Tartu Ringkonnakohus
Määruse tegemise aeg ja koht
27. veebruar 2014, Tartu (kirjalik menetlus)
Kriminaalasja number
1-13-6055
Kohtukoosseis
Tiit Lõhmus, Aarne Sarjas, Maarika Kuusk
Vaidlustatud kohtulahend
Viru Maakohtu (Rakvere kohtumaja) 30. jaanuari 2014 määrus süüdimõistetu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise kohta süüdimõistetu I.P, määruskaebus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Juhindudes KrMS §-st 390, § 337 lg 1 p 1 jätta Viru Maakohtu 30. jaanuari 2014 määrus muutmata ning süüdimõistetu I.P määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled kümne päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama.
motiveeritud vabanema alkoholi kuritarvitamisest, sest katseajal, kuigi alkoholi tarvitamine oli keelatud kohtuotsusega, tarvitas isik korduvalt alkoholi, millega seonduvalt pani toime kaks süütegu. Registri andmetel on I.P võlad. Ta kulutab raha mõtlematult ja hetkelise heaolu tagamiseks (alkohol). Isikul on välja kujunenud kulutamisharjumus, mida eelkõige kinnitab korduv kiirlaenude võtmine, mida ta ei suuda tasuda. I.P on varasemalt toime pannud varavastaseid kuritegusid. Majanduslike raskuste korral ja hetkelise heaolu tagamiseks võib ta toime panna uusi varavastaseid kuritegusid. Kinnipeetava elustiili tuleb pidada riskivaks ja hoolimatuks, seda enam, et katseajal jätkas ta süütegude toimepanemist alkoholi tarvitanuna vaatamata sellele, et alkoholi tarvitamine oli keelatud. Tema käitumine on impulsiivne ja tal esineb puudujääke probleemide lahendamise oskuses. Samuti tuleb pidada isiku suhtumist kriminaalhooldusesse negatiivseks, kuna ta ei täitnud varasemalt kriminaalhoolduse nõudeid. I.P poolt katseajal uue kuriteo toimepanemisest võib järeldada, et ta võib rikkuda talle tingimisi enne tähtaega vabastamise puhul määratavaid kontrollnõudeid, mistõttu oleks tema vabastamine enne tähtaega ennatlik. Puudub veendumus, et kinnipeetav suudab ennetähtaegse vabastamisega kaasneva katseaja ning temale pandavad kohustused täita nõuetekohaselt.
karistused ei ole temale oodatud eripreventiivset mõju avaldanud ning ta on alati tagasi pöördunud kuritegude toimepanemise juurde. Riskikäitumise ohtu suurendab ka asjaolu, et kinnipeetava korduva kuritegeliku käitumise mustrisse kuulub alkoholi tarvitamine, s.t kõik tema kuriteod olid toime pandud alkoholijoobes ja alkoholi tarvitamist jätkas ta ka vaatamata kohtuotsusega temale pandud vastavale keelule. Toodu valguses ei sisenda usaldust kinnipeetava väidetavasse edaspidisesse seaduskuulekasse eluviisi tema vastavad lubadused ega vangistusaegne eeskujulik käitumine. Eeltoodud asjaoludel puudub ringkonnakohtu hinnangul põhjus asuda veendumusele, et I.P suudaks vabaduses täita talle pandavaid ootusi, s.o käituda õiguskuulekalt ja täita tingimisi ennetähtaegse vabastamisega kaasnevaid kontrollnõudeid ning kohtu poolt määratavaid kohustusi. I.P määruskaebuses toodud argumendid ringkonnakohut vastupidisele seisukohale ei veena. Kinnipeetava vangistusaegset head käitumist, tema kahetsust ja vabaduses elu- ning töökoha olemasolu tuleb küll kahtlemata pidada positiivseks, kuid need argumendid ei anna alust vabaks lasta isikut, kelle vabastamine oleks vastuolus õiguskorra kaitsmise huvidega. Samuti ei põhjenda seda eaka vanaema abistamise vajadus. 4.2 Eeltoodust tulenevalt leiab ringkonnakohus, et I.P tuleb jätta vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastamata ja määruskaebus jääb rahuldamata.
Tiit Lõhmus
Aarne Sarjas
Maarika Kuusk
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.