1-13-9043/10 - Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja - lahend.ee

Määruse peale on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused. Viru Vangla esitas Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava R.O tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. R.O tunnistati süüdi Pärnu Maakohtu 09.10.2013 otsusega KarS § 121 ja § 199 lg2 p 4,5 järgi ning mõisteti karistuseks 3 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel mõistetud karistust suurendati Pärnu Maakohtu 25.02.2011 kohtuotsusega mõistetud ärakandmata karistuse võrra mõistes liitkaristuseks 11 kuud ja 13 päeva vangistust. Karistuse kandmise algus 08.08. 2013 ja lõpp 21.07.2014. Kinnipidamisasutuses R.O kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et teda ei ole karistatud distsiplinaarkorras. Vabanemise korral asub elama aadressile xxx. Viru Vanglas lõpetas 2010/2011 õ/a põhikooli. 2011 asus õppima kutsekooli puidupingitöölise erialal, mille lõpetas 2012. Õppeedukus oli hea motiveeritud õppima, väärtustab haridust Töötas suvel ajutis elt ehitusel xxx. Vanglas töötab majandustöödel alates 13.11.2013 . Kinnipeetav on mõlemad kuriteod toime pannud alkoholijoobes. Alkoholi tõttu muutub vägivaldseks. Väärteokorras karistatud alkoholiseaduse alusel ja lubadeta joobes juhtimise eest. 2012. aastal läbis vanglas xxx. Katseajal rikkus korduvalt alkoholi tarvitamise keeldu ja sai väärteo korras karistada kahel korral AS rikkumise eest. Vanglas sõltuvust diagnoositud ei ole, kuid liigtarvitamisega probleemid on. 12.11.2013 läbitud vestlus sotsiaal programmis xxx omandatud teadmiste värskendamiseks sõltuvuskäitumine, sõltuvusega kaasnev kahju. Kriminaalkorras karistatud 3 korda. Käesolev kuritegu vägivaldne ja varavastane, mis on toime pandud grupis, soodusteguriks alkohol. Karistusregistri andmetel on väärtegude eest karistatud 30-l korral, neist enamus Alkoholiseaduse rikkumise eest. Ühel korral on ta juhtinud joobeseisundis autot ning ühel korral ta on karistatud KarS § 276 alusel. Kinnipeetav on varasemalt ennetähtaegsel vabanemisel rikkunud temale määratud lisakohustusi: suhelnud karistatud isikutega, tarvitanud alkoholi, puudus ametlik töökoht, samuti pani toime uue kuriteo. Hoidis eemale karistuse kandmisest, lahkus Soome tööle, kuigi oli kohustus minna vanglasse karistust kandma. Üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul on 23% vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul on 71%. Viru Vangla ei toeta R.O tingimisi ennetähtaegset vabanemist. Kriminaalhooldusametniku andmetel võimaliku ennetähtaegse vabanemise korral soovib kinnipeetav elama ema juurde aadressile xxx. Ema on avaldanud kriminaalhooldusametnikule, et on nõus kinnipeetavat vabanemisel toetama nii moraalselt kui materiaalselt. Kinnipeetav R.O on tunnistanud, et tarvitas vabaduses olles liigselt alkoholi, ei tajunud piire enam ja teab nüüd, et peab hoiduma alkoholi tarvitamisest. Mõjutusvahendina ei andnud tulemust ka alkoholi- ja narkootikumide tarvitamise keeld katseajal, mida kinnipeetav koheselt peale vabanemist rikkuma hakkas. Kriminaalhooldaja poolt broneeritud vastuvõtule SA Pärnu Haigla psühhiaatriakliinikusse keeldus kinnipeetav minemast, sest leidis, et tal ei ole probleeme sõltuvusainete tarvitamisega. Isik on läbinud vangis sotsiaalprogrammi „ xx“ ja „ xx“ ning osaleb ka motivatsiooniprogrammis , mille raames on ta külastanud kodu xxx. Peale ennetähtaegset vabanemist 2012 aasta novembris alustas kinnipeetav õpinguid xx Täiskasvanute Gümnaasiumis, kuid katkestas need peagi tuues põhjenduseks selle, et koolis on

raske. Ametlikku töökohta kinn ipeetav peale õpingute katkemist leida ei suutnud ning jätkas sarnase elustiiliga nagu ennem kinnipidamisasutusse sattumist. Peamiseks vabaduses käitumist mõjutavaks teguriks on isiku käitumine, elustiil ja suhtlusringkond. Tähelepanuta ei saa jätta asjaol u, et kinnipeetav ei ilmunud tähtaja saabudes karistust kandma, vaid lahkus hoopis Eestist. Kinnipeetav on varasemalt ennetähtaegsel vabanemisel rikkunud kõiki temale määratud lisakohustusi: suhelnud karistatud isikutega, tarvitanud alkoholi, ei ole leidnud endale ametlikku töökohta ega võtnud end arvele Töötukassas. Samuti on katseajal toime pannud uue kuriteo. Prokurör, kirjalikult esitatud seisukohana ei toeta kinnipeetava taotlust ennetähtaegseks vabanemiseks. R.O taotleb ennetähtaegset vabastamist. Kaitsja toetab kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist. Kohus tutvunud esitatud materjalidega ning prokuröri ja süüdimõistetu arvamustega, leiab, et R.O tingimisi enne tähtaega vangistusest elektroonilise järelvalve alla vabastamine käesoleval ajal ei ole põhjendatud. Katseajaga tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik R.O isikut iseloomustavad andmed - tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, kuriteo toimepanemise ajal ning sellele järgnenud perioodil. Kinnipeetava kohta koostatud iseloomustustest nähtub, et tema varasem käitumine, toimepandud kuriteo korduvus ja iseloom viitavad tema ohtlikkusele. R.O vangistuses olles distsiplinaarkaristused puuduvad. R.O on kriminaalkorras karistatud 3 korda (isiku ja varavastaste kuritegude ning avaliku korra rikkumise eest). Korduvalt karistatud väärteokorras, valdavalt alkoholiseaduse alusel. V arasemalt oli karistatud tingimisi vangistusega ühes allutamisega käitumiskontrollile. Vaatamata varasematele karistustele paranemise teele ei asunud ning olles allutatud käitumiskontrollile jätkas kuritegude toimepanemist, mis viitab sellele, et ta ei ole oma eelnevatest karistustest vastavaid järeldusi teinud ega suutnud katseajal tõestada, et ta on võimeline käituma seaduskuulekalt. Enne vangistust oli kinnipeetaval probleeme alkoholi liigtarvitamisega (varasemalt karistatud alkoholiseaduse alusel) ning tal võib olla tagasilanguse perioode, mida võib pidada uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks. Seega võib järeldada, et tingimuslik karistus ei paneks teda hoiduma uute kuritegude toimepanemisest ning R.O puhul on olemas tõenäoline kõrge käitumiskontrollist kõrvalehoidmise risk, mistõttu ei ole kriminaalhoolduse ajal võimalik tema ohtlikkust ühiskonnas alandada. Varem R.O-le määratud käitumiskontroll ei olnud tulemuslik, millest võib järeldada, et ta ei ole suuteline alluma ühiskonnas kehtestatud reeglitele ning käitumiskontroll ei hoiaks R.O uute kuritegude toimepanemisest ja tema käitumine katseajal võib olla negatiivne ja kriminaalhoolduse teostamine probleemne ning kriminaalhoolduse eesmärgid jäävad täitmata. Kohus leiab, et süüdimõistetu käitumine vanglas ja tema võimalused vabanemisel (elukoha olemasolu ning lähedaste toetus) ei kaalu üle tema käitumist enne vangistusse sattumist ning uue toimepandud kuriteo asjaolusid. Ka enne vangistust kinnipeetaval olid elukoht ning lähedaste toetus kuid need asjaolud ei hoidnud ära uute kuritegude toimepanemist.