Viru Maakohtu (Narva kohtumaja) 28. jaanuari 2014 määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Süüdimõistetu B.Z, määruskaebus
RESOLUTSIOON
Jätta Viru Maakohtu 28. jaanuari 2014 määrus muutmata ja süüdimõistetu B.Z-i määruskaebused rahuldamata. Edasikaebamise kord KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled kümne päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.B.Z tunnistati Viru Maakohtu 07.06.2013 otsusega süüdi KarS § 424 järgi ja karistati vangistusega 4 kuud. KarS § 76 lg 6 ja § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Harju Maakohtu 17.03.2008 määruse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa ning B.Z-ile mõisteti liitkaristuseks 8 kuud ja 16 päeva vangistust. KarS § 69 lg 1 alusel asendati B.Z-ile mõistetud karistus üldkasuliku tööga 512 tunni ulatuses. KarS § 69 lg 3 alusel määrati üldkasuliku töö tegemise tähtajaks 18 kuud alates kohtuotsuse jõustumisest. KarS § 69 lg 4 alusel kohustati B.Z-i üldkasuliku töö tegemisel järgima kontrollnõudeid vastavalt KarS § 75 lg-s 1 sätestatule.
2.27.11.2013 saabus Viru Maakohtusse läbivaatamiseks erakorraline ettekanne nr 57931 B.Z-i suhtes ettepanekuga pöörata temale mõistetud karistus täitmisele.
3.Viru Maakohtu 28.01.2014 määrusega rahuldati erakorraline ettekanne ja pöörati B.Z-ile Viru Maakohtu 07.06.2013 otsusega mõistetud vangistuse ärakandmata osa 8 kuud ja 9 päeva täitmisele. Maakohtu põhjendused olid järgmised.
3.1 Kohus tuvastas, et kriminaalhooldusalune B.Z hoidub üldkasuliku töö ajakava täitmisest kõrvale. Seisuga 26.11.2013 on B.Z sooritatud 14 üldkasuliku töö (ÜKT) tundi, täitmata on jäänud 498 tundi ÜKT-d. B.Z rikkus üldkasuliku töö täitmise korda – ta ei teinud üldkasulikku tööd vastavalt üldkasuliku töö tegemise ajakavadele nr 1 ja nr 2. Samuti rikkus süüdimõistetu kontrollnõuet ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele. Nimelt ei ilmunud B.Z kriminaalhooldusosakonda registreerimisele ilma mõjuva põhjuseta 26.06.2013, 31.07.2013, 27.09.2013 ja 01.11.2013. B.Z-i poolt välja toodud ÜKT tundide ja kontrollnõuete mittetäitmise põhjuseid ei pidanud kohus mõjuvateks. B.Z ei esinenud sellist objektiivset takistust, mis ei võimaldanud temal üldkasulikku tööd teha ning täita kohtu poolt määratud kontrollnõudeid. Niisiis on olemas alused vangistuse täitmisele pööramiseks. 3.2 B.Zei ilmunud 06.12.2013 kohtuistungile, kohtukutse on jäänud kätte andmata. Tema suhtes kohaldas kohus sundtoomist, kuid see ei andnud tulemusi. B.Z-i asukoht oli kohtule teadmata. Seoses sellega kuulutati ta tagaotsitavaks ning võeti vahi alla. 3.3 Arvestades kriminaalhooldaja hinnangut, B.Z-i seletusi, oli kohus veendunud, et B.Z hoidub tahtlikult käitumiskontrolli teostamisest ja üldkasuliku töö täitmisest kõrvale ning mõjuvad põhjused selleks puuduvad. Kohus hindas hooldusaluse käitumist kohtuotsuste täitmisest tahtliku kõrvalehoidumisena.
4.Maakohtu määruse peale esitas kaebused süüdimõistetu B.Z, taotledes vaidlustatud määruse tühistamist ning katseaja pikendamist 18 kuult 24 kuule ja rahalise karistuse mõistmist selle eest, et ta õigeaegselt ei ole teinud üldkasulikku tööd. Määruskaebuse esitaja argumendid on järgmised. 4.1 01.08.13 ajas süüdimõistetu päeva segamini, kuid tuli järgmisel päeval, mille peale tehti suuline märkus. Ametlikult töötab B.Z Tallinnas, mille kohta esitas ta ka paberid. Kriminaalhooldaja Jelena Džalalova väidab aga, et pabereid Tallinnas töötamise kohta ei ole süüdimõistetu esitanud. 27.09.13 ei tulnud B.Z registreerimisele, sest J. Džalalova ütles, et kuna teda viiakse üle Tallinnasse, siis ta teeb suulise märkuse, akt on olemas. Määruskaebuses toob B.Z välja, et ta ei saanud, töötades Tallinnas, võtta ennast vabaks kaks kolm korda päevas, et külastada teises linnas kriminaalhooldajat. Kriminaalhooldaja tegi kõik selleks, et ta jääks tööst Tallinnas ilma. 4.3 01.11.13 ei tulnud B.Z registreerimisele Narva, kuna ta ootas, millal teda välja kutsutakse Tallinnasse. Ta arvas, et vastavalt J. Džalalova öeldule oli ta viidud üle Tallinnasse, temale helistas isegi kriminaalhooldusametnik Tallinnast, kes ütles, et praegu ei ole inimesi, kes hakkaks süüdimõistetuga tegelema, kuid varsti nad helistavad ja kutsuvad või tulevad vaatama elamispinda, kus ta Tallinnas elab. Miks J. Džalalova, teades B.Z-i aadressi ja telefoni, ei saatnud temale koheselt kutset või teatist või ei helistanud. Süüdimõistetu palub arvestada, et tal on ülalpidamisel laps, ta omab ametlikku tööd. Samuti palub ta anda võimalus vabaduses tasuda võlgu ning teha Tallinnas ära oma töötunnid ja käia registreerimas. Üldkasuliku töö tegemisest ei ole B.Z keeldunud.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
5.Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium, tutvunud kohtuasja materjalide, maakohtu määruse ja selle peale esitatud määruskaebustega, on seisukohal, et maakohtu poolt tuvastatud asjaolude ümberhindamiseks kaebused alust ei anna.
6.Enne maakohtu määruse seaduslikkuse ja põhjendatuse kontrolli, märgib kriminaalkolleegium, et määruskaebuste taotlused – pikendada katseaega ning määrata rahaline karistus üldkasuliku töö täitmata jätmise eest – jäävad edututeks. KarS § 69 lg 6 annab kohtule üldkasuliku tööga kaasnevate nõuete ja kohustuste rikkumise korral vangistuse täitmisele pööramise arutamisel kindlad diskretsioonipiirid: pöörata karistus täitmisele või mitte. Sellest tulenevalt ei ole kohtul võimalust üldkasuliku töö tegemise tähtaega pikendada. Õiguslik alus puudub ka rahalise karistuse määramiseks üldkasuliku töö tundide täitmata jätmise eest.
7.Minnes edasi – käimasolevas menetluses esitatud materjalid tõendavad, et B.Z on korduvalt rikkunud üldkasuliku tööga kaasnenud kohustusi ja kontrollnõudeid. Nagu maakohus on kindlaks teinud ning määruses kajastanud, on B.Z seisuga 26.11.2013 sooritatud 14 üldkasuliku töö tundi, täitmata on jäänud 498 tundi, ta ei teinud üldkasulikku tööd vastavalt üldkasuliku töö tegemise ajakavadele nr 1 ja nr 2. Samuti ei ole kriminaalhooldusalune ilmunud kriminaalhooldusosakonda registreerimistele ilma mõjuva põhjuseta 26.06.2013, 31.07.2013, 27.09.2013 ja 01.11.2013.
8.Ringkonnakohus märgib, et karistusena mõistetud üldkasuliku töö tegemine ei sõltu kindlasti mitte süüdimõistetu tahtest ja suvast, vaid kui süüdimõistetu on andnud nõusoleku üldkasuliku töö tegemiseks, lasub tal kohustus teha ära üldkasuliku töö tunnid. Süüdimõistetu vähest motiveeritust üldkasuliku töötunde täita ilmestavad küllaldaselt asjaolud, et enda selgituste kohaselt ei teinud B.Z 17.07.2013 ja 03.08.2013-11.08.2013 üldkasulikku tööd, kuna oli ametliku tööga hõivatud; et seisuga 26.11.2013 on ta teinud vaid 14 töötundi (512 tunnist), ehkki maakohtu otsus jõustus 15.06.2013. Nendel asjaoludel leiab ringkonnakohus, et mõistetud karistus ei ole B.Z-i puhul olnud efektiivne ega täida oma karistuseesmärki. Tuleb märkida ka, et B.Z oli teadlik tema suhtes tehtud kohtulahendi sisust, selgesõnaliselt kirjasolevatest kohustustest ja nende mittetäitmisel kaasnevast tagajärjest, hoolimata sellest on ta eiranud korduvalt üldkasuliku töö tegemisega kaasnevaid nõudeid ja kohustusi. Nii jäävad ringkonnakohtule väheusutavaks lubadused edaspidi kehtestatud kohustusi nõuetekohaselt täita.
9.Kokkuvõtlikult põhjendab B.Z kriminaalhooldusosakonda registreerimistele ilmumata jätmist järgmiselt: 01.08.13 ajas süüdimõistetu päeva segamini, kuid tuli järgmisel päeval, mille peale tehti suuline märkus; 27.09.13 ei tulnud B.Z registreerimisele, sest kriminaalhooldaja J. Džalalova ütles, et kuna teda viiakse üle Tallinnasse, siis ta teeb suulise märkuse. Määruskaebuses toob B.Z välja, et ta ei saanud, töötades Tallinnas, võtta ennast vabaks kaks kolm korda päevas, et külastada teises linnas kriminaalhooldajat; 01.11.13 ei tulnud B.Z registreerimisele Narva, kuna ta ootas, millal teda välja kutsutakse Tallinnasse. Ta arvas, et vastavalt J. Dšalalova öeldule oli ta viidud üle Tallinnasse, temale helistas isegi kriminaalhooldusametnik Tallinnast, kes ütles, et praegu ei ole inimesi, kes hakkaks süüdimõistetuga tegelema, kuid varsti nad helistavad ja kutsuvad või tulevad vaatama elamispinda, kus ta Tallinnas elab. Kriminaalkolleegium leiab sarnaselt maakohtuga, et B.Z-i toodud põhjused kontrollnõuete rikkumistele ei ole mõjuvad. Süüdimõistetu hooletu suhtumine kohaldatud asenduskaristusse näitab, et ta ei ole motiveeritud kohtu poolt määratud nõudeid täitma.
10.Määruskaebuses palub B.Z arvestada kohtul seda, et tal on laps ning ametlik töökoht. Selle kohta märgib kriminaalkolleegium, et need asjaolud pole süüdimõistetule olnud piisavad mõjurid, et ta oleks seni korrektselt täitnud üldkasuliku tööga kaasnevaid nõudeid ja kohustusi. Tuleb lisada, et täitmisele pööramise küsimuses on ennekõike tähtis vastata
küsimusele sellest, miks pole süüdimõistetu täitnud temale määratud nõudeid ja kohustusi; muud asjaolud (nagu nt lapse ülalpidamine ja töökoha olemasolu) omavad pigem teisejärgulist tähendust. Nii leiab kohus, et nimetatud asjaolud vangistuse täitmisele pööramist üles ei kaalu.
11.Tulenevalt eelmärgitust ning juhindudes KrMS § 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 leiab Tartu Ringkonnakohus, et maakohtu määrus tuleb jätta muutmata ja süüdimõistetu määruskaebused rahuldamata.
Paavo Randma
Maarika Kuusk
Mati Kartau
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.