3-1-1-9-14 - Riigikohus - lahend.ee

kajastades deklaratsioonides tegelikele majandustehingutele mittevastavaid arveid tekstiilitoodete soetamise kohta OÜ-lt Polar Tekstiil ja nende müügi kohta Läti Vabariigi maksukohustuslaste registrisse kantud ettevõtetele Glen Textile LLP, Textile Shippers LLP ning Grand Textile LLP. Seda tehti eesmärgiga arvestada sisendkäibemaksu hulka OÜ Polar Tekstiil nimelt esitatud arvetel kajastatud käibemaks ja küsida maksuhaldurilt näilikult enammakstud käibemaks tagasi. Ettevõtetele Glen Textile LLP, Textile Shippers LLP ja Grand Textile LLP väljastatud arvetele lisati käibemaks 0%, OÜ Polar Tekstiil lisas aga OÜ-le PVMP-Ex väljastatud arvetele käibemaksu 20%. 1.2 Näitamaks näilike tehingute toimumist, kandis OÜ PVMP-Ex näilike arvete alusel raha OÜ Polar Tekstiil pangakontole. Seejärel kanti raha OÜ-le Spordi- ja Töörõivad, Ledyard Assets Ltd-le, FinTrans Business Inc Eesti Filiaalile, Mattex Trade Ltd Eesti Filiaalile ning seejärel tagasi OÜ-le PVMP-Ex. Kirjeldatud tegevuse tulemusena vabastas maksuhaldur 2012. a jaanuarist 2013. a juunini kahtlustatava ettemaksukontole 3 844 343,96 eurot, millest äriühing sai tagasi 2 130 016,26 eurot. 1 644 617,79 euro suuruses summas tegi OÜ PVMP-Ex ümberkandeid teiste maksude katteks ja tollideklaratsioonide tasumiseks. 2 130 016,26 eurot kandis maksuhaldur kahtlustatava pangakontole. Sealt kanti raha OÜ Polar Tekstiil pangakontole ja edasi OÜ-le Spordi- ja Töörõivad. OÜ Spordi- ja Töörõivad pangakontolt võeti ülekannete teel laekunud rahast 2. jaanuarist 2012 kuni 16. märtsini 2013 sularahas välja 2 039 180 eurot. Ledyard Assets Ltd pangakontole kantud raha kanti osaliselt edasi OÜ-le Trinakor, OÜ-le Nexten, Bamond Trade Ltd Läti Filiaalile ja Polar Consultic Inc-le. Bamond Trade Ltd Läti Filiaali pangakontole laekunud raha kanti aga edasi Polar Consultic Inc pangakontole, sealt Loyola Investments Inc pangakontole ja sealt omakorda Loy Investments Inc-le ning Polar Kinnisvara OÜ pangakontodele. 1.3 Kriminaalmenetluses kogutud tõenditest nähtuvalt on OÜ PVMP-Ex suhtes põhjendatud kuriteokahtlus. Pidades silmas maksukuriteoga riigilt välja petetud summa suurust, on vajalik kohaldada abinõusid, et tõkestada kahtlustatavale kuuluva vara võõrandamine ja tagada kohtuotsuse täitmine. Maksuhalduri poolt OÜ-le PVMP-Ex tagastatud enammakstud käibemaks on käsitatav süüteoga saadud varana, mida saab KarS § 831 lg 1 kohaselt konfiskeerida. Kuivõrd kahtlustatava pangakontole kantud raha on võõrandatud ja selle äravõtmine ei ole võimalik, tuleb temalt KarS § 84 alusel konfiskeerimise asendamiseks välja mõista summa, mis vastab konfiskeeritava vara väärtusele.

4.Tallinna Ringkonnakohtu 10. oktoobri 2013. a määrusega jäeti maakohtu määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Ringkonnakohus märkis kokkuvõtlikult järgmist. 4.1 OÜ-d PVMP-Ex on alust kahtlustada temale inkrimineeritava kuriteo toimepanemises. Kriminaalmenetluses on kogutud küllaldaselt tõendeid, mille alusel esitati talle KarS § 3892 lg 3 järgi kvalifitseeritav kahtlustus. Määruskaebuses põhjendatud kuriteokahtluse olemasolu ei vaidlustatud. OÜ-le PVMP-Ex tagastatud enammakstud käibemaks saadi maksudeklaratsioonides valeandmete esitamise tulemusena ja see on käsitatav süüteoga saadud varana, mis võib olla konfiskeerimise objekt. Süüteoga saadud vara on võõrandatud ja selle äravõtmine ei ole võimalik. KarS § 84 kohaselt võib kohus sellisel juhul toimepanijalt välja mõista summa, mis vastab konfiskeerimisele kuuluva vara väärtusele. Maakohus leidis põhjendatult, et vara arestimine taotluses märgitud ulatuses on proportsionaalne, sest arestitava vara väärtus ei ületa võimaliku süüditunnistamise korral konfiskeeritava vara suurust. 4.2 KrMS § 142 alusel saab kriminaalmenetluses arestida igasugust kahtlustatava vara. Ettemaksukontol olevaid vahendeid saab täies ulatuses käsitada OÜ PVMP-Ex varana, s.t nii sissemaksete kui ka tagasinõudeõiguse osas. Eelnevat kinnitab ka Riigikohtu halduskolleegiumi määrus asjas nr 3-3-1-28-13. Praeguses kohtuasjas on ettemaksukonto arestimine põhjendatud kogu kuritegelikul teel saadud vara ulatuses. See hõlmab ka tulevikus laekuvaid makseid, et oleks võimalik konfiskeerida kogu kuritegelikul teel saadud vara. 4.3 Kaitsjaga ei saa nõustuda selles, et kahtlustuse sisu arvesse võttes on ettemaksukonto arestimise ulatus väär. Vara arestimist ei takista see, et kuriteoga saadud vara suurust ei ole täpselt kindlaks määratud. Asjas nr 3-1-1-1-12 selgitas Riigikohtu kriminaalkolleegium, et menetlusetapis, kus tõendeid alles kogutakse ja täpne maksuarvestus on tegemata, ei saagi eeldada menetlejatel kogu tõendusteabe olemasolu. Seetõttu ei pruugi menetlejatel sellel ajal olla piisavalt teavet kuritegelikul teel saadud vara täpse suuruse kohta, kuid see vara arestimist ei takista. Samuti ei saa kaitsjaga nõustuda osas, mis puudutab maakohtu määruse põhi- ja resolutiivosa omavahelist vastuolu seoses arestimise proportsionaalsusega. Eeluurimiskohtuniku määruse põhjendustest järeldub, et OÜ PVMPEx ettemaksukontol olevate rahaliste vahendite väärtus on 190 000 eurot. Arvestades, et kahtlustuse kohaselt sai OÜ PVMP-Ex kuriteoga varalist kasu 3 844 343,96 eurot, arestiti ettemaksukonto viimati märgitud summas. Asjakohased ei ole väited, mille kohaselt kaasneb ettemaksukonto arestimisega

kahtlustatavale süüksarvatava teo ulatuse osas. Ringkonnakohtu seisukohad on põhjendatud kuriteokahtluse vaidlustamise ja määruskaebuse väidete suhtes ka vastuolulised. Prokuröri taotlusest ei nähtu, nagu puuduks menetlejal piisav teave kuriteoga saadud vara suuruse kohta. Ringkonnakohtule esitatud seisukohtades möönis prokurör, et käibemaksusumma arvestus ei ole õige. Praeguses arvestuses lähtutakse ebaõigest eeldusest, et kahtlustatava deklareeritud sisendkäibemaks moodustus üksnes OÜ Polar Tekstiil arvetel näidatud käibemaksust. Seega jättis ringkonnakohus arvestamata, et ettemaksukonto arestiti suuremas ulatuses, kui seda on OÜ Polar Tekstiil vahendustegevusega seotud arvete sisendkäibemaks. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi lahendist asjas nr 3-1-1-1-12 tuleneb, et vara arestimisel peab kohus hindama arestimise proportsionaalsust. Olukorras, kus täpne maksuarvestus puudub, ei saa isiku ettemaksukontot suvalise summa ulatuses arestida. 5.2 Praeguses asjas tuleb esmalt välja selgitada, kas ettemaksukonto tervikuna arestimiseks on seaduslik alus. Maakohus lähtus ettemaksukonto ja sõidukite arestimisel KrMS § 142 lg-st 1, mille kohaselt on vara arestimise eesmärk tsiviilhagi, konfiskeerimise ja varalise karistuse tagamine, kuid ei viidanud õigusnormile, mis annab võimaluse ettemaksukonto tervikuna arestida. Ettemaksukonto arestimisel ei arvestatud selle olemusega, mis on tinginud vara ebaseadusliku arestimise. Rahandusministri 19. detsembri 2008. a määrusega nr 51 kinnitatud „Riiklike maksude maksuhalduri poolt hallatavate nõuete ja kohustuste arvestusse kandmise, tasumise ja tagastamise korra“ (edaspidi kord) §-st 1, §-st 6, § 7 lg-st 1, §-st 11 ning § 13 lg-st 1 tuleneb, et ettemaksukontol toimuvad kahesuunalised rahalised arveldused, s.o maksumaksja poolt maksukohustuse täitmine ja riigi poolt maksumaksjale enam tasutud maksu tagastamine. Ettemaksukonto ei ole käsitatav varana. Varaks saab olla üksnes nõue, s.t maksumaksja nõue riigi vastu ettemaksukontol oleva raha suhtes. Maakohtu määrusega arestiti ettemaksukonto varana ja sellele seati abstraktselt arest 3 844 343,96

euro ulatuses. Määruse sõnastus on väär ja viib tulemuseni, kus ettemaksukontolt arestitakse ka maksukohustuse katteks kantud summad, millega on takistatud MKS § 105 lg-s 1 sätestatud kohustuste täitmine. Samuti viib kogu ettemaksukonto arestimine selleni, et arestitakse töötasudelt kinnipeetud maksud ja maksed, s.o tulumaks ja kohustuslik kogumispensioni makse, mille osas on äriühing vaid maksu kinnipidaja ning vahendaja. Maksuhaldurile ülekantud tulumaksu ja kohustusliku kogumispensioni maksete näol ei ole tegemist äriühingu varaga. 5.3 Asjas nr 3-3-1-4-13 pidas Riigikohus võimalikuks ettemaksukonto arestimist ettemaksukontol olevate nõuete ulatuses. Selles lahendis viidati MKS § 130 lg 1 p-le 6 ja TMS §-le 111, mis võimaldavad sissenõude või aresti pööramist isiku nõuetele. Kumbki norm ei käsitle sissenõude või aresti pööramist isiku rahalisele kohustusele. Ringkonnakohus viitas aga ajaliselt hilisemale Riigikohtu määrusele asjas nr 3-3-1-28-13. Osutatud lahendites ei peetud silmas igasuguseid ettemaksukontole laekuvaid summasid, vaid üksnes tagastusnõude täitmise kaudu laekuvat raha. Ringkonnakohus tõlgendas Riigikohtu seisukohti ebaõigesti, leides, et tulevikus laekuvate summade all võib mõista ka maksukohustuslase poolt ettemaksukontole kantavaid, erinevate maksukohustuste täitmiseks ettenähtud summasid. Asudes seisukohale, et ringkonnakohus tõlgendas asjas nr 3-3-1-2813 väljendatut õigesti, on vaidlustatud määrus vastuolus asjas nr 3-3-1-4-13 tehtud lahendiga. 5.4 KrMS § 142 lg 10 järgi ei kohaldata vara arestimist seaduses sätestatud varale, millele täitedokumentide järgi sissenõuet pöörata ei või. Täitemenetluse seadustiku peatükid 6.-9. käsitlevad sissenõude pööramist vallasasjadele, varalistele õigustele ja kinnisvarale. Täitemenetluse seadustikust ei tulene, et täitedokumentide järgi saaks sissenõuet pöörata kohustustele. Eelnevast tulenevalt ei saa kriminaalmenetluses ettemaksukontot täielikult arestida. Ka maksukorralduse seadusest nähtuvalt ei saa ettemaksukontot arestida tulevikus laekuvate kohustuste täitmiseks kantud summade arvelt. 5.5 Kohtuasjades nr 3-3-1-4-13, nr 3-3-1-8-13 ja nr 3-3-1-28-13 möönis Riigikohtu halduskolleegium vajadust reguleerida ettemaksukonto arestimisega seotud toiminguid. Seetõttu tõusetub küsimus, kas selge õigusliku regulatsiooni puudumine tähendab õigusliku aluse puudumist isiku põhiõiguste riiveks Euroopa Inimõiguste Kohtu praktika tähenduses. Asudes seisukohale, et Riigikohtu lahendid on õiguse allikaks, ei saa õigusliku regulatsiooni puudumist otseselt väita ja sellise seisukoha järgi tõlgendas ringkonnakohus õigust vääralt. Teiseks saab lähtuda Riigikohtu seisukohast, et õiguslik regulatsioon on puudulik ja sellisel juhul ei ole täidetud Euroopa Inimõiguste Kohtu praktikast tulenev nõue, mille kohaselt on omandiõiguse riive õiguspärane siis, kui see on ettenähtav ning sellel on selge õiguslik alus. Kirjeldatud olukorras saab tunnistada õigustloova akti andmata jätmise põhiseadusvastaseks ja lahendada kaasuse, otsustades, missugune regulatsioon peaks kehtima, või möönda õigusliku regulatsiooni puudulikkust määral, mis põhiseadusega vastuolu ei tähenda. On kaks võimalust: kas ettemaksukonto arestimisel tõlgendati Riigikohtu praktikat vääralt või puudub aresti kohaldamise õiguslik alus. Mõlemal juhul tuleb ettemaksukonto arestimine tühistada. 5.6 Vaidlustatud määrustes puuduvad põhjendused selle kohta, miks on kogu ettemaksukonto arestimine riigi nõude rahuldamiseks sobiv. Kõiki asjaolusid arvestades on OÜ PVMP-Ex õiguste selline

saadud vara ulatus kindlaks tegemata ja kohus ei tohtinud seetõttu ettemaksukontot suvalises summas arestida. 8.1 Kõnealuse etteheite osas tõdes ringkonnakohus õigesti, et vara arestimist ei takista see, et täpselt ei ole õnnestunud kindlaks määrata kuriteoga saadud vara suurust. Kuivõrd kohtueelse uurimise eesmärk on tõendusteabe kogumine ja kohtumenetluseks muude tingimuste loomine, ei pruugi selles menetlusetapis tõendusteave olla täielik, mistõttu on mõistetav, et maksuarvestus võib edasises menetluses muutuda. Riigikohtu kriminaalkolleegium on vara arestimise võimalikkust jaatanud näiteks olukordades, kus menetlejal ei ole vara arestimise ajal teavet kuritegelikul teel saadud vara kahtlustatavate vahelise jaotuse kohta või kui kriminaalasjas eeldatavalt konfiskeerimisele kuuluva vara suurus ning isiku vara väärtus on veel ebaselged ja täpsustamisel. Viimati kirjeldatud juhtumi osas on kolleegium pidanud siiski vajalikuks täpsustada, et sellisel juhul võib kõne alla tulla vara n-ö ajutine arestimine kohtu määratud tähtajaks, mille jooksul tuleb vara arestimist taotleval prokuratuuril kohtule esitada lisatõendid tulevikus konfiskeerimisele kuuluva vara väärtuse kohta. Nende andmete esitamata jätmise korral vabaneb vara kohtu määratud tähtpäeva saabudes aresti alt. Lisatõendite saamisel on kohtul võimalik vajaduse korral koostada uus vara arestimise määrus, milles täpsustatakse uuest teabest tulenevat vara arestimise ulatust (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 20. veebruari 2012. a määrus asjas nr 3-1-1-1-12, p-d 20-23). 8.2 Kaitsjad väidavad, et kuriteoga saadud vara suuruse arvestamisel lähtus menetleja vara arestimise taotluses ebaõigest eeldusest, nagu oleksid OÜ Polar Tekstiil arved moodustanud kahtlustatava deklareeritud sisendkäibemaksust sada protsenti. Määruskaebuses märgitakse, et ringkonnakohtule esitatud prokuröri vastusest nähtuvalt on selline arvestus ekslik, sest eri kuude lõikes oli nende arvete osakaal OÜ PVMP-Ex deklareeritud sisendkäibemaksus erinev. Praegusel kujul hõlmab arvestus ka neid tehinguid, mis kuriteokahtlusega puutumuses ei ole. Kriminaalkolleegium leiab, et seda väidet ei ole senise vara arestimise menetluse raames kummutatud. Prokurör on ringkonnakohtus pelgalt sedastanud, et OÜ Polar Tekstiil arved moodustasid kahtlustatava deklareeritud sisendkäibemaksust enamiku ja tema ettemaksukontole vabastatud summade täpne suurus selgub pärast maksuarvestuse tegemist. Kaitsjatega võib nõustuda selles, et tõstatatud kahtlus kuriteoga saadud vara arvestuse õigsuse kohta väärib tähelepanu ja võib viia kahtlustatava omandipõhiõiguse ebaproportsionaalse riiveni. Tegelikult osutas prokurör juba vara arestimise taotluses tõendile, mille kohaselt on OÜ PVMP-Ex kajastanud deklareeritud sisendkäibemaksus OÜ Polar Tekstiil arveid 2012. a aprillis 90 protsendi, 2012. a mais 89 protsendi ja 2012. a septembris 51 protsendi ulatuses. Kui kuriteoga saadud vara arvestuses lähtutakse eeldusest, nagu oleks kahtlustatava deklareeritud sisendkäibemaks moodustunud pelgalt OÜ Polar Tekstiil arvetel kajastatud sisendkäibemaksust, on väär ka kuriteoga saadud vara arvestus. Etteheidet, et kuriteoga saadud vara ulatus on taotluses kindlaks määratud ebaõigesti, ei pidanud ringkonnakohus aga vajalikuks sisuliselt kontrollida, piirdudes üldsõnalise tõdemusega, et vara arestimine prokuröri taotluses toodud ulatuses on seaduslik ja proportsionaalne ning see puudus vara arestimist ei takista. Kolleegiumi arvates jäeti seeläbi asjas olulise tähtsusega kaitseväide sisuliselt analüüsimata ja kirjeldatud minetust tuleb käsitada kriminaalmenetlusõiguse

13.Põhiõiguse riive on proportsionaalne, kui see on eesmärgi saavutamiseks sobiv, vajalik ja mõõdukas (vt Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 26. märtsi 2009. a otsus asjas nr 3-4-1-16-08, p 29). Kolleegiumi hinnangul vastab ettemaksukonto arestimine sobivuse ja vajalikkuse kriteeriumitele. Tulevase konfiskeerimise asendamise tagamiseks on vara arestimine sobiv meede ja arestimise eesmärk ei ole vaadeldaval juhul saavutatav muu, vähem koormava abinõuga. Võttes aga arvesse ettemaksukonto arestimise ulatust, ei ole tegemist mõõduka abinõuga. Ringkonnakohtule esitatud määruskaebuses osutas kaitsja sellele, et vara arestimisel ei arvestatud kahtlustatava majandustegevuse spetsiifikaga. Samuti tekib kaitsja arvates selle kriminaalmenetluse tagamise vahendi kohaldamise tõttu maksuvõlg ja kahju intresside näol, kaasnevad probleemid ning tõrked toorme impordil, maksevõime mitterahuldavaks muutumine, töötajate ravikindlustuse katkemine ja kohustusliku kogumispensioni maksete peatumine, aga ka ettevõtte tegevuse seiskumine koos sellest johtuvate tööhõivega seotud tagajärgedega. Neid väiteid ringkonnakohus sisuliselt ei hinnanud, mis on käsitatav kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisena KrMS § 339 lg 1 p 7 tähenduses. Tulenevalt ettemaksukontot puudutavast regulatsioonist saab kaebajatega nõustuda selles, et vara arestimisega prokuröri taotletud viisil võivad praeguses asjas kaasneda eespool loetletud tagajärjed, mille tõttu ei saa kriminaalmenetluse tagamise vahendit eeluurimiskohtuniku määruse resolutsioonis toodud kujul pidada proportsionaalseks. Olukorras, kus ettemaksukonto täielik arestimine võib põhjustada ettevõtte püsiva maksejõuetuse, võib hilisema menetluse käigus muutuda raskendatuks või võimatuks ka vara arestimisega taotletav eesmärk. Seetõttu tulnuks alternatiivselt kaaluda vara arestimist OÜ PVMP-Ex ettemaksukontole kantud tagastusnõuete osas prokuröri taotluses märgitud ulatuses, hõlmates arestiga juba ettemaksukontol olevad ning sinna tulevikus tekkivatest tagastusnõuetest laekuvad summad või lubada teha maksuhalduril teha ettemaksukontol MKS §-s 105 loetletud tasaarvestusi. III