Tallinna Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Eesistuja Virgo Saarmets, liikmed Maret Altnurme ja Villem Lapimaa
Otsuse tegemise aeg ja koht
16. november 2017, Tallinn
Haldusasja number
3-16-552
Haldusasi
PVMP-Elektika OÜ kaebus Maksu- ja Tolliameti
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 16. detsembri 2016. a otsus
Menetlusosalised
Kaebaja – PVMP-Elektika OÜ, esindajad v.adv Gerly Kask ja v.adv Vahur Kivistik Vastustaja – Maksu- ja Tolliamet, esindaja Jaanek Lips
Menetluse alus ringkonnakohtus
PVMP-Elektika OÜ apellatsioonkaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
Jätta PVMP-Elektika OÜ apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 16. detsembri 2016. a otsus haldusasjas nr 3-16-552 muutmata.
Menetlusosaliste menetluskulud apellatsiooniastmes jätta nende endi kanda.
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule hiljemalt 18. detsembril 2017 (HKMS § 212 lg 1). Vastuseks teise menetlusosalise poolt esitatud kassatsioonkaebusele ja sellega ühiseks läbivaatamiseks võib esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse menetlusosalisele kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva ( lg-d 1 ja 3). Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses ( lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks ( lg 1).
3-16-552 Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
3-16-552 105 lg-s 6 sätestatud maksude tasumise järjekorda. MTA on 2015. a detsembris ja 2016. a jaanuaris teinud kaebaja maksuarvestuse kontokaardil muudatusi ning 21.06.2016 vastuse kohaselt on leitud vigu ja tehtud maksunõuete ümbertõstmisi ka MTA 17.02.2016 korraldusega hõlmatud osades (2014. a jaanuari TSD).
3-16-552 kaebaja soovis selle arvel katta enda poolt maksustamisperioodidel 2015. a jaanuar 2016. a jaanuar deklareeritud maksukohustusi. Maksukohustuslase rahaliste kohustuste tasumise või tasaarvestamise järjekord tuleneb MKS § 105 lg-st 6 ega sõltu maksukohustuslase tahtest.
3-16-552 maksuotsuse katteks, kuigi apellant soovis selle arvelt katta enda 2015. a jaanuari 2016. a jaanuari deklareeritud maksukohustusi, sest maksukohustuste tasumise järjekord ei sõltu maksukohustuslase tahtest (MKS § 105 lg 6). Apellant ei ole esitanud omapoolset arvestust, mis annaks alust järeldada, et MTA 17.02.2016 korralduses loetletud nõuete liigid, maksustamisperioodid, tasumise tähtajad ja võlasummad ei vasta tema poolt deklareeritud ning tähtaegselt tasumata maksukohustustele. Apellant ignoreerib fakti, et MTA 17.02.2016 korraldusega on teda kohustatud tasuma deklareeritud maksukohustusi, mida ta ei ole sisuliselt tasunud Tallinna Halduskohtu 12.03.2014 määruse nr 3-14-50293 alusel tema ettemaksukontol broneeritud maksunõude tõttu. Väited kehtiva määruse alusel toimunud tasaarvestuste vastuolust apellandi tahtega on otsitud. MKS § 105 lg-st 6 tulenev tasumise järjekord kohaldub kõigi isikute suhtes ühetaoliselt, olenemata nende majanduslikust seisust. Seejuures likvideeris apellant 2015. a-l tagantjärele üksnes 2014. a-l tekkinud maksukohustusi, mitte ei tasunud 2015. a maksukohustusi. Seega ei suutnud apellant oma mittevaieldavaid maksukohustusi täita juba enne MTA 17.02.2016 korralduse andmist. Deklareeritud maksuvõla vabatahtlikule tasumisele suunatud korralduse vaidlustamisega ei saa apellant saavutada taotletud eesmärki ehk vabaneda deklareeritud, kuid tasumata maksunõudest (st põhivõlg ei saa kustuda ilma deklaratsiooniparanduste esitamiseta). Korraldusega nõutava maksuvõla kujunemine on mõistlikult jälgitav. Kaebuses viidatud 59 279,25 euro ulatuses oli tegemist apellandiga ühinenud äriühingu OÜ PVMP-Ex deklareeritud, kuid tasumata maksukohustusega, mis muutus sissenõutavaks pärast MTA 22.12.2015 maksuotsusega määratud varasema perioodi (2012. a jaanuar 2013. a juuli) maksunõuet ning kanti 29.01.2016 ühinenud äriühingute ühisesse maksuarvestusse. MTA 22.12.2015 maksuotsuse ja MTA 17.02.2016 korralduses esitatud nõuete vahel puudub sisuline seos ning ühinemiskannete maksuarvestuses kajastamise tehniline keerukus ei anna alust pidada korraldust ebaõigeks või arusaamatuks. Asjaolu, et ühinemiskannete muutmisel jäi MKS § 105 lg-s 6 toodud järjekorda arvestavalt ekslikult tühistamata üks summa ja selle ülekontrollimisel muutus vaidluse all mitte oleva 03.05.2016 intressinõude nr 13-3/73175 summa väiksemaks ja selle kohta väljastati PVMP-Elektika OÜ-le 21.06.2016 eraldi otsus, ei mõjuta MTA 17.02.2016 korralduse õiguspärasust.
3-16-552 tagastusnõuete summasid (kokku 363 429,07 eurot) tema nn jooksvate maksukohustuste katteks, vaid need kanti pärast MTA 22.12.2015 maksuotsuse sissenõutavaks muutumist MKS § 105 lg 6 alusel PVMP-Elektika OÜ kui OÜ PVMP-Ex õigusjärglase varasemate (maksuotsus hõlmab maksustamisperioode 2012. a jaanuar – 2013. a juuli) maksukohustuste katteks. Seda ei piiranud ka Tallinna Halduskohtu 03.02.2016 määrus nr 3-16-183, millega PVMPElektika OÜ esialgse õiguskaitse taotlus rahuldati osaliselt ning lubati MTA-l pöörata sissenõue tema ettemaksukontol kajastuva tagastusnõude (enammakse) täitmise taotlustele, kuid mitte ettemaksukontole edaspidi laekuvatele vahenditele. Samas ei pidanud halduskohus põhjendatuks esialgse õiguskaitse korras tagasiulatuvalt keelata kaebuse esitamise aja seisuga PVMP-Elektika OÜ ettemaksukontol halduskohtu jõustunud 12.03.2014 määruse alusel arestitud summa (363 429,07 eurot) tasaarveldamist MTA 22.12.2015 maksuotsusega. Tallinna Ringkonnakohus jättis 25.02.2016 määrusega halduskohtu määruse muutmata.
3-16-552 tuleneb otseselt õigusaktidest ja kehtib kõigi isikute suhtes ühetaoliselt ning see ei olene maksukohustuslase tahtest. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu ja vastustaja hinnanguga, et väites oma nn jooksvate maksukohustuste tähtaegset ja täielikku täitmist, on apellant põhjendamatult ignoreerinud haldusasjas nr 3-14-50923 tehtud kohtumääruste alusel tema ettemaksukonto suhtes rakendatud eelaresti ja maksumenetluse ajaks võimaliku tulevase maksukohustuse täitmiseks broneeritud summade 28.01.2016 toimunud ülekandmist MTA 22.12.2015 maksuotsusega kindlaks määratud varasemate (2012. a jaanuar – 2013. a juuli) maksukohustuste katteks. Asjaolu, et kõnealust maksuvõlga ei saanud PVMP-Elektika OÜ-le omistada enne 25.02.2014 ning maksuvõla olemasolu ja suurus tuvastati alles 22.12.2015, ei mõjuta kuidagi seda, et maksuvõlg tekkis hetkel, kui OÜ PVMP-Ex jättis tasumisele kuulunud maksusummad tähtpäevaks tasumata (MKS § 32). Pärast MTA 22.12.2015 maksuotsusega tuvastatud maksukohustuste sundkorras sissenõutavaks muutumist ei oleks maksuhaldur saanud MKS § 105 lg-t 6 arvestades kanda ettemaksukontol olevaid (ja seejuures maksuotsuse täitmise tagamiseks arestitud) summasid apellandi hilisemate maksukohustuste täitmiseks. Ettemaksukontole laekunud summasid olnuks võimalik tagantjärele kasutada apellandi nn jooksvate maksukohustuste täitmiseks vaid siis, kui MTA 03.03.2014 korralduse nr 12.23/21972-1 alusel läbiviidava maksumenetluse (mille tulemusel eeldatavasti tehtava maksuotsuse täitmise tagamiseks apellandi ettemaksukonto 12.03.2014 määruse alusel arestiti) lõpptulemusel ei oleks täiendavat maksusummat siiski määratud.
(allkirjastatud digitaalselt)
(allkirjastatud digitaalselt)
Maret Altnurme
Villem Lapimaa
Virgo Saarmets
7(7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.