Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi
3-1-1-9-14 25. veebruar 2014 Eesistuja Lea Kivi, liikmed Jüri Ilvest ja Eerik Kergandberg OÜ PVMP-Ex vara arestimine konfiskeerimise asendamise tagamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Ringkonnakohtu 10. oktoobri 2013. a määrus kriminaalasjas nr 1-13-7929 Kaebuse esitaja ja kaebuse liik OÜ PVMP-Ex kaitsjad vandeadvokaadid Vahur Kivistik ja Gerly Kask, määruskaebus Teised määruskaebemenetluse Prokuratuur, Lääne Ringkonnaprokuratuuri pooled ringkonnaprokurör Indrek Kalda Asja läbivaatamise kuupäev ja 22. jaanuar 2014, kirjalik menetlus viis
suurendamise
eesmärgil
maksuhaldurile
käibedeklaratsioonides
valeandmeid,
kajastades deklaratsioonides tegelikele majandustehingutele mittevastavaid arveid tekstiilitoodete soetamise kohta OÜ-lt Polar Tekstiil ja nende müügi kohta Läti Vabariigi maksukohustuslaste registrisse kantud ettevõtetele Glen Textile LLP, Textile Shippers LLP ning Grand Textile LLP. Seda tehti eesmärgiga arvestada sisendkäibemaksu hulka OÜ Polar Tekstiil nimelt esitatud arvetel kajastatud käibemaks ja küsida maksuhaldurilt näilikult enammakstud käibemaks tagasi. Ettevõtetele Glen Textile LLP, Textile Shippers LLP ja Grand Textile LLP väljastatud arvetele lisati käibemaks 0%, OÜ Polar Tekstiil lisas aga OÜ-le PVMP-Ex väljastatud arvetele käibemaksu 20%. 1.2 Näitamaks näilike tehingute toimumist, kandis OÜ PVMP-Ex näilike arvete alusel raha OÜ Polar Tekstiil pangakontole. Seejärel kanti raha OÜ-le Spordi- ja Töörõivad, Ledyard Assets Ltd-le, FinTrans Business Inc Eesti Filiaalile, Mattex Trade Ltd Eesti Filiaalile ning seejärel tagasi OÜ-le PVMP-Ex. Kirjeldatud tegevuse tulemusena vabastas maksuhaldur 2012. a jaanuarist 2013. a juunini kahtlustatava ettemaksukontole 3 844 343,96 eurot, millest äriühing sai tagasi 2 130 016,26 eurot. 1 644 617,79 euro suuruses summas tegi OÜ PVMP-Ex ümberkandeid teiste maksude katteks ja tollideklaratsioonide tasumiseks. 2 130 016,26 eurot kandis maksuhaldur kahtlustatava pangakontole. Sealt kanti raha OÜ Polar Tekstiil pangakontole ja edasi OÜ-le Spordi- ja Töörõivad. OÜ Spordi- ja Töörõivad pangakontolt võeti ülekannete teel laekunud rahast 2. jaanuarist 2012 kuni 16. märtsini 2013 sularahas välja 2 039 180 eurot. Ledyard Assets Ltd pangakontole kantud raha kanti osaliselt edasi OÜ-le Trinakor, OÜ-le Nexten, Bamond Trade Ltd Läti Filiaalile ja Polar Consultic Inc-le. Bamond Trade Ltd Läti Filiaali pangakontole laekunud raha kanti aga edasi Polar Consultic Inc pangakontole, sealt Loyola Investments Inc pangakontole ja sealt omakorda Loy Investments Inc-le ning Polar Kinnisvara OÜ pangakontodele. 1.3 Kriminaalmenetluses kogutud tõenditest nähtuvalt on OÜ PVMP-Ex suhtes põhjendatud kuriteokahtlus. Pidades silmas maksukuriteoga riigilt välja petetud summa suurust, on vajalik kohaldada abinõusid, et tõkestada kahtlustatavale kuuluva vara võõrandamine ja tagada kohtuotsuse täitmine. Maksuhalduri poolt OÜ-le PVMP-Ex tagastatud enammakstud käibemaks on käsitatav süüteoga saadud varana, mida saab KarS § 831 lg 1 kohaselt konfiskeerida. Kuivõrd kahtlustatava pangakontole kantud raha on võõrandatud ja selle äravõtmine ei ole võimalik, tuleb temalt KarS § 84 alusel konfiskeerimise asendamiseks välja mõista summa, mis vastab konfiskeeritava vara väärtusele.
äravõtmine ei ole võimalik ja konfiskeerimise asendamiseks saab KarS § 84 alusel toimepanijalt välja mõista summa, mis vastab konfiskeeritava vara väärtusele. Võttes arvesse, et äriühing sai maksuhaldurilt tagasi 2 130 016,26 eurot ja tasaarvestas maksunõudeid 1 644 617,79 euro ulatuses, on kahtlustatava vara arestimine proportsionaalne. Arestitava vara väärtus ei ületa võimaliku süüditunnistamise korral konfiskeeritava vara väärtust.
äriühingu tegevuse lõppemine. Maksukuriteoga saadud raha kasutamisega ei saanud äriühing enda majandustegevuses arvestada. 4.4 KrMS § 142 lg 7 kohaselt on õigustatud ka sõidukite äravõtmine, sest tegemist on ainsa meetmega, mis kõnealuse vara olemasolu tagab. Vara vastutavale hoiule andmine ohustaks seevastu konfiskeerimise eesmärgi saavutamist.
kuriteokahtluse
olemasolu.
Kuriteokahtlusele
vaidles
kaitsja
vastu
vähemalt
kahtlustatavale süüksarvatava teo ulatuse osas. Ringkonnakohtu seisukohad on põhjendatud kuriteokahtluse vaidlustamise ja määruskaebuse väidete suhtes ka vastuolulised. Prokuröri taotlusest ei nähtu, nagu puuduks menetlejal piisav teave kuriteoga saadud vara suuruse kohta. Ringkonnakohtule esitatud seisukohtades möönis prokurör, et käibemaksusumma arvestus ei ole õige. Praeguses arvestuses lähtutakse ebaõigest eeldusest, et kahtlustatava deklareeritud sisendkäibemaks moodustus üksnes OÜ Polar Tekstiil arvetel näidatud käibemaksust. Seega jättis ringkonnakohus arvestamata, et ettemaksukonto arestiti suuremas ulatuses, kui seda on OÜ Polar Tekstiil vahendustegevusega seotud arvete sisendkäibemaks. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi lahendist asjas nr 3-1-1-1-12 tuleneb, et vara arestimisel peab kohus hindama arestimise proportsionaalsust. Olukorras, kus täpne maksuarvestus puudub, ei saa isiku ettemaksukontot suvalise summa ulatuses arestida. 5.2 Praeguses asjas tuleb esmalt välja selgitada, kas ettemaksukonto tervikuna arestimiseks on seaduslik alus. Maakohus lähtus ettemaksukonto ja sõidukite arestimisel KrMS § 142 lg-st 1, mille kohaselt on vara arestimise eesmärk tsiviilhagi, konfiskeerimise ja varalise karistuse tagamine, kuid ei viidanud õigusnormile, mis annab võimaluse ettemaksukonto tervikuna arestida. Ettemaksukonto arestimisel ei arvestatud selle olemusega, mis on tinginud vara ebaseadusliku arestimise. Rahandusministri 19. detsembri 2008. a määrusega nr 51 kinnitatud „Riiklike maksude maksuhalduri poolt hallatavate nõuete ja kohustuste arvestusse kandmise, tasumise ja tagastamise korra“ (edaspidi kord) §-st 1, §-st 6, § 7 lg-st 1, §-st 11 ning § 13 lg-st 1 tuleneb, et ettemaksukontol toimuvad kahesuunalised rahalised arveldused, s.o maksumaksja poolt maksukohustuse täitmine ja riigi poolt maksumaksjale enam tasutud maksu tagastamine. Ettemaksukonto ei ole käsitatav varana. Varaks saab olla üksnes nõue, s.t maksumaksja nõue riigi vastu ettemaksukontol oleva raha suhtes. Maakohtu määrusega arestiti ettemaksukonto varana ja sellele seati abstraktselt arest 3 844 343,96
euro ulatuses. Määruse sõnastus on väär ja viib tulemuseni, kus ettemaksukontolt arestitakse ka maksukohustuse katteks kantud summad, millega on takistatud MKS § 105 lg-s 1 sätestatud kohustuste täitmine. Samuti viib kogu ettemaksukonto arestimine selleni, et arestitakse töötasudelt kinnipeetud maksud ja maksed, s.o tulumaks ja kohustuslik kogumispensioni makse, mille osas on äriühing vaid maksu kinnipidaja ning vahendaja. Maksuhaldurile ülekantud tulumaksu ja kohustusliku kogumispensioni maksete näol ei ole tegemist äriühingu varaga. 5.3 Asjas nr 3-3-1-4-13 pidas Riigikohus võimalikuks ettemaksukonto arestimist ettemaksukontol olevate nõuete ulatuses. Selles lahendis viidati MKS § 130 lg 1 p-le 6 ja TMS §-le 111, mis võimaldavad sissenõude või aresti pööramist isiku nõuetele. Kumbki norm ei käsitle sissenõude või aresti pööramist isiku rahalisele kohustusele. Ringkonnakohus viitas aga ajaliselt hilisemale Riigikohtu määrusele asjas nr 3-3-1-28-13. Osutatud lahendites ei peetud silmas igasuguseid ettemaksukontole laekuvaid summasid, vaid üksnes tagastusnõude täitmise kaudu laekuvat raha. Ringkonnakohus tõlgendas Riigikohtu seisukohti ebaõigesti, leides, et tulevikus laekuvate summade all võib mõista ka maksukohustuslase poolt ettemaksukontole kantavaid, erinevate maksukohustuste täitmiseks ettenähtud summasid. Asudes seisukohale, et ringkonnakohus tõlgendas asjas nr 3-3-1-2813 väljendatut õigesti, on vaidlustatud määrus vastuolus asjas nr 3-3-1-4-13 tehtud lahendiga. 5.4 KrMS § 142 lg 10 järgi ei kohaldata vara arestimist seaduses sätestatud varale, millele täitedokumentide järgi sissenõuet pöörata ei või. Täitemenetluse seadustiku peatükid 6.-9. käsitlevad sissenõude pööramist vallasasjadele, varalistele õigustele ja kinnisvarale. Täitemenetluse seadustikust ei tulene, et täitedokumentide järgi saaks sissenõuet pöörata kohustustele. Eelnevast tulenevalt ei saa kriminaalmenetluses ettemaksukontot täielikult arestida. Ka maksukorralduse seadusest nähtuvalt ei saa ettemaksukontot arestida tulevikus laekuvate kohustuste täitmiseks kantud summade arvelt. 5.5 Kohtuasjades nr 3-3-1-4-13, nr 3-3-1-8-13 ja nr 3-3-1-28-13 möönis Riigikohtu halduskolleegium vajadust reguleerida ettemaksukonto arestimisega seotud toiminguid. Seetõttu tõusetub küsimus, kas selge õigusliku regulatsiooni puudumine tähendab õigusliku aluse puudumist isiku põhiõiguste riiveks Euroopa Inimõiguste Kohtu praktika tähenduses. Asudes seisukohale, et Riigikohtu lahendid on õiguse allikaks, ei saa õigusliku regulatsiooni puudumist otseselt väita ja sellise seisukoha järgi tõlgendas ringkonnakohus õigust vääralt. Teiseks saab lähtuda Riigikohtu seisukohast, et õiguslik regulatsioon on puudulik ja sellisel juhul ei ole täidetud Euroopa Inimõiguste Kohtu praktikast tulenev nõue, mille kohaselt on omandiõiguse riive õiguspärane siis, kui see on ettenähtav ning sellel on selge õiguslik alus. Kirjeldatud olukorras saab tunnistada õigustloova akti andmata jätmise põhiseadusvastaseks ja lahendada kaasuse, otsustades, missugune regulatsioon peaks kehtima, või möönda õigusliku regulatsiooni puudulikkust määral, mis põhiseadusega vastuolu ei tähenda. On kaks võimalust: kas ettemaksukonto arestimisel tõlgendati Riigikohtu praktikat vääralt või puudub aresti kohaldamise õiguslik alus. Mõlemal juhul tuleb ettemaksukonto arestimine tühistada. 5.6 Vaidlustatud määrustes puuduvad põhjendused selle kohta, miks on kogu ettemaksukonto arestimine riigi nõude rahuldamiseks sobiv. Kõiki asjaolusid arvestades on OÜ PVMP-Ex õiguste selline
riive
intensiivne
ja
ebaproportsionaalne.
Samuti
on
meetme
kestus
pikaaegne.
Ringkonnakohtule esitatud määruskaebuses tõi kaitsja välja, et ei ole reaalne eraldada majandustegevusest kohe 3,85 miljonit eurot ilma, et see takistaks märkimisväärselt igapäevase majandustegevuse jätkamist. Sellele väitele tähelepanu ei pööratud. 5.7 Sõiduautode arestimist ja äravõtmist põhjendas ringkonnakohus vajadusega tagada nende säilimine ning võõrandamise tõkestamine. Äriühingu tegevuse toimimise seisukohalt on sõiduautod esmatähtsad vahendid, milleta ei ole edukas kommunikatsioon äriühingu eri struktuuriüksuste vahel võimalik. See võib koos ettemaksukonto arestimisega põhjustada lisaks makseraskustele arvukaid probleeme töötajate ja äripartneritega. Äriühing peab tegevuse jätkamiseks hankima vähemalt osaliselt uued sõidukid, mis võib tema majanduslikku olukorda halvendada. Ringkonnakohus sellele argumendile ei vastanud. Maakohtu määruse põhi- ja resolutiivosas ei täpsustatud, kas arestimise näol on tegemist vara äravõtmise või vastutavale hoiule jätmisega. Puuduvad põhjendused ühe või teise meetme valiku kohta ja ka selle kohta, miks peaksid sõidukeid kasutavad isikud tegutsema nende mittesäilitamise motiivil. Vara arestimise eesmärgi saavutamiseks on kohane teha liiklusregistrisse sõidukite võõrandamise keelumärge.
saadud vara ulatus kindlaks tegemata ja kohus ei tohtinud seetõttu ettemaksukontot suvalises summas arestida. 8.1 Kõnealuse etteheite osas tõdes ringkonnakohus õigesti, et vara arestimist ei takista see, et täpselt ei ole õnnestunud kindlaks määrata kuriteoga saadud vara suurust. Kuivõrd kohtueelse uurimise eesmärk on tõendusteabe kogumine ja kohtumenetluseks muude tingimuste loomine, ei pruugi selles menetlusetapis tõendusteave olla täielik, mistõttu on mõistetav, et maksuarvestus võib edasises menetluses muutuda. Riigikohtu kriminaalkolleegium on vara arestimise võimalikkust jaatanud näiteks olukordades, kus menetlejal ei ole vara arestimise ajal teavet kuritegelikul teel saadud vara kahtlustatavate vahelise jaotuse kohta või kui kriminaalasjas eeldatavalt konfiskeerimisele kuuluva vara suurus ning isiku vara väärtus on veel ebaselged ja täpsustamisel. Viimati kirjeldatud juhtumi osas on kolleegium pidanud siiski vajalikuks täpsustada, et sellisel juhul võib kõne alla tulla vara n-ö ajutine arestimine kohtu määratud tähtajaks, mille jooksul tuleb vara arestimist taotleval prokuratuuril kohtule esitada lisatõendid tulevikus konfiskeerimisele kuuluva vara väärtuse kohta. Nende andmete esitamata jätmise korral vabaneb vara kohtu määratud tähtpäeva saabudes aresti alt. Lisatõendite saamisel on kohtul võimalik vajaduse korral koostada uus vara arestimise määrus, milles täpsustatakse uuest teabest tulenevat vara arestimise ulatust (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 20. veebruari 2012. a määrus asjas nr 3-1-1-1-12, p-d 20-23). 8.2 Kaitsjad väidavad, et kuriteoga saadud vara suuruse arvestamisel lähtus menetleja vara arestimise taotluses ebaõigest eeldusest, nagu oleksid OÜ Polar Tekstiil arved moodustanud kahtlustatava deklareeritud sisendkäibemaksust sada protsenti. Määruskaebuses märgitakse, et ringkonnakohtule esitatud prokuröri vastusest nähtuvalt on selline arvestus ekslik, sest eri kuude lõikes oli nende arvete osakaal OÜ PVMP-Ex deklareeritud sisendkäibemaksus erinev. Praegusel kujul hõlmab arvestus ka neid tehinguid, mis kuriteokahtlusega puutumuses ei ole. Kriminaalkolleegium leiab, et seda väidet ei ole senise vara arestimise menetluse raames kummutatud. Prokurör on ringkonnakohtus pelgalt sedastanud, et OÜ Polar Tekstiil arved moodustasid kahtlustatava deklareeritud sisendkäibemaksust enamiku ja tema ettemaksukontole vabastatud summade täpne suurus selgub pärast maksuarvestuse tegemist. Kaitsjatega võib nõustuda selles, et tõstatatud kahtlus kuriteoga saadud vara arvestuse õigsuse kohta väärib tähelepanu ja võib viia kahtlustatava omandipõhiõiguse ebaproportsionaalse riiveni. Tegelikult osutas prokurör juba vara arestimise taotluses tõendile, mille kohaselt on OÜ PVMP-Ex kajastanud deklareeritud sisendkäibemaksus OÜ Polar Tekstiil arveid 2012. a aprillis 90 protsendi, 2012. a mais 89 protsendi ja 2012. a septembris 51 protsendi ulatuses. Kui kuriteoga saadud vara arvestuses lähtutakse eeldusest, nagu oleks kahtlustatava deklareeritud sisendkäibemaks moodustunud pelgalt OÜ Polar Tekstiil arvetel kajastatud sisendkäibemaksust, on väär ka kuriteoga saadud vara arvestus. Etteheidet, et kuriteoga saadud vara ulatus on taotluses kindlaks määratud ebaõigesti, ei pidanud ringkonnakohus aga vajalikuks sisuliselt kontrollida, piirdudes üldsõnalise tõdemusega, et vara arestimine prokuröri taotluses toodud ulatuses on seaduslik ja proportsionaalne ning see puudus vara arestimist ei takista. Kolleegiumi arvates jäeti seeläbi asjas olulise tähtsusega kaitseväide sisuliselt analüüsimata ja kirjeldatud minetust tuleb käsitada kriminaalmenetlusõiguse
olulise rikkumisena KrMS § 339 lg 1 p-de 7 ning 12 mõttes. 8.3 Määruse punktis 8.1 refereeris kolleegium varasemas praktikas väljendatud seisukohta, mille järgi oleks tulnud kaaluda vara arestimist kindlaksmääratud tähtajaks olukorras, kus on küll tuvastatud nii põhjendatud kuriteokahtluse kui ka vara arestimise aluse olemasolu, kuid prokuröri taotluses esitatud andmed võimaldavad arvata, et kuriteoga saadud vara suurus on kindlaks määratud ebatäpselt kahtlustatava kahjuks. Kui kohus arestib vara kindlaks määratud tähtajaks, saab ta selle tähtaja jooksul panna prokuratuurile kohustuse esitada kuriteoga saadud vara suuruse kohta lisatõendeid ja täpsustada vajadusel edaspidi vara arestimise ulatust. Selliselt ringkonnakohus ei toiminud. II
kui
isiku
õigusi
oluliselt
riivav
meede
seadusandjapoolset
reguleerimist.
Halduskolleegiumi seisukoha järgi on põhimõtteliselt võimalik arestida nii alles tulevikus tekkivat tagastusnõuet (TMS § 113 lg 2), tagastusnõuet deklaratsiooni esitamisest kuni kande tegemiseni ettemaksukontole
(tagastusnõude
tuvastamine),
maksuhalduri
poolt
aktsepteeritud
ja
ettemaksukontole kantud tagastusnõude summat, mille kohta maksukohustuslane on esitanud tagastusnõude täitmise taotluse (tagastusnõude täitmine) ning ka ettemaksukontot, s.t seal juba olevaid ning tulevikus laekuvaid summasid (vt osutatud määruse p 13 koos edasiste viidetega määrustele asjades nr 3-3-1-8-13 ja 3-3-1-4-13).
nagu oleks halduskolleegiumi lahendid kõnealuses küsimuses omavahel vastuolus. Prokurör märgib määruskaebuse vastuses õigustatult, et kohtuasjas nr 3-3-1-28-13 on Riigikohtu halduskolleegium enda varasemaid ettemaksukonto arestimist puudutavaid seisukohti üksnes täpsustanud ja täiendanud.
kus vara arestimise viisi tõttu on takistatud nii maksukohustuse täitmine kui ka tasaarvestuste tegemine, sest ettemaksukontol puuduvad rahalised vahendid ulatuses, mille arestimist taotleti. Eelkirjeldatud asjaolude kontekstis osutataksegi määruskaebuses õigustatult vara arestimisel proportsionaalsuse põhimõtte järgimise vajadusele.
konkreetse kriminaalasja tehioludest. 14.2 Ringkonnakohus leidis põhjendatult, et arestitud sõidukite äravõtmine on selline meede, mis tagab vara olemasolu. Seevastu sõidukite vastutavale hoiule andmine ohustaks konfiskeerimise eesmärgi saavutamist, kuivõrd tagada ei saa nende säilimist ja võõrandamise tõkestamist. Vaidlus puudub selles, et kõnealune vara on kahtlustatavalt varasemate menetlustoimingute käigus faktiliselt ära võetud. Eeluurimiskohtuniku määruse seaduslikkust ei mõjuta seetõttu ebatäpsus, et kohtulahendi resolutiivosast ei nähtu, kas sõidukid võetakse nende arestimise korral ära või antakse vastutavale hoiule. Sõidukite näol on aga tegemist varaga, mille liikluses osalemise tõttu eksisteerib suur risk nende kahjustumiseks või hävimiseks. Võrreldes vara äravõtmisest tingitud tagajärgedega mõjutab sõiduki väärtust oluliselt suuremal määral ka selle igapäevane kasutamine (näiteks amortisatsioonist lähtuv suurenenud remondivajadus). Teisalt ei pruugi sõiduki võõrandamise keelumärke tegemine liiklusregistrisse takistada selle asukoha varjamist, kolmandale isikule üleandmist või muul viisil vara arestimise
eesmärgi
saavutamise
takistamist.
Maksumenetluse
kontekstis
on
Riigikohtu
halduskolleegium osutanud sellelegi, et kuigi sõiduki käsutamise keelumärge liiklusregistris peab vältima sõiduki võõrandamist ja tagama selle olemasolu, ei saa välistada, et käsutuskeeldu rikkuva tühise tehingu korral toob sõiduki tagasivõitmine kaasa uusi kohtuvaidlusi (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 30. aprilli 2013. a määrus asjas nr 3-3-1-4-13, p 21). 14.3 Arusaadavalt võib sõidukite arestimine põhjustada kahtlustatava töökorralduses ebamugavusi. Sõidukid on aga tsiviilkäibes vabalt levinud asjad, mille asendamine ei ole ületamatult keeruline. Asendussõidukite soetamise vajadus ei tähenda iseenesest ka seda, et uued sõidukid tuleks osta. Nende asjaolude tõttu ei kaalu sõidukite kasutamise vajadus üles arestimisega taotletavat eesmärki ja lähtuvalt eeltoodust saab kõnealuse vara arestimist selle äravõtmise teel pidada seaduslikuks. IV
kohta. Vajadusel saab ringkonnakohus arestida vara kindlaksmääratud tähtajaks ja kohustada prokuröri esitama täiendavaid tõendeid vastavate asjaolude tuvastamiseks. Sõltuvalt sellest tuleb seejärel hinnata ettemaksukonto tervikliku arestimisega kaasnevaid tagajärgi ja otsustada, kas vara arestimise eesmärk oleks saavutatav kahtlustatava omandipõhiõigust vähem riivavate meetmetega (nt hõlmates vara arestimisega juba tekkinud ja tulevikus tekkivad tagastusnõuded ning ettemaksukontol olevad rahalised vahendid).
menetlusosalisel on mitu kaitsjat või esindajat, arvatakse menetluskulude hulka neile makstud tasu suuruses, mis ei ületa ühele kaitsjale või esindajale tavapäraselt makstavat mõistliku suurusega tasu. Kaitsjatasu suuruse mõistlikkuse otsustamise juures tuleb silmas pidada nii kaitsja ühe tööühiku hinda (nt õigusabi tunnihind) kui ka osutatud õigusteenuse vajalikkust (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 2. detsembri 2011. a otsus asjas nr 3-1-1-99-11, p 9).
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.