Viru Maakohus
Määruse aeg ja koht
30. jaanuar 2014, Rakvere kohtumajas
Kohtuasja number
1-13-6055
Kohtunik
Kristel Vedro
Kohtuistungi sekretär
Raili Raja
Prokurör
Enn Pustak
Tõlk
Svetlana Hamaza
Kohtuasi
Viru Vangla materjalid E.V vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks
Süüdimõistetu
E.V , isikukood XXX , kannab karistust Viru Vanglas, elukoht vabanemisel: xxxx. Karistuse kandmise algus 12.06.2013 ja lõpp 12.09.2014.
Kohtuasja läbivaatamise aeg 24.01.2014, videokohtuistungil Kohtumääruse õiguslik alus
KarS § 76; KrMS § 426, § 383, § 384 ja § 387.
Jätta E.V vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Edasikaebamise kord Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Kohtumääruse ärakiri saata Viru Vanglale, E.V -le ja prokurörile.
Asjaolud Viru Vangla esitas 12.12.2013 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava E.V vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. E.V on süüdi mõistetud Viru Maakohtu 25.09.2013 otsusega KarS § 424 järgi ning karistatud vangistusega 8 kuud. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust eelmise, Viru Maakohtu Jõhvi kohtumaja 06.02.2013 kohtuotsusega mõistetud ja Viru Maakohtu 29.05.2013 kohtumääruse alusel täitmisele pööratud karistuse ärakandmata osa võrra, s.o 7 kuu võrra, E.V-le mõisteti liitkaristuseks 1 aasta ja 3 kuud vangistust. Karistuse kandmise alguseks loeti 12.06.2013. Vangla poolt esitatud materjalidest nähtub, et isik on kriminaalkorras karistatud kümme korda ning reaalset karistust kannab teist korda. Kuriteo dünaamika võrreldes eelmise kuriteoga jääb samaks, muster on korduv. Varem on toime pannud nii varavastaseid kuritegusid, kui ka alkoholijoobes juhtimise. Võrreldes eelmise kuriteoga dünaamika raskemaks ei muutunud. Kõik kuriteod on toime pandud alkoholijoobe seisundis ja teod on toime pandud tahtlikult. Vangistuse jooksul kinnipeetaval distsiplinaarkaristused puuduvad. Viru Vangla toetab kinnipeetava tingimisi ennetähtaegset vabastamist.
Kohtuistung E.V taotles enda tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Isik käis vangistuses august 2013 kuni oktoober 2013 tööl koristajana. Kuna karistuse aeg on lühike, siis muid programme isik läbinud ei ole. Vabanemisel läheb isik tööle vanasse töökohta, kus tööleping on hetkel peatatud, töötasu on 600 -700 eurot. Kinnipeetava sõnul ta enam alkoholi ei tarvita. Isik kahetseb, et ta ei käinud kriminaalhooldusametniku juures. Kinnipeetava sõnul suudab ta kriminaalhoolduse kontrollnõudeid täita. Samuti on ta valmis läbima ka sotsiaalabiprogramme. Prokurör E.V tingimisi ennetähtaegset vabastamist ei toetanud. Isiku varasem elukäik ning toimepandud kuritegude korduvus ja iseloom viitavad tema ohtlikkusele. Tegemist on varem kümnel korral kriminaalkorras karistatud isikuga. Viimati on isikut karistatud enamuses liikluskuritegude toimepanemise eest. Süüdimõistetu oma tegevusega korduvalt ohustas liikluses osalejaid. Kinnipeetav ei ole õigustanud kohtu usaldust ega ole osanud hinnata temale Viru Maakohtu Jõhvi kohtumaja 06.02.2013 kohtuotsusega antud võimalust suurem osa karistusest vabaduses kanda, rikkudes jämedalt käitumiskontrolli nõudeid ja lisakohustusi ning pannes katseaja alguses toime uue liikluskuriteo. Eeltoodust järeldub, et varasemad karistused ei ole talle positiivset eripreventiivset mõju avaldanud ning suure tõenäosusega jätkab ta vangistusest vabanedes kuritegude toimepanemist. Kriminaalhoolduslike vahenditega ei ole võimalik korrigeerida tema käitumist õiguskuulekuse suunas ning tal tuleb jätkata karistuse kandmist vangistuses. Tulenevalt toimepandud kuritegude ohtlikkusest ei saa aktsepteerida karistuspoliitiliselt sellise isiku kergekäelist ennetähtaegset vabastamist.
Kohtumääruse põhjendused Kohus, tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis, et taotlus ei ole põhjendatud ega kuulu rahuldamisele. Vastavalt KarS § 76 lg 3 arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Isik on ohtlik avalikkusele ja esineb risk ühiskonnas. Uue vägivallasisaldusega kuriteo toimepanemise tõenäosus on 38%, uue korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul on 36%. Kõik kuriteod on toime pandud alkoholijoobes ja tahtlikult ning käitumises on avaldunud vägivaldsus. Isik ei ole motiveeritud vabanema alkoholi kuritarvitamisest, sest katseajal kuigi alkoholi tarvitamine oli keelatud kohtuotsusega, tarvitas isik korduvalt alkoholi, millega seonduvalt pani toime kaks süütegu. Registri andmetel on isikul võlad . Isik kulutab raha mõtlematult ja hetkelise heaolu tagamiseks (alkohol). Isikul on välja kujunenud kulutamisharjumus, mida eelkõige kinnitab korduv kiirlaenude võtmine, mida ei suuda tasuda. Isik on varasemalt toime pannud varavastaseid kuritegusid. Kohus leiab, et majanduslike raskuste korral ja hetkelise heaolu tagamiseks võib isik toime panna uusi varavastaseid kuritegusid. Isiku elustiili tuleb pidada riskivaks ja hoolimatuks, seda enam, et katseajal jätkas isik süütegude toimepanemist alkoholi tarvitanuna vaatamata sellele, et alkoholi tarvitamine oli keelatud. Isiku käitumist tuleb pidada impulsiivseks. Isikul esineb puudujääke probleemide lahendamise oskuses. Samuti tuleb pidada isiku suhtumist kriminaalhooldusesse negatiivseks, kuna ta ei täitnud varasemalt kriminaalhoolduse nõudeid. Kohus leiab, et isiku poolt katseajal uue kuriteo toimepanemisest võib järeldada, et isik võib rikkuda talle tingimisi enne tähtaega vabastamise puhul määratavaid kontrollnõudeid, mistõttu oleks kinnipeetava vabastamine enne tähtaega ennatlik. Kohtul puudub veendumus, et kinnipeetav suudab ennetähtaegse vabastamisega kaasneva katseaja ning temale pandavad kohustused täita nõuetekohaselt. Kohus märgib täiendavalt, et isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud. (allkirjastatud digitaalselt) Kristel Vedro Kohtunik
Tartu Ringkonnakohtu 27.02.2014 kohtumääruse
Juhindudes KrMS §-st 390 , § 337 lg 1 p 1 j ätta Viru Maakohtu 30. jaanuari 2014 määrus muutmata ning süüdimõistetu E.V määruskaebus rahuldamata. Kohtumäärus jõustus 15. märtsil 2014. a Tartu Ringkonnakohtu kohtumäärusega. (allkirjastatud digitaalselt) Lea Herne nooremreferent
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.