lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/3-1-1-9-14

Kohtulahend

KriminaalasiJõustunudRiigikohus · 25.02.2014

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Riigikohus
Kohtuasja number
3-1-1-9-14
Asja liik
Kriminaalasi
Kuulutamise aeg
25.02.2014
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
4926
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Hilisemad lahendid, mis sellele viitavad (3)

lahend.ee
2-19-18842/36Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium20.12.20213-17-1938/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium14.03.20193-16-552/14Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium16.11.2017

Lahendi tekst

Riigi Teataja

RIIGIKOHUS

KRIMINAALKOLLEEGIUM

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi

3-1-1-9-14 25. veebruar 2014 Eesistuja Lea Kivi, liikmed Jüri Ilvest ja Eerik Kergandberg OÜ PVMP-Ex vara arestimine konfiskeerimise asendamise tagamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Ringkonnakohtu 10. oktoobri 2013. a määrus kriminaalasjas nr 1-13-7929 Kaebuse esitaja ja kaebuse liik OÜ PVMP-Ex kaitsjad vandeadvokaadid Vahur Kivistik ja Gerly Kask, määruskaebus Teised määruskaebemenetluse Prokuratuur, Lääne Ringkonnaprokuratuuri pooled ringkonnaprokurör Indrek Kalda Asja läbivaatamise kuupäev ja 22. jaanuar 2014, kirjalik menetlus viis

RESOLUTSIOON

1.Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 10. oktoobri 2013. a määrus osas, millega jäeti Pärnu Maakohtu eeluurimiskohtuniku 12. septembri 2013. a määrus OÜ PVMP-Ex ettemaksukonto arestimise kohta muutmata, ja saata kriminaalasi tühistatud osas uueks arutamiseks Tallinna Ringkonnakohtule samas kohtukoosseisus.
2.Muus osas jätta ringkonnakohtu määrus muutmata.
3.Määruskaebus rahuldada osaliselt.
4.Mõista Eesti Vabariigilt OÜ PVMP-Ex kasuks välja 1320 (üks tuhat kolmsada kakskümmend) eurot, sh käibemaks 220 (kakssada kakskümmend) eurot, valitud kaitsjatele Riigikohtus toimunud määruskaebemenetluses makstud tasu katteks. Muus osas jätta taotlus läbi vaatamata.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Lääne Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Indrek Kalda esitas 6. septembril 2013 Pärnu Maakohtule taotluse arestida konfiskeerimise asendamise tagamiseks kahtlustatava OÜ PVMP-Ex vara, s.o ettemaksukonto (sellel oleva ligikaudu 190 000 euroga) 3 844 343,96 euro suuruses summas ja viis sõiduautot koguväärtusega 93 121 eurot. Taotlust põhistas prokuratuur kokkuvõtlikult järgmiselt. 1.1 OÜ-d PVMP-Ex kahtlustatakse KarS § 3892 lg 3 järgi kvalifitseeritavas kuriteos, mis seisnes selles, et kahtlustatav esitas juhatuse liikme A. E. kaudu 2012. a jaanuarist 2013. a juunini tagastusnõude

suurendamise

eesmärgil

maksuhaldurile

käibedeklaratsioonides

valeandmeid,

kajastades deklaratsioonides tegelikele majandustehingutele mittevastavaid arveid tekstiilitoodete soetamise kohta OÜ-lt Polar Tekstiil ja nende müügi kohta Läti Vabariigi maksukohustuslaste registrisse kantud ettevõtetele Glen Textile LLP, Textile Shippers LLP ning Grand Textile LLP. Seda tehti eesmärgiga arvestada sisendkäibemaksu hulka OÜ Polar Tekstiil nimelt esitatud arvetel kajastatud käibemaks ja küsida maksuhaldurilt näilikult enammakstud käibemaks tagasi. Ettevõtetele Glen Textile LLP, Textile Shippers LLP ja Grand Textile LLP väljastatud arvetele lisati käibemaks 0%, OÜ Polar Tekstiil lisas aga OÜ-le PVMP-Ex väljastatud arvetele käibemaksu 20%. 1.2 Näitamaks näilike tehingute toimumist, kandis OÜ PVMP-Ex näilike arvete alusel raha OÜ Polar Tekstiil pangakontole. Seejärel kanti raha OÜ-le Spordi- ja Töörõivad, Ledyard Assets Ltd-le, FinTrans Business Inc Eesti Filiaalile, Mattex Trade Ltd Eesti Filiaalile ning seejärel tagasi OÜ-le PVMP-Ex. Kirjeldatud tegevuse tulemusena vabastas maksuhaldur 2012. a jaanuarist 2013. a juunini kahtlustatava ettemaksukontole 3 844 343,96 eurot, millest äriühing sai tagasi 2 130 016,26 eurot. 1 644 617,79 euro suuruses summas tegi OÜ PVMP-Ex ümberkandeid teiste maksude katteks ja tollideklaratsioonide tasumiseks. 2 130 016,26 eurot kandis maksuhaldur kahtlustatava pangakontole. Sealt kanti raha OÜ Polar Tekstiil pangakontole ja edasi OÜ-le Spordi- ja Töörõivad. OÜ Spordi- ja Töörõivad pangakontolt võeti ülekannete teel laekunud rahast 2. jaanuarist 2012 kuni 16. märtsini 2013 sularahas välja 2 039 180 eurot. Ledyard Assets Ltd pangakontole kantud raha kanti osaliselt edasi OÜ-le Trinakor, OÜ-le Nexten, Bamond Trade Ltd Läti Filiaalile ja Polar Consultic Inc-le. Bamond Trade Ltd Läti Filiaali pangakontole laekunud raha kanti aga edasi Polar Consultic Inc pangakontole, sealt Loyola Investments Inc pangakontole ja sealt omakorda Loy Investments Inc-le ning Polar Kinnisvara OÜ pangakontodele. 1.3 Kriminaalmenetluses kogutud tõenditest nähtuvalt on OÜ PVMP-Ex suhtes põhjendatud kuriteokahtlus. Pidades silmas maksukuriteoga riigilt välja petetud summa suurust, on vajalik kohaldada abinõusid, et tõkestada kahtlustatavale kuuluva vara võõrandamine ja tagada kohtuotsuse täitmine. Maksuhalduri poolt OÜ-le PVMP-Ex tagastatud enammakstud käibemaks on käsitatav süüteoga saadud varana, mida saab KarS § 831 lg 1 kohaselt konfiskeerida. Kuivõrd kahtlustatava pangakontole kantud raha on võõrandatud ja selle äravõtmine ei ole võimalik, tuleb temalt KarS § 84 alusel konfiskeerimise asendamiseks välja mõista summa, mis vastab konfiskeeritava vara väärtusele.

2.Pärnu Maakohtu 12. septembri 2013. a määrusega arestiti konfiskeerimise asendamise tagamiseks OÜ PVMP-Ex ettemaksukonto 3 844 343,96 euro suuruses summas. Samuti arestiti kahtlustatava viis sõiduautot. Maakohtu hinnangul on piisav alus kahtlustada OÜ-d PVMP-Ex KarS § 3892 lg-s 3 sätestatud kuriteo toimepanemises ja selle tulemusena varalise kasu saamises, mis võib olla tsiviilhagi lahendamise, konfiskeerimise, selle asendamise või varalise karistuse objekt. Ettemaksukontole enammakstud käibemaksuna tagastatud summa saadi maksudeklaratsioonides valeandmete esitamise teel. See on käsitatav tahtliku süüteoga saadud varana KarS § 831 lg 1 mõttes, mida on võimalik konfiskeerida. Kuriteoga saadud vara kanti OÜ Polar Tekstiil kaudu OÜ Spordi- ja Töörõivad pangakontole ning võeti sularahas välja. Seega on süüteoga saadud vara võõrandatud, selle

äravõtmine ei ole võimalik ja konfiskeerimise asendamiseks saab KarS § 84 alusel toimepanijalt välja mõista summa, mis vastab konfiskeeritava vara väärtusele. Võttes arvesse, et äriühing sai maksuhaldurilt tagasi 2 130 016,26 eurot ja tasaarvestas maksunõudeid 1 644 617,79 euro ulatuses, on kahtlustatava vara arestimine proportsionaalne. Arestitava vara väärtus ei ületa võimaliku süüditunnistamise korral konfiskeeritava vara väärtust.

3.Pärnu Maakohtu määruse peale esitas määruskaebuse OÜ PVMP-Ex kaitsja vandeadvokaat Vahur Kivistik, kes taotles määruse tühistamist ja ettemaksukonto ning sõidukite aresti alt vabastamist või alternatiivselt arestitud sõidukite äravõtmise asendamist käsutamise keelumärke tegemisega liiklusregistrisse.
4.Tallinna Ringkonnakohtu 10. oktoobri 2013. a määrusega jäeti maakohtu määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Ringkonnakohus märkis kokkuvõtlikult järgmist. 4.1 OÜ-d PVMP-Ex on alust kahtlustada temale inkrimineeritava kuriteo toimepanemises. Kriminaalmenetluses on kogutud küllaldaselt tõendeid, mille alusel esitati talle KarS § 3892 lg 3 järgi kvalifitseeritav kahtlustus. Määruskaebuses põhjendatud kuriteokahtluse olemasolu ei vaidlustatud. OÜ-le PVMP-Ex tagastatud enammakstud käibemaks saadi maksudeklaratsioonides valeandmete esitamise tulemusena ja see on käsitatav süüteoga saadud varana, mis võib olla konfiskeerimise objekt. Süüteoga saadud vara on võõrandatud ja selle äravõtmine ei ole võimalik. KarS § 84 kohaselt võib kohus sellisel juhul toimepanijalt välja mõista summa, mis vastab konfiskeerimisele kuuluva vara väärtusele. Maakohus leidis põhjendatult, et vara arestimine taotluses märgitud ulatuses on proportsionaalne, sest arestitava vara väärtus ei ületa võimaliku süüditunnistamise korral konfiskeeritava vara suurust. 4.2 KrMS § 142 alusel saab kriminaalmenetluses arestida igasugust kahtlustatava vara. Ettemaksukontol olevaid vahendeid saab täies ulatuses käsitada OÜ PVMP-Ex varana, s.t nii sissemaksete kui ka tagasinõudeõiguse osas. Eelnevat kinnitab ka Riigikohtu halduskolleegiumi määrus asjas nr 3-3-1-28-13. Praeguses kohtuasjas on ettemaksukonto arestimine põhjendatud kogu kuritegelikul teel saadud vara ulatuses. See hõlmab ka tulevikus laekuvaid makseid, et oleks võimalik konfiskeerida kogu kuritegelikul teel saadud vara. 4.3 Kaitsjaga ei saa nõustuda selles, et kahtlustuse sisu arvesse võttes on ettemaksukonto arestimise ulatus väär. Vara arestimist ei takista see, et kuriteoga saadud vara suurust ei ole täpselt kindlaks määratud. Asjas nr 3-1-1-1-12 selgitas Riigikohtu kriminaalkolleegium, et menetlusetapis, kus tõendeid alles kogutakse ja täpne maksuarvestus on tegemata, ei saagi eeldada menetlejatel kogu tõendusteabe olemasolu. Seetõttu ei pruugi menetlejatel sellel ajal olla piisavalt teavet kuritegelikul teel saadud vara täpse suuruse kohta, kuid see vara arestimist ei takista. Samuti ei saa kaitsjaga nõustuda osas, mis puudutab maakohtu määruse põhi- ja resolutiivosa omavahelist vastuolu seoses arestimise proportsionaalsusega. Eeluurimiskohtuniku määruse põhjendustest järeldub, et OÜ PVMPEx ettemaksukontol olevate rahaliste vahendite väärtus on 190 000 eurot. Arvestades, et kahtlustuse kohaselt sai OÜ PVMP-Ex kuriteoga varalist kasu 3 844 343,96 eurot, arestiti ettemaksukonto viimati märgitud summas. Asjakohased ei ole väited, mille kohaselt kaasneb ettemaksukonto arestimisega

äriühingu tegevuse lõppemine. Maksukuriteoga saadud raha kasutamisega ei saanud äriühing enda majandustegevuses arvestada. 4.4 KrMS § 142 lg 7 kohaselt on õigustatud ka sõidukite äravõtmine, sest tegemist on ainsa meetmega, mis kõnealuse vara olemasolu tagab. Vara vastutavale hoiule andmine ohustaks seevastu konfiskeerimise eesmärgi saavutamist.

MÄÄRUSKAEBEMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD

5.Tallinna Ringkonnakohtu määruse peale esitasid määruskaebuse OÜ PVMP-Ex kaitsjad vandeadvokaadid V. Kivistik ja Gerly Kask, kes taotlevad maa- ja ringkonnakohtu määruste tühistamist, ettemaksukonto ning sõidukite arestist vabastamist ja menetluskulude hüvitamist. Alternatiivselt taotletakse ettemaksukontole kantud tagastusnõuete arestimist ja sõidukite äravõtmise asendamist käsutamise keelumärke tegemisega liiklusregistrisse. Määruskaebuse põhiseisukohad on järgmised. 5.1 Nõustuda ei saa etteheitega, mille kohaselt ei ole ringkonnakohtule esitatud kaebuses vaidlustatud põhjendatud

kuriteokahtluse

olemasolu.

Kuriteokahtlusele

vaidles

kaitsja

vastu

vähemalt

kahtlustatavale süüksarvatava teo ulatuse osas. Ringkonnakohtu seisukohad on põhjendatud kuriteokahtluse vaidlustamise ja määruskaebuse väidete suhtes ka vastuolulised. Prokuröri taotlusest ei nähtu, nagu puuduks menetlejal piisav teave kuriteoga saadud vara suuruse kohta. Ringkonnakohtule esitatud seisukohtades möönis prokurör, et käibemaksusumma arvestus ei ole õige. Praeguses arvestuses lähtutakse ebaõigest eeldusest, et kahtlustatava deklareeritud sisendkäibemaks moodustus üksnes OÜ Polar Tekstiil arvetel näidatud käibemaksust. Seega jättis ringkonnakohus arvestamata, et ettemaksukonto arestiti suuremas ulatuses, kui seda on OÜ Polar Tekstiil vahendustegevusega seotud arvete sisendkäibemaks. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi lahendist asjas nr 3-1-1-1-12 tuleneb, et vara arestimisel peab kohus hindama arestimise proportsionaalsust. Olukorras, kus täpne maksuarvestus puudub, ei saa isiku ettemaksukontot suvalise summa ulatuses arestida. 5.2 Praeguses asjas tuleb esmalt välja selgitada, kas ettemaksukonto tervikuna arestimiseks on seaduslik alus. Maakohus lähtus ettemaksukonto ja sõidukite arestimisel KrMS § 142 lg-st 1, mille kohaselt on vara arestimise eesmärk tsiviilhagi, konfiskeerimise ja varalise karistuse tagamine, kuid ei viidanud õigusnormile, mis annab võimaluse ettemaksukonto tervikuna arestida. Ettemaksukonto arestimisel ei arvestatud selle olemusega, mis on tinginud vara ebaseadusliku arestimise. Rahandusministri 19. detsembri 2008. a määrusega nr 51 kinnitatud „Riiklike maksude maksuhalduri poolt hallatavate nõuete ja kohustuste arvestusse kandmise, tasumise ja tagastamise korra“ (edaspidi kord) §-st 1, §-st 6, § 7 lg-st 1, §-st 11 ning § 13 lg-st 1 tuleneb, et ettemaksukontol toimuvad kahesuunalised rahalised arveldused, s.o maksumaksja poolt maksukohustuse täitmine ja riigi poolt maksumaksjale enam tasutud maksu tagastamine. Ettemaksukonto ei ole käsitatav varana. Varaks saab olla üksnes nõue, s.t maksumaksja nõue riigi vastu ettemaksukontol oleva raha suhtes. Maakohtu määrusega arestiti ettemaksukonto varana ja sellele seati abstraktselt arest 3 844 343,96

euro ulatuses. Määruse sõnastus on väär ja viib tulemuseni, kus ettemaksukontolt arestitakse ka maksukohustuse katteks kantud summad, millega on takistatud MKS § 105 lg-s 1 sätestatud kohustuste täitmine. Samuti viib kogu ettemaksukonto arestimine selleni, et arestitakse töötasudelt kinnipeetud maksud ja maksed, s.o tulumaks ja kohustuslik kogumispensioni makse, mille osas on äriühing vaid maksu kinnipidaja ning vahendaja. Maksuhaldurile ülekantud tulumaksu ja kohustusliku kogumispensioni maksete näol ei ole tegemist äriühingu varaga. 5.3 Asjas nr 3-3-1-4-13 pidas Riigikohus võimalikuks ettemaksukonto arestimist ettemaksukontol olevate nõuete ulatuses. Selles lahendis viidati MKS § 130 lg 1 p-le 6 ja TMS §-le 111, mis võimaldavad sissenõude või aresti pööramist isiku nõuetele. Kumbki norm ei käsitle sissenõude või aresti pööramist isiku rahalisele kohustusele. Ringkonnakohus viitas aga ajaliselt hilisemale Riigikohtu määrusele asjas nr 3-3-1-28-13. Osutatud lahendites ei peetud silmas igasuguseid ettemaksukontole laekuvaid summasid, vaid üksnes tagastusnõude täitmise kaudu laekuvat raha. Ringkonnakohus tõlgendas Riigikohtu seisukohti ebaõigesti, leides, et tulevikus laekuvate summade all võib mõista ka maksukohustuslase poolt ettemaksukontole kantavaid, erinevate maksukohustuste täitmiseks ettenähtud summasid. Asudes seisukohale, et ringkonnakohus tõlgendas asjas nr 3-3-1-2813 väljendatut õigesti, on vaidlustatud määrus vastuolus asjas nr 3-3-1-4-13 tehtud lahendiga. 5.4 KrMS § 142 lg 10 järgi ei kohaldata vara arestimist seaduses sätestatud varale, millele täitedokumentide järgi sissenõuet pöörata ei või. Täitemenetluse seadustiku peatükid 6.-9. käsitlevad sissenõude pööramist vallasasjadele, varalistele õigustele ja kinnisvarale. Täitemenetluse seadustikust ei tulene, et täitedokumentide järgi saaks sissenõuet pöörata kohustustele. Eelnevast tulenevalt ei saa kriminaalmenetluses ettemaksukontot täielikult arestida. Ka maksukorralduse seadusest nähtuvalt ei saa ettemaksukontot arestida tulevikus laekuvate kohustuste täitmiseks kantud summade arvelt. 5.5 Kohtuasjades nr 3-3-1-4-13, nr 3-3-1-8-13 ja nr 3-3-1-28-13 möönis Riigikohtu halduskolleegium vajadust reguleerida ettemaksukonto arestimisega seotud toiminguid. Seetõttu tõusetub küsimus, kas selge õigusliku regulatsiooni puudumine tähendab õigusliku aluse puudumist isiku põhiõiguste riiveks Euroopa Inimõiguste Kohtu praktika tähenduses. Asudes seisukohale, et Riigikohtu lahendid on õiguse allikaks, ei saa õigusliku regulatsiooni puudumist otseselt väita ja sellise seisukoha järgi tõlgendas ringkonnakohus õigust vääralt. Teiseks saab lähtuda Riigikohtu seisukohast, et õiguslik regulatsioon on puudulik ja sellisel juhul ei ole täidetud Euroopa Inimõiguste Kohtu praktikast tulenev nõue, mille kohaselt on omandiõiguse riive õiguspärane siis, kui see on ettenähtav ning sellel on selge õiguslik alus. Kirjeldatud olukorras saab tunnistada õigustloova akti andmata jätmise põhiseadusvastaseks ja lahendada kaasuse, otsustades, missugune regulatsioon peaks kehtima, või möönda õigusliku regulatsiooni puudulikkust määral, mis põhiseadusega vastuolu ei tähenda. On kaks võimalust: kas ettemaksukonto arestimisel tõlgendati Riigikohtu praktikat vääralt või puudub aresti kohaldamise õiguslik alus. Mõlemal juhul tuleb ettemaksukonto arestimine tühistada. 5.6 Vaidlustatud määrustes puuduvad põhjendused selle kohta, miks on kogu ettemaksukonto arestimine riigi nõude rahuldamiseks sobiv. Kõiki asjaolusid arvestades on OÜ PVMP-Ex õiguste selline

riive

intensiivne

ja

ebaproportsionaalne.

Samuti

on

meetme

kestus

pikaaegne.

Ringkonnakohtule esitatud määruskaebuses tõi kaitsja välja, et ei ole reaalne eraldada majandustegevusest kohe 3,85 miljonit eurot ilma, et see takistaks märkimisväärselt igapäevase majandustegevuse jätkamist. Sellele väitele tähelepanu ei pööratud. 5.7 Sõiduautode arestimist ja äravõtmist põhjendas ringkonnakohus vajadusega tagada nende säilimine ning võõrandamise tõkestamine. Äriühingu tegevuse toimimise seisukohalt on sõiduautod esmatähtsad vahendid, milleta ei ole edukas kommunikatsioon äriühingu eri struktuuriüksuste vahel võimalik. See võib koos ettemaksukonto arestimisega põhjustada lisaks makseraskustele arvukaid probleeme töötajate ja äripartneritega. Äriühing peab tegevuse jätkamiseks hankima vähemalt osaliselt uued sõidukid, mis võib tema majanduslikku olukorda halvendada. Ringkonnakohus sellele argumendile ei vastanud. Maakohtu määruse põhi- ja resolutiivosas ei täpsustatud, kas arestimise näol on tegemist vara äravõtmise või vastutavale hoiule jätmisega. Puuduvad põhjendused ühe või teise meetme valiku kohta ja ka selle kohta, miks peaksid sõidukeid kasutavad isikud tegutsema nende mittesäilitamise motiivil. Vara arestimise eesmärgi saavutamiseks on kohane teha liiklusregistrisse sõidukite võõrandamise keelumärge.

6.Vastuses kaitsjate määruskaebusele leiab Lääne Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör I. Kalda, et maa- ja ringkonnakohtu määrused on seaduslikud ning põhjendatud. Riigikohtu halduskolleegiumi lahendid asjades nr 3-3-1-28-13 ja nr 3-3-1-4-13 ei ole omavahel vastuolus. Ringkonnakohus leidis õigesti, et KrMS § 142 lg 1 alusel saab kriminaalmenetluses arestida igasugust kahtlustatava vara, sh ettemaksukontot. Asjas nr 3-3-1-28-13 osutas Riigikohtu halduskolleegium asjale nr 3-3-1-4-13, täpsustades enda varasemaid seisukohti. Lähtuvalt eeltoodust tuleb määruskaebus jätta rahuldamata.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

7.Riigikohtu kriminaalkolleegium käsitleb esmalt kaitsjate väiteid, milles kritiseeritakse põhjendatud kuriteokahtluse tuvastamisega seonduvat (I), analüüsib seejärel ettemaksukonto ja sõidukite arestimise seaduslikkust (II, III), võtab kokku määruskaebemenetluse tulemused (IV) ning lahendab viimaks taotluse kriminaalmenetluse kulude hüvitamiseks (V). I
8.OÜ-d PVMP-Ex kahtlustatakse KarS § 3892 lg 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, s.o suure ulatusega maksukelmuses, mille tulemusena sai kahtlustatav 3 844 343 eurot ja 96 senti. Vaidlustatud kohtumäärustega on õigesti tuvastatud põhjendatud kuriteokahtluse ja vara arestimise aluse olemasolu. Seoses vara arestimise alusega leidsid kohtud, et kuriteoga saadud vara on praeguseks osaliselt ära tarvitatud ja osaliselt võõrandatud ning selle äravõtmine ei ole võimalik. See annab aluse tahtliku süüteoga saadud vara konfiskeerimise asendamiseks KarS § 84 kohaselt. Riigikohtule esitatud määruskaebuses ei vaidlustata järeldust, mille kohaselt on kriminaalmenetluses kogutud küllaldaselt tõendeid, jaatamaks põhjendatud kuriteokahtluse olemasolu, ega ka vara arestimise aluse tuvastatust. Samas leitakse, et täpse maksuarvestuse puudumise tõttu on kuriteoga

saadud vara ulatus kindlaks tegemata ja kohus ei tohtinud seetõttu ettemaksukontot suvalises summas arestida. 8.1 Kõnealuse etteheite osas tõdes ringkonnakohus õigesti, et vara arestimist ei takista see, et täpselt ei ole õnnestunud kindlaks määrata kuriteoga saadud vara suurust. Kuivõrd kohtueelse uurimise eesmärk on tõendusteabe kogumine ja kohtumenetluseks muude tingimuste loomine, ei pruugi selles menetlusetapis tõendusteave olla täielik, mistõttu on mõistetav, et maksuarvestus võib edasises menetluses muutuda. Riigikohtu kriminaalkolleegium on vara arestimise võimalikkust jaatanud näiteks olukordades, kus menetlejal ei ole vara arestimise ajal teavet kuritegelikul teel saadud vara kahtlustatavate vahelise jaotuse kohta või kui kriminaalasjas eeldatavalt konfiskeerimisele kuuluva vara suurus ning isiku vara väärtus on veel ebaselged ja täpsustamisel. Viimati kirjeldatud juhtumi osas on kolleegium pidanud siiski vajalikuks täpsustada, et sellisel juhul võib kõne alla tulla vara n-ö ajutine arestimine kohtu määratud tähtajaks, mille jooksul tuleb vara arestimist taotleval prokuratuuril kohtule esitada lisatõendid tulevikus konfiskeerimisele kuuluva vara väärtuse kohta. Nende andmete esitamata jätmise korral vabaneb vara kohtu määratud tähtpäeva saabudes aresti alt. Lisatõendite saamisel on kohtul võimalik vajaduse korral koostada uus vara arestimise määrus, milles täpsustatakse uuest teabest tulenevat vara arestimise ulatust (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 20. veebruari 2012. a määrus asjas nr 3-1-1-1-12, p-d 20-23). 8.2 Kaitsjad väidavad, et kuriteoga saadud vara suuruse arvestamisel lähtus menetleja vara arestimise taotluses ebaõigest eeldusest, nagu oleksid OÜ Polar Tekstiil arved moodustanud kahtlustatava deklareeritud sisendkäibemaksust sada protsenti. Määruskaebuses märgitakse, et ringkonnakohtule esitatud prokuröri vastusest nähtuvalt on selline arvestus ekslik, sest eri kuude lõikes oli nende arvete osakaal OÜ PVMP-Ex deklareeritud sisendkäibemaksus erinev. Praegusel kujul hõlmab arvestus ka neid tehinguid, mis kuriteokahtlusega puutumuses ei ole. Kriminaalkolleegium leiab, et seda väidet ei ole senise vara arestimise menetluse raames kummutatud. Prokurör on ringkonnakohtus pelgalt sedastanud, et OÜ Polar Tekstiil arved moodustasid kahtlustatava deklareeritud sisendkäibemaksust enamiku ja tema ettemaksukontole vabastatud summade täpne suurus selgub pärast maksuarvestuse tegemist. Kaitsjatega võib nõustuda selles, et tõstatatud kahtlus kuriteoga saadud vara arvestuse õigsuse kohta väärib tähelepanu ja võib viia kahtlustatava omandipõhiõiguse ebaproportsionaalse riiveni. Tegelikult osutas prokurör juba vara arestimise taotluses tõendile, mille kohaselt on OÜ PVMP-Ex kajastanud deklareeritud sisendkäibemaksus OÜ Polar Tekstiil arveid 2012. a aprillis 90 protsendi, 2012. a mais 89 protsendi ja 2012. a septembris 51 protsendi ulatuses. Kui kuriteoga saadud vara arvestuses lähtutakse eeldusest, nagu oleks kahtlustatava deklareeritud sisendkäibemaks moodustunud pelgalt OÜ Polar Tekstiil arvetel kajastatud sisendkäibemaksust, on väär ka kuriteoga saadud vara arvestus. Etteheidet, et kuriteoga saadud vara ulatus on taotluses kindlaks määratud ebaõigesti, ei pidanud ringkonnakohus aga vajalikuks sisuliselt kontrollida, piirdudes üldsõnalise tõdemusega, et vara arestimine prokuröri taotluses toodud ulatuses on seaduslik ja proportsionaalne ning see puudus vara arestimist ei takista. Kolleegiumi arvates jäeti seeläbi asjas olulise tähtsusega kaitseväide sisuliselt analüüsimata ja kirjeldatud minetust tuleb käsitada kriminaalmenetlusõiguse

olulise rikkumisena KrMS § 339 lg 1 p-de 7 ning 12 mõttes. 8.3 Määruse punktis 8.1 refereeris kolleegium varasemas praktikas väljendatud seisukohta, mille järgi oleks tulnud kaaluda vara arestimist kindlaksmääratud tähtajaks olukorras, kus on küll tuvastatud nii põhjendatud kuriteokahtluse kui ka vara arestimise aluse olemasolu, kuid prokuröri taotluses esitatud andmed võimaldavad arvata, et kuriteoga saadud vara suurus on kindlaks määratud ebatäpselt kahtlustatava kahjuks. Kui kohus arestib vara kindlaks määratud tähtajaks, saab ta selle tähtaja jooksul panna prokuratuurile kohustuse esitada kuriteoga saadud vara suuruse kohta lisatõendeid ja täpsustada vajadusel edaspidi vara arestimise ulatust. Selliselt ringkonnakohus ei toiminud. II

9.Maakohtu eeluurimiskohtuniku määrusega arestiti kahtlustatava ettemaksukonto 3 844 343 euro ja 96 sendi ulatuses. Ringkonnakohus leidis, et KrMS § 142 lg 1 alusel saab kriminaalmenetluses arestida igasugust kahtlustatava vara ja ka ettemaksukontol olevaid rahalisi vahendeid tuleb käsitada OÜ PVMP-Ex varana nii sissemaksete kui ka tagastusnõuete osas. Seda seisukohta põhistades tugines ringkonnakohus Riigikohtu halduskolleegiumi 18. juuni 2013. a määrusele asjas nr 3-3-1-2813. Kõnealuses lahendis märkis halduskolleegium, et kuigi ettemaksukonto arestimise võimalust maksukorralduse seadus otsesõnu ette ei näe, on halduskolleegiumi praktikas ettemaksukonto arestimist siiski võimalikuks peetud. Kuna ettemaksukontol asuvad maksukohustuslase rahalised nõuded riigi vastu, tuleb ettemaksukonto arestimist käsitada ettemaksukontol oleva rahalise nõude arestimisena MKS § 130 lg 1 p 6 ja TMS § 111 tähenduses. Samas vajaks aga ettemaksukonto arestimine

kui

isiku

õigusi

oluliselt

riivav

meede

seadusandjapoolset

reguleerimist.

Halduskolleegiumi seisukoha järgi on põhimõtteliselt võimalik arestida nii alles tulevikus tekkivat tagastusnõuet (TMS § 113 lg 2), tagastusnõuet deklaratsiooni esitamisest kuni kande tegemiseni ettemaksukontole

(tagastusnõude

tuvastamine),

maksuhalduri

poolt

aktsepteeritud

ja

ettemaksukontole kantud tagastusnõude summat, mille kohta maksukohustuslane on esitanud tagastusnõude täitmise taotluse (tagastusnõude täitmine) ning ka ettemaksukontot, s.t seal juba olevaid ning tulevikus laekuvaid summasid (vt osutatud määruse p 13 koos edasiste viidetega määrustele asjades nr 3-3-1-8-13 ja 3-3-1-4-13).

10.1. veebruaril 2014 jõustunud maksukorralduse seaduse muutmise ja sellega seonduvate teiste seaduste muutmise seadusega on MKS § 130 lg 1 sõnastust küll muudetud, kuid sissenõude pööramine isiku ettemaksukonto arvestuses olevatele summadele on jätkuvalt võimalik sama lõike 3. punkti alusel. Ringkonnakohus märkis põhjendatult, et KrMS § 142 lg 1 kohaselt saab kriminaalmenetluses arestida igasugust kahtlustatava vara. Ettemaksukontol olevad ja sinna tulevikus laekuvad summad kujutavad endast isiku vara nii sellele kontole tehtud sissemaksete kui ka tagastusnõuete osas. Seetõttu ei saa põhimõtteliselt välistada ettemaksukonto arestimist eeluurimiskohtuniku määruses näidatud viisil, s.t täies ulatuses. Kolleegiumi arvates ei tulene eespool refereeritud Riigikohtu halduskolleegiumi lahendist ega ka halduskolleegiumi senisest praktikast laiemalt keeldu ettemaksukonto terviklikuks arestimiseks. Ühtlasi ei saa kaitsjatega nõustuda selles,

nagu oleks halduskolleegiumi lahendid kõnealuses küsimuses omavahel vastuolus. Prokurör märgib määruskaebuse vastuses õigustatult, et kohtuasjas nr 3-3-1-28-13 on Riigikohtu halduskolleegium enda varasemaid ettemaksukonto arestimist puudutavaid seisukohti üksnes täpsustanud ja täiendanud.

11.Ettemaksukonto tervikuna arestimise võimalikkus tuleneb kolleegiumi hinnangul veel järgmistest asjaoludest. Nimelt sätestab korra § 6, et isiku rahalisi toiminguid hallatakse ettemaksukontol. Igal isikul on kohustuste täitmiseks ettemaksukonto, millel on unikaalne viitenumber. Määruskaebuses leitakse iseenesest põhjendatult, et korra §-de 7, 11 ja 13 lg 1 kohaselt toimuvad ettemaksukontol n-ö kahesuunalised rahalised arveldused, s.o maksukohustuse täitmine ning tagastusnõudest tekkinud enammaksete tagastamine. Ettemaksukontol olevate summade arestimise võimalikkus ei sõltu samas otseselt sellest, kas need summad on sinna kantud maksukohustuse täitmise eesmärgil või tagastusnõude ettemaksukontole kandmise tulemusena. Tulenevalt korra §-st 6 on ettemaksukonto üksnes isiku rahaliste toimingute haldamise vahend. Ajani, mil maksukohustuse täitmiseks ettemaksukontole kantud summad ei ole veel Maksu- ja Tolliameti pangakontole laekunud, ei saa neid korra § 7 lg 3 mõttes tasutuks lugeda. Lähtuvalt eeltoodust saab ettemaksukontol olevaid rahalisi vahendeid vaadelda isiku varana olenemata nende ettemaksukontole kandmise eesmärgist. Seejuures väärib tähelepanu, et korra § 11 lg 5 järgi võivad ettemaksukontole laekuda ka rahalised vahendid, mida täitmise tähtpäeva lõpu seisuga kohustuste katteks ei arvestata ja mis võivadki enam makstud summana jääda ettemaksukontole. Osutatud sättest tulenevalt on võimalik, et ettemaksukontol säilitatakse muu hulgas raha, mida saab kasutada tulevase, veel tekkimata maksukohustuse täitmise katteks. Lähtuvalt eeltoodust ei nõustu kriminaalkolleegium kaitsjate väitega, mille kohaselt saab ettemaksukonto arestimise korral arestitava varana käsitada pelgalt maksumaksja nõudeid riigi vastu, s.o tagastusnõudeid.
12.Kohtupraktikas omaksvõetud seisukoha järgi ei tohi vara arestimisega kaasnev põhiõiguse riive olla oluliselt suurem isiku võimalikul süüditunnistamisel rakendatavast mõjutusvahendist, kuna vaid sellisel juhul saab vara arestimist kriminaalmenetluses pidada proportsionaalseks (vt Riigikohtu üldkogu 27. novembri 2012. a määrus asjas nr 3-3-1-15-12, p 59). Kaitsjad leiavad õigesti, et juhul, kui ettemaksukontol arestitakse maksumaksja poolt deklareeritud maksukohustuste katteks kantud summad, on sellega takistatud MKS § 105 lg-s 1 sätestatud kohustuste täitmine. Kuna üldjuhul toimuvad maksukohustuslase ettemaksukontol ka automaatsed arveldused, võib sellega ühtlasi olla takistatud maksuhalduril MKS §-s 105 sätestatud arvelduste tegemine. Riigikohtu halduskolleegium on 18. juuni 2013. a määruses asjas nr 3-3-1-28-13 samuti märkinud, et ettemaksukonto tervikuna arestimise korral võib olla takistatud sinna laekuvate summade kasutamine kaebaja muude maksukohustuste täitmisel (vt määruse p 15). Kriminaalkolleegiumi arvates ei saa välistada, et ettemaksukontol olev raha arestitakse teatud summa ulatuses, ülejäänud vahendeid saab aga jätkuvalt kasutada maksukohustuse täitmiseks arestitud summat ületavas osas ja nende suhtes võib maksuhaldur teha ka MKS §-s 105 sätestatud tasaarvestusi. Välistatud ei ole seegi, et sõltumata arestimise ulatusest nähakse arestimismääruses ette, et maksuhaldur on õigustatud tegema ettemaksukontol MKS §-s 105 sätestatud tasaarvestusi. Praeguses asjas on siiski tekkinud olukord,

kus vara arestimise viisi tõttu on takistatud nii maksukohustuse täitmine kui ka tasaarvestuste tegemine, sest ettemaksukontol puuduvad rahalised vahendid ulatuses, mille arestimist taotleti. Eelkirjeldatud asjaolude kontekstis osutataksegi määruskaebuses õigustatult vara arestimisel proportsionaalsuse põhimõtte järgimise vajadusele.

13.Põhiõiguse riive on proportsionaalne, kui see on eesmärgi saavutamiseks sobiv, vajalik ja mõõdukas (vt Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 26. märtsi 2009. a otsus asjas nr 3-4-1-16-08, p 29). Kolleegiumi hinnangul vastab ettemaksukonto arestimine sobivuse ja vajalikkuse kriteeriumitele. Tulevase konfiskeerimise asendamise tagamiseks on vara arestimine sobiv meede ja arestimise eesmärk ei ole vaadeldaval juhul saavutatav muu, vähem koormava abinõuga. Võttes aga arvesse ettemaksukonto arestimise ulatust, ei ole tegemist mõõduka abinõuga. Ringkonnakohtule esitatud määruskaebuses osutas kaitsja sellele, et vara arestimisel ei arvestatud kahtlustatava majandustegevuse spetsiifikaga. Samuti tekib kaitsja arvates selle kriminaalmenetluse tagamise vahendi kohaldamise tõttu maksuvõlg ja kahju intresside näol, kaasnevad probleemid ning tõrked toorme impordil, maksevõime mitterahuldavaks muutumine, töötajate ravikindlustuse katkemine ja kohustusliku kogumispensioni maksete peatumine, aga ka ettevõtte tegevuse seiskumine koos sellest johtuvate tööhõivega seotud tagajärgedega. Neid väiteid ringkonnakohus sisuliselt ei hinnanud, mis on käsitatav kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisena KrMS § 339 lg 1 p 7 tähenduses. Tulenevalt ettemaksukontot puudutavast regulatsioonist saab kaebajatega nõustuda selles, et vara arestimisega prokuröri taotletud viisil võivad praeguses asjas kaasneda eespool loetletud tagajärjed, mille tõttu ei saa kriminaalmenetluse tagamise vahendit eeluurimiskohtuniku määruse resolutsioonis toodud kujul pidada proportsionaalseks. Olukorras, kus ettemaksukonto täielik arestimine võib põhjustada ettevõtte püsiva maksejõuetuse, võib hilisema menetluse käigus muutuda raskendatuks või võimatuks ka vara arestimisega taotletav eesmärk. Seetõttu tulnuks alternatiivselt kaaluda vara arestimist OÜ PVMP-Ex ettemaksukontole kantud tagastusnõuete osas prokuröri taotluses märgitud ulatuses, hõlmates arestiga juba ettemaksukontol olevad ning sinna tulevikus tekkivatest tagastusnõuetest laekuvad summad või lubada teha maksuhalduril teha ettemaksukontol MKS §-s 105 loetletud tasaarvestusi. III
14.Määruskaebuses on vaidlustatud ka kahtlustatava sõidukite arestimine, leides, et selle meetme kohaldamine on põhistamata ja ebaproportsionaalne. Kolleegium selle seisukohaga ei nõustu. 14.1 KrMS § 142 lg 1 teise lause kohaselt seisneb vara arestimine kahtlustatava, süüdistatava või süüdimõistetu, tsiviilkostja või kolmanda isiku või rahapesu või terrorismi rahastamise objektiks oleva vara üleskirjutamises ja vara võõrandamise tõkestamises. Vara võõrandamise tõkestamine tähendab vara käsutamise keelamist selliseid abinõusid kasutades, millega välditakse vara võõrandamist, peitmist, rikkumist, hävimist jmt, tagamaks arestitud vara säilimist ning väärtuse vähenemist. KrMS § 142 lg 7 sätestab, et arestitud vara võetakse ära või antakse vastutavale hoiule. See, missugust konkreetset abinõu vara säilimiseks kasutada tuleb, sõltub arestitava vara olemusest ja

konkreetse kriminaalasja tehioludest. 14.2 Ringkonnakohus leidis põhjendatult, et arestitud sõidukite äravõtmine on selline meede, mis tagab vara olemasolu. Seevastu sõidukite vastutavale hoiule andmine ohustaks konfiskeerimise eesmärgi saavutamist, kuivõrd tagada ei saa nende säilimist ja võõrandamise tõkestamist. Vaidlus puudub selles, et kõnealune vara on kahtlustatavalt varasemate menetlustoimingute käigus faktiliselt ära võetud. Eeluurimiskohtuniku määruse seaduslikkust ei mõjuta seetõttu ebatäpsus, et kohtulahendi resolutiivosast ei nähtu, kas sõidukid võetakse nende arestimise korral ära või antakse vastutavale hoiule. Sõidukite näol on aga tegemist varaga, mille liikluses osalemise tõttu eksisteerib suur risk nende kahjustumiseks või hävimiseks. Võrreldes vara äravõtmisest tingitud tagajärgedega mõjutab sõiduki väärtust oluliselt suuremal määral ka selle igapäevane kasutamine (näiteks amortisatsioonist lähtuv suurenenud remondivajadus). Teisalt ei pruugi sõiduki võõrandamise keelumärke tegemine liiklusregistrisse takistada selle asukoha varjamist, kolmandale isikule üleandmist või muul viisil vara arestimise

eesmärgi

saavutamise

takistamist.

Maksumenetluse

kontekstis

on

Riigikohtu

halduskolleegium osutanud sellelegi, et kuigi sõiduki käsutamise keelumärge liiklusregistris peab vältima sõiduki võõrandamist ja tagama selle olemasolu, ei saa välistada, et käsutuskeeldu rikkuva tühise tehingu korral toob sõiduki tagasivõitmine kaasa uusi kohtuvaidlusi (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 30. aprilli 2013. a määrus asjas nr 3-3-1-4-13, p 21). 14.3 Arusaadavalt võib sõidukite arestimine põhjustada kahtlustatava töökorralduses ebamugavusi. Sõidukid on aga tsiviilkäibes vabalt levinud asjad, mille asendamine ei ole ületamatult keeruline. Asendussõidukite soetamise vajadus ei tähenda iseenesest ka seda, et uued sõidukid tuleks osta. Nende asjaolude tõttu ei kaalu sõidukite kasutamise vajadus üles arestimisega taotletavat eesmärki ja lähtuvalt eeltoodust saab kõnealuse vara arestimist selle äravõtmise teel pidada seaduslikuks. IV

15.Kriminaalkolleegium on varasemas praktikas märkinud, et kui Riigikohtu arvates on kohtute hinnang prokuratuuri arestimistaotlusele vastuoluline või puudulik või kui kohtud on jätnud välja selgitamata mõne taotluse põhjendatuse üle otsustamiseks olulise asjaolu, tuleb kohtuasi - juhul kui Riigikohus ei saa rikkumist ise kõrvaldada - saata uueks arutamiseks ringkonnakohtule, mitte maakohtule. Seda ka siis, kui menetlusõiguse oluline rikkumine sai alguse juba maakohtust (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 31. oktoobri 2013. a määrus asjas nr 3-1-1-97-13, p 26). Kolleegium leidis määruse eelnevas osas, et OÜ PVMP-Ex ettemaksukonto arestimisel jäeti sisuliselt hindamata, kas ettemaksukonto tähtajatu arestimine 3 844 343 euro ja 96 sendi ulatuses on kuriteoga saadud vara arvestust silmas pidades põhjendatud. Samuti ei vaetud ettemaksukonto arestimise proportsionaalsust. Nende minetuste tõttu tuleb ringkonnakohtu määrus vastavalt KrMS § 341 lg-tele 2 ja 3 osaliselt tühistada ning saata kriminaalasi tühistatud osas uueks arutamiseks samale ringkonnakohtule samas kohtukoosseisus.
16.Arvestades vara arestimise taotluse esitamisest möödunud aega, tuleb kriminaalasja uuel arutamisel välja selgitada, kas vahepealsel ajal on kogutud lisatõendeid kuriteoga saadud vara suuruse

kohta. Vajadusel saab ringkonnakohus arestida vara kindlaksmääratud tähtajaks ja kohustada prokuröri esitama täiendavaid tõendeid vastavate asjaolude tuvastamiseks. Sõltuvalt sellest tuleb seejärel hinnata ettemaksukonto tervikliku arestimisega kaasnevaid tagajärgi ja otsustada, kas vara arestimise eesmärk oleks saavutatav kahtlustatava omandipõhiõigust vähem riivavate meetmetega (nt hõlmates vara arestimisega juba tekkinud ja tulevikus tekkivad tagastusnõuded ning ettemaksukontol olevad rahalised vahendid).

17.Lähtudes eeltoodust ja juhindudes KrMS § 390 lg-st 1, § 361 lg 1 p-st 6 ning § 362 p-st 2, tühistab Riigikohtu kriminaalkolleegium Tallinna Ringkonnakohtu 10. oktoobri 2013. a määruse osas, millega jäeti Pärnu Maakohtu eeluurimiskohtuniku 12. septembri 2013. a määrus OÜ PVMP-Ex ettemaksukonto arestimise kohta muutmata, ja saadab kriminaalasja tühistatud osas uueks arutamiseks samale ringkonnakohtule samas kohtukoosseisus. Muus osas tuleb ringkonnakohtu määrus jätta muutmata ja rahuldada kaitsjate määruskaebus osaliselt. V
18.OÜ PVMP-Ex kaitsjad on esitanud taotluse hüvitada valitud kaitsjatele makstud tasu 4860 eurot ja 98 senti, sh käibemaks 810 eurot ning 16 senti. Taotluse ja sellele lisatud dokumentide kohaselt on see summa tasutud seoses määruskaebemenetlusega Tallinna Ringkonnakohtus ja Riigikohtus. Kriminaalkolleegium on varasemas praktikas märkinud, et olukorras, kus ringkonnakohtult ei taotletud apellatsioonimenetluses valitud kaitsjale makstud tasu hüvitamist, ei saa seda enam teha ka kassatsioonimenetluses (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 10. juuni 2013. a otsus asjas nr 3-1-1-4313, p 58). Määruskaebemenetlust reguleerivad sätted ei näe kriminaalmenetluse kulude hüvitamisel selles küsimuses ette erisust ja seetõttu tuleb eespool refereeritud seisukohast lähtuda ka praeguse asja lahendamisel. Kuivõrd ringkonnakohtule ei esitatud taotlust nende kriminaalmenetluse kulude hüvitamiseks, mis olid seotud määruskaebuse menetlemisega ringkonnakohtus, ei saa kõnealuste kulude hüvitamist enam nõuda ka Riigikohtus toimuvas määruskaebemenetluses. Vastavas osas tuleb taotlus jätta läbi vaatamata.
19.Taotluse ja sellele lisatud dokumentide kohaselt on kahtlustatav seoses ringkonnakohtus toimunud määruskaebemenetlusega valitud kaitsjatele maksnud 11. oktoobri 2013. a arve nr 1126 alusel 1429 eurot ja 56 senti. 11. novembri 2012. a arve nr 1217 alusel on seoses praeguse kriminaalasjaga makstud 3431 eurot ja 42 senti, s.o 25,96 tunni õigusabi eest. Viimati märgitud arve kohta koostatud töötundide arvestuse kohaselt moodustus tasu ka kaitsjate tööst seoses ringkonnakohtu istungiks ettevalmistumise ja kohtuistungil osalemisega 4,51 tunni ulatuses. Seega saab kriminaalkolleegium võtta seisukoha üksnes arve nr 1217 alusel makstud tasu hüvitamise osas, mis puudutab õigusabi osutamisele kulutatud aega 21,45 tunni ulatuses.
20.KrMS § 187 lg 1 sätestab, et määruskaebuse lahendamise menetluses kohtumääruse tühistamise korral kannab menetluskulud riik. KrMS § 175 lg 1 p 1 kohaselt on menetluskuludeks valitud kaitsjale või esindajale makstud mõistliku suurusega tasu ja muud menetlusosalise vajalikud kulud, mis on tekkinud seoses kriminaalmenetlusega. Sama paragrahvi 2. lõikes nähakse ette, et kui

menetlusosalisel on mitu kaitsjat või esindajat, arvatakse menetluskulude hulka neile makstud tasu suuruses, mis ei ületa ühele kaitsjale või esindajale tavapäraselt makstavat mõistliku suurusega tasu. Kaitsjatasu suuruse mõistlikkuse otsustamise juures tuleb silmas pidada nii kaitsja ühe tööühiku hinda (nt õigusabi tunnihind) kui ka osutatud õigusteenuse vajalikkust (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 2. detsembri 2011. a otsus asjas nr 3-1-1-99-11, p 9).

21.Kriminaalkolleegiumi hinnangul on õigusabi eest makstud tunnihind põhjendatud ja ka osutatud õigusteenus on olnud tervikuna vajalik. Samas kattuvad määruskaebuse argumendid oma põhisisult ringkonnakohtule esitatud kaebuse väidetega, mille tõttu ei saa õigusteenuse osutamisele kulutatud aega lugeda täies ulatuses põhjendatuks. Arvesse tuleb võtta sedagi, et õigusabi osutasid kaks kaitsjat. Kirjeldatud põhjustel loeb kolleegium valitud kaitsjatele makstud õigusabikuludest mõistliku suurusega tasuks 1980 eurot, sh käibemaks 330 eurot. Kuna määruskaebus rahuldatakse osaliselt, tuleb kahtlustatavale hüvitada valitud kaitsjatele makstud tasu 1320 euro ulatuses, sh käibemaks 220 eurot. KrMS § 187 lg 1 järgi tuleb see summa välja mõista riigilt. Lea Kivi, Jüri Ilvest, Eerik Kergandberg

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.