt, on ta selleks võimeline ka vabaduses. Kohus usub, et praeguseks ligikaudu 2 aastat ja 4 kuud vanglas viibimist on pannud R. Borontsovi tõsiselt järele mõtlema oma õigusvastase käitumise negatiivsetele tagajärgedele ning tema edasine käitumine on kooskõlas ühiskonnas aktsepteeritavate hoiakute ja tõekspidamistega. Samuti hindab kohus positiivsena kinnipeetava osalust sotsiaalprogrammis „Eluviisitreening“ ja riigikeele õppes. Oluliseks peab kohus siinjuures vangla iseloomustuses märgitut, et kinnipeetav osales sotsiaalprogrammis 90 %, aktiivselt ja on programmi läbiviija hinnangul muutmiseks motiveeritud, on teadlik, kuidas saab paremini hädaolukordi vältida, saab aru, et kriitilises olukorras on ta võimeline ise oma käitumist kontrollima. Kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist toetab ka Vangla, märkides, et hetkel suhtub kinnipeetav kriminaalhooldusesse positiivselt, peab seda vajalikuks, näitab üles motivatsiooni loobuda kuritegelikust käitumisest, kuid vajab selleks lähedaste toetust. Kuna kinnipeetava karistusaja lõpuni on vähem kui aasta vangistust, võimaldab kohtu hinnangul kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine ning tema allutamine kriminaalhooldusele 1-aastase katseajaga kohaldada tema üle käitumiskontrolli ning seeläbi teostada järelevalvet väljaspool kinnipidamisasutust, kindlustamaks positiivseid muutusi, andes samas R. Borontsovile võimaluse tõestada, et ta on asunud paranemise teele ning on võimeline edaspidi järgima seaduskuulekat eluviisi. Katseajal on võimalik hinnata kinnipeetava püüdlusi oma elu korraldamisel, samuti kehtivate tavade ja reeglite järgimisel. Vastavalt kriminaalhooldusseaduse §-le 1 lg 1 valvatakse kriminaalhoolduse käigus kriminaalhooldusaluse käitumise ja temale kohtu või prokuröri poolt pandud kohustuste täitmise järele ning soodustatakse kriminaalhooldusaluse sotsiaalset kohanemist eesmärgiga mõjutada teda hoiduma kuritegude toimepanemisest. Pärast vabanemist on R. Borontsovil olemas ka kindel elukoht ning lähedaste toetus ning kriminaalhooldusega on nõustunud ka R. Borontsov, saades aru selle vajalikkusest ja kasulikkusest oma edasise elu korraldamisel. Kõik need asjaolud soodustavad kohtu hinnangul R. Borontsovi edaspidist normikohast käitumist ning toetavad tema püüdlusi hoiduda senisest kuritegelikust eluviisist. Kuigi kinnipeetaval vabanedes töökoht puudub, arvestab kohus vangla
iseloomustuses märgituga, et kinnipeetav on huvitatud töötamisest. Seega võib eeldada, et vabanedes tegeleb kinnipeetav aktiivselt töökoha otsimisega, tagamaks igakuine sissetulek ning välistamaks sellega ka uued süüteod varalise kasu saamise eesmärgil. Samuti on kinnipeetaval olemas lähedaste igakülgne toetus, sealhulgas materiaalne toetus, mis aitavad edaspidi kaasa tema õiguskuulekale käitumisele. Kohus usub, et käesolev vangistus on pannud R. Borontsovi mõistma, et toimepandud kuritegudele järgnevad tema igapäevast elu ja heaolu oluliselt piiravad tagajärjed, ta on enda õigusvastasest käitumisest vajalikud järeldused teinud ning oskab edaspidises elus järgida seaduskuulelikkust.
Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.