lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/1-13-7297/67

Kohtulahend

KriminaalasiJõustunudPärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval · 18.02.2014

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval
Kohtuasja number
1-13-7297/67
Asja liik
Kriminaalasi
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
18.02.2014
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
11 173
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
1-13-7297/78Tallinna Ringkonnakohus29.08.2014

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Pärnu Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

18. veebruar 2014.a. Pärnu

Kriminaalasja number

1-13-7297 (10250101410)

Kohtukoosseis

Kohtunik Anu Tammeniit

Sekretär

Kerli Juurikas

Prokurör

Indrek Kalda

Kriminaalasi

T.T süüdistuses KarS § 121 ja V.L süüdistuses KarS § 121 järgi üldmenetluses

Süüdistatav Kaitsja Süüdistatav

T.T , isikukood xxx, X; varem kriminaalkorras karistamata adv. Ann Saar V.L, isikukood xxx, X, varem kriminaalkorras karistamata adv. Kalju Kutsar

Kaitsja

RESOLUTSIOON

Juhindudes KrMS § 306, § 311, § 312, § 313, kohus otsustas:

Süüdi tunnistada T.T KarS § 121 järgi ja mõista karistuseks 1 (üks) aasta 6 (kuus) kuud vangistust. KarS § 74 lg 1, 3 alusel mitte pöörata karistust täielikult täitmisele, kui T.T ei pane 18-kuulise katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab KarS § 75 toodud kontrollnõudeid. Katseaja algust arvata alates 18.02.2014.a.

Süüdi tunnistada V.L KarS § 121 järgi ja mõista karistuseks 6 (kuus) kuud vangistust. KarS § 74 lg 1, 3 alusel mitte pöörata karistust täielikult täitmisele, kui V.L ei pane 18kuulise katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab KarS § 75 toodud kontrollnõudeid. Katseaja algust arvata alates 18.02.2014.a. KrMS § 179 lg 1 p 2, § 175 lg 1 p 4, 5, 9, § 180 lg 1 alusel välja mõista menetluskuluna riigituludesse - T.T-lt ja V.L-ilt kummaltki sundraha 532.50 € ja kaitsjatele toimikust koopiate tegemise kulu 0,45 €; - T.T-lt tasu riigi õigusabi eest 43,20 €. Menetluskulud tasuda 30 päeva jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates Rahandusministeeriumi arveldusarvele EE891010220034796011 SEB pangas või EE932200221023778606 Swedbankis, viitenumber 2800049696. Selgituseks märkida „nimi, kriminaalasja number, menetluskulud“. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses täidetud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatada Pärnu Maakohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul. Apellatsioon esitatakse kohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse pooltel on võimalik tutvuda kohtuotsusega.

Süüdistuse sisu T.T süüdistatakse selles, et tema, töötades Pärnu linnas X pst.3 asuvas ööklubis Sunset Club turvatöötajatena, kasutasid 18.07.2010.a. peale südaööd Sunset Clubi trepi ees grupis V.L-iga füüsilist vägivalda R. S suhtes. R. S hakkas sisenema ööklubisse ja kui ta astus ööklubi trepile, siis ütles üks turvatöötaja sõna „võtame“ ning turvatöötajad ründasid R. Sd eest ja külgedelt ning püüdsid teda selja peale maha lükata kuid R. S sai käed ette panna. Peale seda hakkas R. S turvatöötajatest eemalduma kuid kaks turvatöötajat võtsid kinni tema vasakust käest ja panid käele käerauad. Samal momendil võttis V.L selja tagant R. S kägistamise võttesse pannes käevarre ümber R. S kaela, kuid R. S sai V.L käe kaela ümbert lahti tõmmata. Seejärel sai V.L kinni võtta R. S kaelas olevast jämedast kullast ketist ja hakkas ketiga R. Sd pooma. R. S laskus vasakule põlvele ja keeras ennast külje peale nii et V.L kukkus R. S selja pealt maha tema paremale käele. Seejärel hakkas V.L R. S kätt sõrmenukid allpool vastu maad suruma. R. S keeras jõuga käe selja üles poole ja V.L sai tema käe keerata selja peale kus oli juba käsi millele oli pandud käerauad ning V.L pani R. S käed selja taha käeraudadega kinni. R. S oli põlvili ööklubi trepi ees. Seejärel V.L ja T.T tõstsid R. S ülakehast tõmmates üles ning lõid kummargil asendis oleva R. S näo ja rinnaga vastu asfalti ning surusid maas lamavat R. Sd jõuga vastu asfalti. Seejärel lohistasid V.L ja T.T koos teise kahe turvatöötajaga R. S ööklubi trepi kõrvale murule. Murule vedamise ajal löödi R. Sd eeluurimisel täpselt tuvastamata arvu kordi keha piirkonda eeluurimisel täpselt tuvastamata isikute poolt ning V.L sikutas kaelas olevast ketist ning kägistas ketiga R. Sd. Kui R. S oli pikali maas, käed käeraudadega selja taga kinni, hüppasid V.L ja T.T põlvedega tema seljale, T.T surus parema

põlve jõudu kasutades R. S kaelapiirkonda ning surusid R. Sd jõuga vastu asfalti. V.L oli põlvedega R. S seljas ja surus teda vastu maad. Seejärel lõi T.T R. S põlvega vähemalt ühel korral vastu vasakut kõrva. Sellise tegevusega tekitasid T.T ja V.L R. S füüsilist valu, teadvusekaotuse ning tervisekahjustused –kaela piirkonna pindmise vigastuse, pea pindmise vigastuse ning rindkere ja küünra kontusiooni (-põrutuse). Sellise tegevusega pani T.T toime teise inimese löömise ja valu tekitanud muu kehalise väärkohtlemise, mis on kuriteona kvalifitseeritav KarS § 121 järgi. Peale selle tema, olles turvatöötaja, tungis 24.07.2011.a ajavahemikul kell 02.00-02.30 Pärnu linnas Ranna pst.3 asuva ööklubi Sunset Club väliterritooriumi piirava metallist ja musta kilega kaetud vahekäigus selja tagant kallale klubikülastaja G. Mile, haarates kinni selja tagant vasakust käest ja väänates käe seljataha. Seejärel viskas ta G. Mi betoonpõrandale pikali mille tulemusel lõi G. M ära parema puusa ja parempoolse rindkere piirkonna. Peale põrandale pikali viskamist istus T.T G. Mile põlvedega selga ja hakkas rebima tema kõhu alt välja paremat kätt, väänates järjest tugevamalt vasakut kätt. Peale kanatanul käte raudu panemist lõi T.T kannatanut jalaga keha piirkonda. T.T tekitas G. Mile füüsilist valu ja tervisekahjustuse – pindmise puusa- ja reievigastuse ning pindmise küünarvarrevigastuse ja marrastuse randmel. Samuti lõi T.T maas lamavale A. Z jalaga kahel korral keha piirkonda, kahel korral rusikaga näkku, kaks korda jalaga näkku ning ühe korra rusikas käega kõhupiirkonda, tekitades talle füüsilist valu ja tervisekahjustuse – pindmise peavigastuse, silmalau ja silmaümbruse kontusiooni, pindmise õla- ja õlavarrevigastuse, pindmise randme- ja käevigastuse ning säärevigastuse. Sellise tegevusega pani T.T toime teise inimese löömise ja valu tekitanud muu kehalise väärkohtlemise, mis on kuriteona kvalifitseeritav KarS § 121 järgi. Peale selle tema, olles turvatöötaja, lõi 14.08.2011.a. kella 01.36 paiku Pärnu linnas Ranna pst.3 asuva ööklubi Sunset Club territooriumil asuva musta kilega kaetud alas käeraudades olevale V. B ́ile vähemalt kolmel korral rusikas käe ja põlvega rindkere ja kõhu piirkonda ning hoidis kätt kõverdatud küünarnukiga ümber V. B kaela ja pigistas kaelast millise tegevusega lämmatas V. B. Seejärel lõi T.T V. B lahtise käega kahel korral kõrvapiirkonda. T.T tekitas V. Ble füüsilist valu ja tervisekahjustuse – pindmise randme- ja käevigastuse, pindmise õla- ja õlavarre vigastuse, pindmise pea- ja kaelavigastuse. Sellise tegevusega pani T.T toime teise inimese löömise ja valu tekitanud muu kehalise väärkohtlemise, mis on kuriteona kvalifitseeritav KarS § 121 järgi. V.L süüdistatakse selles, et tema, töötades Pärnu linnas Ranna pst.3 asuvas ööklubis Sunset Club turvatöötajatena, kasutasid 18.07.2010.a. peale südaööd Sunset Clubi trepi ees grupis T.T-ga füüsilist vägivalda R. S suhtes. R. S hakkas sisenema ööklubisse ja kui ta astus ööklubi trepile, siis ütles üks turvatöötaja sõna „võtame“ ning turvatöötajad ründasid R. Sd eest ja külgedelt ning püüdsid teda selja peale maha lükata kuid R. S sai käed ette panna. Peale seda hakkas R. S turvatöötajatest eemalduma kuid kaks turvatöötajat võtsid kinni tema vasakust käest ja panid käele käerauad. Samal momendil võttis V.L selja tagant R. S kägistamise võttesse pannes käevarre ümber R. S kaela, kuid R. S sai V.L käe kaela ümbert lahti tõmmata. Seejärel sai V.L kinni võtta R. S kaelas olevast jämedast kullast ketist ja hakkas ketiga R. Sd pooma. R. S laskus vasakule põlvele ja keeras ennast külje peale nii et V.L kukkus R. S selja pealt maha tema paremale käele. Seejärel hakkas V.L R. S kätt sõrmenukid allpool vastu maad suruma. R. S keeras jõuga käe selja üles poole ja V.L sai tema käe keerata selja peale kus oli juba käsi millele oli pandud käerauad ning V.L pani R. S käed selja taha käeraudadega kinni. R. S oli

põlvili ööklubi trepi ees. Seejärel V.L ja T.T tõstsid R. S ülakehast tõmmates üles ning lõid kummargil asendis oleva R. S näo ja rinnaga vastu asfalti ning surusid maas lamavat R. Sd jõuga vastu asfalti. Seejärel lohistasid V.L ja T.T koos teise kahe turvatöötajaga R. S ööklubi trepi kõrvale murule. Murule vedamise ajal löödi R. Sd eeluurimisel täpselt tuvastamata arvu kordi keha piirkonda eeluurimisel täpselt tuvastamata isikute poolt ning V.L sikutas kaelas olevast ketist ning kägistas ketiga R. Sd. Kui R. S oli pikali maas, käed käeraudadega selja taga kinni, hüppasid V.L ja T.T põlvedega tema seljale, T.T surus parema põlve jõudu kasutades R. S kaelapiirkonda ning surusid R. Sd jõuga vastu asfalti. V.L oli põlvedega R. S seljas ja surus teda vastu maad. Seejärel lõi T.T R. Sle põlvega vähemalt ühel korral vastu vasakut kõrva. Sellise tegevusega tekitasid T.T ja V.L R. Sle füüsilist valu, teadvusekaotuse ning tervisekahjustused –kaela piirkonna pindmise vigastuse, pea pindmise vigastuse ning rindkere ja küünra kontusiooni (-põrutuse). Sellise tegevusega pani V.L toime teise inimese löömise ja valu tekitanud muu kehalise väärkohtlemise, mis on kuriteona kvalifitseeritav KarS § 121 järgi Menetlusosaliste seisukohad kohtus T.T ennast süüdi ei tunnistanud ja andis ütlusi, et töötas 18.07.2010.a turvatöötajana Real Securitys ja tööülesandeid täitis siis ööklubis Sunset. Umbes kella ühe paiku öösel tuli kutse väliterassile „seene“ alla, et seal on agressiivne klient. Kohale jõudes oli seal kohal juba A. T ja vestles R. S. R. S röökis ja sõimas A. T ja R. K. Kohal oli ka R. J, kes selgitas, et R. S seltskond oli tõstnud ära ühe laua baarist. A. T oli väga rahulik. R. S oli kaasas heledas ülikonnas mees, karkudega mees ja kaks või kolm naisterahvast. Ta tundis ohtu endale ja klubis viibijatele. R. Srõhutas korduvalt et tema on mingi liider ja et tulevad automaatidega mehed, et lastakse kõik maha. R. S ütlused tundusid reaalsed. Otsustati kutsuda politsei. Üks politseinik rääkis R. Sga, teine valges riides mehega ja mõlemad mehed läksid politseiga kaasa. Ise ta läks koos A. Teesaarega ka välja uksele. Politsei autos oli R. S natuke aega, sealt tuli välja kiirel sammul ja lõi rusikaga ööklubi trepil seisnud V.L näkku, mille peale V.L kaotas tasakaalu. Tema läks V.L-ile appi, et R. S rünnet takistada. Nägi, et V.L ja R. S olid aedades pikali. Kukkunud olid ka A. T ja R. J - kõige all selili oli A. T ja tema peal R. S, kes vehkis käte ja jalgadega. Heledas riietes mees lõi teda jalaga, mille peale võttis gaasi ja lasi heledas meest, kes siis taandus. Lõpuks said R. S kõhuli ja käerauad peale. R. S keeras pea küljele ja hakkas pead mööda betooni nühkima ning röökis, et tekitab omale vigastusi ja et turvatöötajad maksavad ennast vaeseks. Nad otsustasid R. S murule tõsta, et ta ennast rohkem vigastada ei saaks, aga ka muru peal tagus R. S oma pead vastu maad. Vasaku põlve asetas T.T R. S turja peale, et paigal viimast hoida. V.L aitas teda, keegi hoidis R. S jalgu kinni. R. S kogu aeg ähvardas, ropendas. Politsei saabus umbes viie minutiga. R. S naine ja mees valges riietuses püüdsid neid takistada, kuid neid hoiti eemal. Politsei tuli autost ja ütles turvatöötajatele, et „mida te värdjad peksate siin“. Politsei käskis kohe võtta R. Sl käerauad maha. R. S ei olnud teadvuseta, näitas keskmist näppu. R. Sga on tal kokkupuudet olnud ka Tartus ööklubis Maasikas, kus R. S karjus, et läheb toob relva ja laseb ta maha. 24.07.2011.a. tööülesandeid täites kuulis, et klubis on kaklus. Nägi, et A. Z kakleb teise klubi külastajaga ning läks neid lahutama. Kaklejaid oli neli-viis meest. Ta viis ühe kakleja kõrvale. Üks mees jooksis vahekäigus tema poole ja tahtis lüüa. Lükkas mehe seina poole, käskis mehel lahkuda, aga ta ei läinud ära vaid tahtis hoopis teda lüüa. Selle peale pani mehe pikali ja paigaldas ka käerauad. A. Z lõi K. K rusikatega, K kukkus maha. M pani käeraud ja siis jäädi ootama politseid. Politsei viis M ja Z ära.

14.08.2011.a. toimunu kohta selgitab T.T, et tol õhtul üks vene poiste punt sisenes ööklubisse ja ründas teist poiste punti. Turvasid nähes lõpetasid nad kakluse ja nad suunati klubist välja. Mingi aeg hiljem nägi, et toimub kaklus ööklubist väljas pargi ääres. Osa pundist tahtsid tagasi klubisse pääseda, kuid neid ei lubatud, sest nad olid kakelnud. Üks noormees võttis trepi eest piirdeaia ja viskas sellega teda. Kuna noormees oli agressiivne paigaldati talle käerauad ja viidi klubi taha politseid ootama. Mingi hetk tulid sõbrad sinna aia taha ja viskasid pudeliga. Süüdistatav V.L ütluste kohaselt oli ta Real Security turvatöötaja 2007-2012.a. 18.07.2010.a töötas Sunsetis. Kuulis läbi raadiosaatja, et trassil on probleem mingi seltskonnaga ja läks terassile vaatama. Nägi, kuidas R. S oli seal seltskonna eest kõneleja, ta ropendas ja sõimas A. T, turvatöötajaid ähvardati. R. Sd toetas jutuajamises valges riietuses I. R. R. S käitus agressiivselt ja äkiliselt. Tema läks ja ütles R. Sle, et rahunegu maha, kuid R. S vastas selle peale, et sina ei ole ütleja selles klubis. A. T oli juba politsei kutsunud ja tema läks välja politseid ootama. Politsei tuli ja koos kahe politseinikuga liikusid terassile. R. S viidi politseiautosse, auto liikus mõned meetrid ja siis peatus. Auto uks avanes ja R. S tuli välja ning astus trepi poole. Turvameestest oli trepi peal veel R. L, D. L, A. T, R. J ja piletimüüja. R. S tuli ja lõi teda rusikaga otse näkku. Pärast löömist oli tal nina verine. Trepil ta haaras R. Sst kinni ja nad lendasid turvaaedadesse. Järgmisel hetkel sekkusid A. T, T.T ja D. L. A. T sai mingil hetkel R. S kaela haardesse, kukkusid trepilt kõik maha – A. T, R. S ja tema, kõige alla jäi A. T, kes hoidis endiselt kaelahaardes R. Sd. T.T-ga koos said nad R. S keerata kõhuli ja käerauad peale. R. S rabeles kõvasti, peksis jalgadega, karjus ja ropendas. Tema üritas R. Sd kinni hoida, kõrvalt sai jalahoope I. R. T.T hoidis R. Sd ja tõrjus lööke, mingil hetkel lasi T.T I. R gaasi. V.L oli R. S vasaku käe juures. R. S hakkas peksma ja hõõruma vastu maad oma paremat meelekohta, otsmikku ja kulmu, seejuures öeldes, et nüüd ma teile näitan. Nad tõstsid R. S üles ja panid muruplatsi peale. V.L ja T.T jäid R. Sd kinni hoidma. Jälle lõi I. R T.T jalaga mitu korda, R. S naine tuli ja lõi V.L seljatagant käekotiga vähemalt viis korda vastu pead. Tuli politsei ja avaldas nördimust, et turvatöötajad on R. S läbi peksnud ja andsid korralduse võtta käerauad maha. Teadvust R. S ei kaotanud, kogu aeg karjus ja sõimas. V.L leiab, et süüdistus on lavastatud olukorda mitte tõepäraselt näidatuna. Tema täitis tööülesandeid ja tõkestas teed eelnevalt ööklubist välja saadetud agressiivsele inimesele. Kaitsjad palusid süüdistavad õigeks mõista. Prokurör palus tuginedes kohtulikult uuritud tõenditele T.T süüdi tunnistada KarS § 121 järgi ja mõista karistuseks 2 aastat vangistus, millest koheselt kuulub ärakandmisele 1 kuu vangistust ning 1 aasta ja 11 kuud vangistust jätta tingimisi 2aastase katseaja jooksul kohaldamata, allutades ta KarS § 75 lg 1 kohaselt käitumiskontrollile. Prokurör palus V.L süüdi tunnistada KarS § 121 järgi ja mõista karistuseks 1 aasta vangistust, milline jätta tingimisi 18 kuulise katseaja jooksul kohaldamata, allutades ta KarS § 75 lg 1 kohaselt käitumiskontrollile.

Kohtu seisukoht Käesolevas kriminaalasjas puudub vaidlus selles, et T.T ja V.L oli kokkupuude 18.07.2010.a. R. Sga ning T.T 24.07.2011.a. G. Mi ja A. Z ning 14.08.2011.a. V. B. Vaidlus on tõusetunud selles, mis põhjustel ja kas üldse kannatanutel vigastused tekkisid. Kaitsjad heitsid süüdistajale ette, et süüdistusakt ei vasta nõuetele. Nad leidis, et süüdistusakt ei ole konkreetne, pole kõiki faktilisi asjaolusid välja selgitatud. Kohus leiab, et süüdistusakt vastab KrMS

§ 154 nõuetele. Kohtu hinnangul süüdistuse tekst kajastab piisava selguse ja täpsusega kõiki faktilisi asjaolusid, mis on isiku karistusõigusliku vastutuse eelduseks. Samuti on süüdistusakti lõpposas sisalduvas süüdistatava tegevuse kirjelduses ära näidatud kõik need isiku käitumise aspektid, mis prokuratuuri hinnangul moodustavad kuriteokoosseisu. I V.L ja T.T süüdistatakse selles, et nemad töötades Pärnu linnas Ranna pst.3 asuvas ööklubis Sunset Club turvatöötajatena, kasutasid 18.07.2010.a. peale südaööd Sunset Clubi trepi ees grupis füüsilist vägivalda R. S suhtes. Nimetatud episoodis andis kannatanu R. S kohtus põhjalikult ütlusi, kuidas konflikt tema ja turvatöötajate vahel tekkis ning viis temale kehavigastuste tekitamiseni. Tunnistajatena andsid ütlusi K. S, I. R, K. R, A. S, T. T, P. N, T. V, M. O, V. T, U. U, K-T. T, R. J, R. K, R. A, Ü. J, D. L,

T. N, A. T, K. M, T. A, T. Õ, A. A, M. O.

Kannatanu R. S ja tunnistajate K. S, I. R, K. R, A. S, T. T ütluste kohaselt sai konflikt alguse sellest, et nende seltskonnal tekkis sõnavahetus turvameestega ühe laua pärast, mida nad soovisid kasutada. R. S möönab, et konflikti paisumisel oli süüdi ka tema sõnakasutus, mis ei olnud kõige viisakam. Tunnistaja M. O kinnitas, et üks seltskonnast võttis ilma küsimata ära ühe baari laua. Mees oli ärritunud ja üleolev ja sõimas teda korrale kutsuma tulnud turvamehi, kes kutsusid kohale politsei. Politseitöötajatena andsid ütlusi tunnistajad T. V ja P. N. Politseinikud kinnitasid, et R. S oli kaine, tema käitumine ei olnud agressiivne ega provotseeriv. R. S viidi kaasa politseiautosse, kus tuvastati tema isik. Kuivõrd puudus alus tema politseisse kaasaviimiseks, lubati R. Sl politseiautost lahkuda. Politseinikud kinnitasid, et nad selgitasid R. Sle, et konflikti tõttu oleks soovitav ööklubisse mitte tagasi minna. R. S ütlustega leidis tõendamist, et politseiautost väljudes otsustas ta minna tagasi ööklubisse, kuid teda sisse ei lastud ja ning tema suhtes hakati kasutama vägivalda. R. S ütluste kohaselt läks politseiautost välja ja kui läks klubi trepist üles, siis V.L ütles, et sisse teda enam ei lasta. Tekkis sõnavahetus ning kui ta astus veel ühe sammu edasi, ütles keegi turvatöötajatest „võtame“ ja kuus või seitse turvamehed hüppasid talle kõik ühe korraga peale. Turvamehed said ta vasaku käe raudu, V.L hüppas talle selga, kägistas teda, kaks turvameest rippusid käe otsas, sest teist kätt ei saadud maha. V.L tiris teda kaelas olnud kuldketist, rippus seal otsas ja kägistas sellega. Kui mingil hetkel tal hakkas hapnik ära minema, siis andis ise turvameestele teise käe ja ütles, et lõpetatakse tema suhtes vägivald ja kutsutaks politsei. Peale seda vedasid turvamehed ta murule. Tõstsid korra ülesse ja visati vastu maad täiest jõust, mille tulemusena seljast käis ragin läbi. Käed olid selleks ajaks juba raudus. Maas olles peksti teda põlvega pea ja kaela piirkonda. Mingil hetkel kaotas meelemärkuse. Tema riided ja kingad olid kõik ribadeks, sest teda lohistati mööda maad, mitte ei tõstetud. R. Sst tehtud fotod tõendavad, et temal esinesid pea ja kaelapiirkonnas ning kätel vigastused. Tema tervisekahjustusi tõendavad samuti SA Pärnu Haigla patsiendikaart, Tartu Ülikooli kliinikumi patsiendikaart ja kiirabikaart. R. Sle äratundmiseks esitamise 25.08.2010.a. protokollide kohaselt tunneb ta ära endale tervisekahjustusi tekitanud süüdistatavad V.L ja T.T . Ta kirjeldab protokollides, et T.T ja V.L koos kahe teise turvatöötajaga lohistasid teda mööda maad ööklubi eest eemale, kuidas T.T lõi teda põlvega vastu kõrva ja vaatas, kas ta juba „läinud“ on. Samuti kirjeldab

ta, kuidas V.L temal kuldketi otsas rippus, nii et tal hing kinni oli ja kuidas V.L teda selja tagant kaelast ketiga kägistas. Vägivalla kasutamist süüdistatavate poolt nägid pealt ja kannatanu ütlusi kinnitavad ka kannatanuga ühes seltskonnas olnud tunnistajad I. R, K. R, T. T, A. S ning kannatanu ja tema seltskonnale ning turvatöötajatele võõrad tunnistajad M. O, V. T, U. U ja K-T. T. Nii kinnitavad tunnistajad, et turvatöötajad kasutasid R. S suhtes vägivalda, teda kägistati, lohistati mööda maad ja oldi põlvedega seljas. Tunnistaja K. S ütluste kohaselt pärast politseiautost välja saamist tahtis R. S uuesti ööklubisse siseneda. Ööklubi trepil oli viis kuus turvatöötajat. Kui R. S oli astunud trepil teisele astmele, kõlas turvatöötajatelt „võtame“ ja siis hüpati R. Sle otsa ja löödi pikali. R. Sl oldi põlvedega seljas. Tunnistaja kinnitusel lohistati siis R. S klubi nurga taha mulla peale, ta nägi kuidas V.L rippus R. Sl kaelas olnud keti küljes. Selleks ajaks olid R. S käed juba raudus. R. Sl olid silmad pahupidi, keel suust väljas, näost sinine ja korises. Ta nägi ka, et R. Sd löödi peaga vastu maad ja tal oli nägu verine. Politsei saabudes tõsteti R. S politseiauto kapotile kõhuli ja võeti ära käerauad. Talle tundus, et R. S oli teadvuseta ja sest ta vajus kapotilt maha. K. S ütluste kohaselt ütlesid saabunud politseinikud, et turvatöötajad on läinud üle piiri. R. S tuli teadvusele kiirabiautos. Äratundmiseks esitamise protokollide kohaselt tunneb K. S ära süüdistatava T.T, kes ründas R. Sd ööklubisse sisenemisel ja lohistas R. S ööklubi nurga taha. Samuti tunneb ta T.T ära isikuna, kes oli R. Sl seljas kui viimane pikali maas oli. Ta tunneb ära ka V.L, kes rippus R. Sl keti otsas ja oli põlvedega seljas ning oli üks R. S nurga taha tassijatest. Tunnistaja T. T kinnitas samuti, et nägi, kui turvatöötajad olid R. Sl põlvedega seljas. Ta nägi, et R. S algul osutas turvatöötajatele vastupanu, aga siis enam mitte. Tema ütluste kohaselt oli kõige agaram turvatöötaja T.T, teised aitasid R. Sd kinni hoida. Äratundmiseks esitamise protokolli kohaselt tunneb ta ära T.T, kes oli põlvedega R. S õlgade piirkonnas ja surus põlvedega kaelapiirkonda. Tunnistaja märgib, et T.T oli kõige aktiivsem R. S kallal vägivalla tarvitamises ja teistele juhtnööride jagamisel. Tunnistaja I. R ütluste kohaselt hakkas ta koos R. Sga ööklubi trepist üles minema, kuid turvatöötajad lükkasid R. Sd nii, et ta kukkus talle otsa. Siis tõmmati R. S pikali ja lohistati kõrvale. Tema tahtis R. Sle appi minna, kuid ei saanud, kuna talle lasti gaasi näkku ja ta läks ennast mere äärde pesema. Kui ta tagasi jõudis olid turvatöötajad R. Sl kolmekesi peal, nende hulgas T.T ja V.L. Ta nägi, kui T.T oli põlvedega R. S seljas ja lõi R. Sd põlvega, V.L võttis R. Sl kaelas olevast kullast ketist kinni nii, et R. S ainult korises, V.L tõstis R. Sd ketist mitu korda ülesse, siis surus näoga vastu maad. Tema ütluste kohaselt R. S ei saanud ise oma pead ja nägu vastu maad taguda, sest üks oravanäoga turvatöötaja oli tal ühe põlvega turjal ja R. Sl ei olnud võimalik pead üldse üles maast tõsta. Turvatöötaja surus R. Sd näoga otse maa sisse. Äratundmiseks esitamise protokolli kohaselt tunneb I. Rära T.T, kes istus kahe põlvega R. S kaelapiirkonnas ja surus teda põlvedega kaelast vastu maad. R. S oli samal ajal käeraudadega kinni ja tema nägu oli mulla sisse keeratud. Tunnistaja A. S ütluste kohaselt tekkis ööklubis sõnavahetus seoses laua ja toolide liigutamisega. Tema oli karguga ja ei läinud kohe kaasa, kui R. S politseiautosse viidi. Ta jõudis hiljem järele. Ta nägi, kui kaks turvameest, kellest üks oli T.T R. Sd kägistasid ja seljas olid põlvedega. R. S

vastupanu osutamas ei näinud, nägi, et R. Sl oli keel suust väljas ja ta ei liigutanud. Temale tundus, et R. S oli ära tapetud. Äratundmiseks esitamise protokolli kohaselt tunneb A. S ära T.T, kes oli maas pikali oleva R.S põlvega kaela piirkonnas. Samuti märgib tunnistaja, et T.T oli kõige agressiivsem. Tunnistaja K. R ütluste kohaselt üks turvamees hoidis R. Sd kaelast ketiga kinni ja oli õlgade peal, üks oli seljas ja üks turvamees oli seljaga ta poole, tema meelest oli seal kolm turvameest. K.S nuttis ja ütles, et ta kutsub politsei ja siis läks R. S juurde. Ta nägi kuidas R. S suu oli verd täis ja tema meelest ta ei hinganud. Seejärel läks ta K. S juurde ja ütles, et R. S ei hinga, kutsugu kiirabi. R. Sl oli seljas T.T ja ketiga kägistas V.L. Äratundmiseks esitamise protokolli kohaselt tunneb K. R ära T.T, kes surus maas lamavale R. Sle põlvega kaelale. Tunnistajatena andsid nimetatud sündmuse kohta kohtus ütlusi politseinikud T. V ja P. N. Tunnistaja T. V ütluste kohaselt said nad ööklubist väljakutse, et agressiivne klient ähvardab turvameest. Kohale saabudes turvatöötaja näitas ühe mehe suunas. Mees oli rahulik ja tema küsis, mis probleem ja palus tal välja tulla. Ka väljas oli mees rahulik, tundus kaine, kontrollis ta isikut. Mees ei teadnud, milles probleem oli ja arvas, et vanad klaarimata arved Tartu päevilt. Nemad soovitasid mehel mitte klubisse tagasi minna ja mees lubas selle peale mõelda. Peatselt said uue väljakutse, et mees oli turvamehi rünnanud, ja tuli ka teine kõne, et turvad peksavad meest. Kohale jõudes mees oli murul pikali, käed raudus, mitu meest olid tal peal. Mehel olid silmad kinni, nägu higine, ei hinganud hästi, tundus, et ei ole teadvusel. Ta käskis käerauad lahti võtta ja panid mehe auto kapoti najale. Mehel ninast tuli verd. Tunnistaja P. N ütluste kohaselt esimesel väljakutsel R. S oli rahulik, tundus kaine. Nad tuvastasid ta isiku ja lasid tal minna. Kahe väljakutse vahe oli mõni minut. Teisel väljakutsel oli R. S pikali maas ja T.T tal põlvedega seljas. Nad käskisid R. S lahti lasta, sest ta oli juba raudus ja R. S tundus imelik – keel oli suust väljas ja tundus teadvuseta, kutsuti kiirabi. Äratundmiseks esitamise protokolli kohaselt tunneb P. N ära T.T, kui ülbe turvatöötaja, kes oli kahe põlvega ööklubi juures asuval haljasalal R. Sl seljas. Sündmust nägid pealt ka tunnistajad M. O, V. T, U. U ja K-T. T. Tunnistaja U. U ütluste kohaselt oli ta 18.07.2010.a Sunset Clubi juures koos L. G. Nägi ukse juures nelja turvatöötajat ja nägi ka rüselemist. Ta oli klubi ees, kui karjumine pihta hakkas. Üks turvatöötaja jooksis ühele mehele järele ja lasi gaasi näkku. See tundus imelik, et eest ära jooksvale mehele lastakse gaasi. Käis mingi väänamine, turvamehi lendas ühele ja teisele poole ja üks mees lendas, kukkus treppide peale. Üks mees oli seal keskel ja turvamehed ümber. Kukuti pikali aedade otsa. Mees kukkus mitu korda pikali treppide ees. Ta nägi ka, et maas lamav mees lohistati turvatöötajate poolt nurga taha. Tunnistaja V. T ütluste kohaselt nägi ta, et turvatöötaja tõukas meest, mees kukkus maha, turvad hüppasid talle otsa. Turvamehi oli kolm või neli. Kui üks oli mehe maha tõuganud, tulid veel kolm või neli, murdsid mehe maha, olid tal peal, käed olid väänatud selja taha. Üks turvamees lasi I. R gaasi näkku, kuid I. R ei olnud agressiivne. Kaks või kolm turvameest lohistasid meest jalgadest kõrvale murule.

Tunnistaja K-T. T ütluste kohaselt oli ta 18.07.2010.a Sunset Clubi juures M. O. Nägi, kui turvatöötaja väänas tumeda särgiga mehe maha. Jutuajamine oli mõlemalt poolt provokatiivne. Mees oli pikali, vastupanu ei osutanud, turva oli põlvedega seljas. Sõber tahtis appi tulla ja temale lasti gaasi. Nende ümber olid ka naised, kes olid paanikas. Tunnistaja M. O ütluste kohaselt nägi ta rüselust, kuulis naiste kisa. Umbes viis turvameest üritasid meest rahustada ja raudu panna. Mees oli pikali natuke trepist eemal, turvad olid põlvedega ja jalgadega seljas ja kukla peal. Tema tahtis telefoniga filmida aga üks turvamees keelas ja ütles, et pole vaja. Kohus kuulas tunnistajatena üle ka tunnistajad, kes olid 18.07.2010.a. ööklubis Sunset tööl. Tunnistaja M. O kirjeldas konflikti algust ööklubis sees. Tema ütluste kohaselt töötas ta 2010.a suvel Sunsetis baaridaamina. 18.07.2010.a sündmuse kohta selgitas ta, et üks mees võttis ära ühe baarilaua ilma küsimata. Mees oli ärritunud ja üleolev. Mees tundus joobes olevat. Ta kutsus turvamees R. J, mees sõimas turvatöötajat ja kutsuti juurde veel turvamehi. Üks mees seltskonnast püüdis lepitada ja turvad tõstsid laua tagasi. Mees ärples, tegi löömisliigutusi, sõimas turvasid robustselt. Kutsuti politsei ja mees läks politseitöötajaga kaasa. Tunnistaja T. A ütluste kohaselt töötas ta Sunsetis haldusjuhina. 18.07.2010.a sündmuse kohta märgib, et kuulis kisa, küsis administraator T. N, mis toimub. Ta kuulis, et politsei oli ühe mehe ära viinud. Nägi, et turvameeste ja mehe vahel käis füüsiline kontakt. Nägi, kui V.L ja üks meeskülastaja kukkusid turvaaedade sisse. V.L püüdis meest kinni hoida, tulid ka teised turvamehed – A. T, T.T, R. J. Mees sõimas, ähvardas kõik ära tappa, ka üks naine karjus ja sõimas. R. J hoidis naist eemal. Mees valges riides kõndis ka nende ümber. Turvakaamerad on majas sees ja väljas ukse ees. Pilt talletati arvutisse kõvakettale. Politsei küsis turvavideot ja ta andis faili DVD-l politsei kätte. Videolt oli näha, et V.L seisab trepil, tuleb üks mees ja lööb teda. Siis kukutakse aedadesse. Mehe vastu kasutati käeraudu, et meest maha rahustada. Tema mehe lohistamist ei näinud, mees peksis ise oma pead vastu maad. Tunnistaja R. A ütluste kohaselt töötas ta 2010.a suvel klubis Sunset turvatöötajana. 18.07.2010.a intsidendi kohta selgitas, et politsei tõi klubist välja mehe ja viis politsei autosse. Kui mees oli politsei autost välja saanud, tuli V.L suunas, lõi talle rusikaga näkku, koos kukkusid aedadesse. Mees karjus ja ründas, teda oli raske maha saada. Lõpuks saadi käerauad peale. Nad viisid mehe eemale muru peale, sest mees peksis ise oma pead vastu maad ja tegi endale viga. Ütles, et teeb seda meelega. Põlvedega meest ei surutud, ketist ei kägistatud, maha ei visatud, keegi ei löönud R. Sd. Ta kogu aeg ei näinud, mida V.L ja T.T tegid, sest ta kontrollis vahepeal pileteid. R. S juures olid naine ja heledas mees, kes lõi V.L ja T.T jalaga. Tunnistaja D. L ütluste kohaselt töötas ta 2010.a ööklubis Sunset turvatöötajana. 18.07.2010.a oli ta tööl ning teostas turvakontrolli koos V.L-iga . Meesterahvas tuli politseiautost välja ja kiirelt tormas klubi poole ning tungis V.L-ile kallale. Appi tulid T.T, A.T, R. J. Lõpuks saadi mehel käed raudu. Mees oli raudus ja peksis pead vastu maad. Ta tõsteti muru peale, et ta endale viga ei teeks. T.T hoidis S jalgu kinni, et too endale ja teistele viga ei teeks. V.L ja T.T hoidsid S maas kinni. Teised turvad valvasid. Ketiga kägistamist ei näinud, põlvedega seljas ei oldud. Küsimusele, miks ta kohtueelsel uurimisel ei rääkinud, et R. S peksis pead vastu maad, vastas tunnistaja, et keegi ei küsinud. Kui politsei tuli, kästi mees kohe raudust lahti võtta. Naine ja mees valges püüdsid turvasid takistada. Valges mees tungis T.T-le kallale. S liikus peale käeraudade maha võtmist kiirabiauto juurde ise, keegi ei toetanud.

Tunnistaja R. J ütluste kohaselt töötas ta 2010.a Real Securitys turvatöötajana. 24.07.2010.a oli ta tööl Sunsetis, tööülesandeks oli tagada väliterritooriumil kord. Üks mees tahtis võtta lauda, tema keelas. Mees hakkas sõimama roppude sõnadega. Ta kutsus appi T ja T.T. Mees oli väga ärritunud ja lubas T ära tappa. Kutsuti politsei, mille peale mees kohe rahunes. Politsei viis mehe välja, oli politseiautos umbes 10 minutit. Tema ise jäi klubi uksele. V.L seisis ukse ees trepi peal. Mees tuli tagasi klubi ukse juurde ja lõi V.L-ile käega näkku ja viskas ta piirdeaedadesse. Enne karjus V.L-ile, et tapab ta ära. Käeraudade panek meest ei rahustanud. Mees tagus ise oma pead vastu maad. Siis T.T ja V.L viisid mehe ta oma jala peal muruplatsile. Ta ei näinud sündmust kogu aeg. Tema oli see turvamees, kes keelas ühel mehel sündmust filmida. Tunnistaja Ü. J ütluste kohaselt töötas ta 2010.a Real Securitys Sunset Clubis turvatöötajana. Oli üleval seene peal, kui raadiojaamas öeldi, et abi on tarvis. Vaatas alla ja seal olid turvajuht A. T, T.T . Tema läks alla, jäi eemale seisma ning nägi, et mees kellega jutuajamine käis oli agressiivne ja vehkis kätega. Hiljem nägi, et see mees saadeti politsei poolt klubist välja. Pärast seda mingi aeg nägi, et mees istus treppide ees maas. Vigastusi ei näinud. V.L ja T.T seisid selle mehe kõrval. Tunnistaja T. N ütluste kohaselt 18.07.2010.a töötas ta Sunsetis administraatorina, oli ukse juures. Üks turvatöötaja ütles, et klubis keegi ähvardab. Nägi, kui tuli politsei, mitu neid oli ei tea. Nägi, et mees viidi välja politsei autosse. Varsti tuli mees tagasi, lõi V.L näkku, koos kukuti aedadesse. Teised turvad tulid ja hoidsid meest kinni, siis liiguti kaugemale. Kogu aeg sündmust ei näinud, sest rahvast oli ees. V.L ja T.T hoidsid meest kinni. Teised tõrjusid kõrvalseisnud isikuid. Tema arvamusel turvatöötajad üle piiri ei läinud. Tunnistaja T. Õ ütluste kohaselt käis ta 18.07.2010.a Sunsetis, nägi kuidas üks mees ründas turvatöötaja V.L näkku. Mees tuli väljast, ta oli turske, ropendas ning oli agressiivne. Kukuti pikali trepile ja aedadele. Teised turvad tulid appi. Üks valges mees segas turvasid, üks naine oli ka. Ei näinud, et turvad oleksid meest löönud. Kui meest maha suruti, rabeles ta edasi. Tunnistaja K. M ütluste kohaselt oli ta 18.07.2010.a Sunsetis piletimüüja ja ettekandja. Nägi kui politsei viis ühe mehe välja. Mees tuli tagasi ja lõi V.L näkku. V.L kukkus vastu piirdeaeda, appi tulid T.T, T, J. Mees pandi maha ja käed raudu. See mees - R. S sõimas, peksis oma pead vastu kivisillutist. V.L ja T.T hoidsid R. Sd vastu maad kätega. V.L ja T.T tõstsid R. S kahelt poolt kinni hoides murule. Ei näinud, et turvatöötajad oleks R. Sd löönud või kägistanud. Tunnistaja A. A ütluste kohaselt töötas ta 18.07.2010.a Real Securyti turvatöötajana Sunsetis. Nägi, et õues seene all üks mees oli turvatöötajaga konfliktis, mees oli agressiivse kehahoiakuga. Hiljem nägi meest õues muru peal, käed raudus ja V.L ja T.T hoidsid teda kinni. Mees oli agressiivne, ropendas, ähvardas. Mees oli maha surutud, teda hoiti kätega ja põlvega. Naine peksis turvatöötajaid käekotiga, teine mees ropendas ja käskis sõbra lahti lasta. Tema lahkus ukse pealt kui politsei saabus. Tema hinnangul V.L ja T.T ei teinud midagi valesti. Tunnistaja R. K ütluste kohaselt 18.07.2010.a. töötas ta turvatöötajana Sunsetis ranna alal. Üks mees võttis omavoliliselt baaris laua. Ta keelas, mees hakkas teda sõimama kitsehabemega tattnokaks. Mees korrale ei allunud, kutsuti politsei ja ta viidi ära. Rohkem sama meest tema ei näinud.

Tunnistaja A. T ütluste kohaselt on ta süüdistatavatega töökaaslased ja sõbrad. Töötab Real Security turvajuhina. 18.07.2010.a tuli seene alt väljakutse. Jässakam mees sõimas R. K ja R. J ropult. Seltskond oli võtnud valest kohast laua ja istunud sinna, kus olla ei tohi. R. S ähvardas teda ära tappa, ropendas, sõimas, nimetas end Eesti maffia liidriks. Valges riides mees ütles, et S ongi ohtlik. Karkudega mees oli tumeda siilisoenguga, hõredate juustega, u 180 cm pikkune. Otsustati kutsuda politsei. Ühele politseinikule ta selgitas olukorda, teine politseinik tundus heledas meest tundvat, nad rääkisid omavahel. R. S viidi politseiautosse ning ta läks nendega kaasa. Natuke aeg hiljem tuli R. S politsei autost välja, tuli otsejoones ja lõi V.L-ile näkku. V.L vajus löögist tahapoole, R. S tõmbas V.L pikali aedadesse. Ta läks V.L-ile appi ning kukkusid koos maha, tema kõige alla. R. S lõi kõiki – teda, L, V.L. Treppidel olid esimesed löögid, V.L või T.T pani R. Sl käed raudu. Kõhuli olles tagus R. S pead vastu maad. Siis viisid nad R. S muru peale, et ta endale enam viga ei teeks. Turvatöötajatest keegi R. Sd ei löönud, vaid R. S lõi turvamehi. Heledas riides mees lõi T.T jalaga, T.T lasi talle gaasi. R. S mängis meedikutele, et ta ei ole teadvusel, kuid tema arvab, et mees mängis, sest ta näitas keskmist näppu. R. S juures ta alkoholi lõhna ei tundnud, aga mehe käitumine ei olnud adekvaatne. Nädal peale sündmust R. S võttis temaga ühendust, nägu oli paistes, nõudis raha. Ütles, et tal on tuttav politseinik ja prokuratuuris mõjuvõimsad isikud. Ta kinnitas, et R. Sl oli sel kett kaelas, millel oli mingi suur asi otsas. Keegi ei haaranud rüselusel ketist. Tema haaras R. Sl kukkudes tagant poolt kaelast kinni. Turvavideo oli halva kvaliteediga, aga oli arusaadav V.L kuju. Muru peal hoidsid R. Sd kinni V.L ja T.T . Ühe jala toetas T.T R. S peale, V.L oli teisel pool. Üleliigset jõudu ei olnud. Kaelast ei surunud keegi, suruti õla peale. Mingi hetk võib-olla tuli R. Sd kaelast kinni hoida. Kõhuli maha viimine oli selleks, et parem oleks käeraudu panna. R. S osutas väga suurt füüsilist vastupanu. Lohistamist ei olnud, toimus tema suunamine murule. T.T ei hüpanud põlvedega kellelegi peale. Ei näinud, et T.T oleks löönud R. Sd vastu vasakut kõrva. R. Sd ei olnud võimalik püsti seistes kinni hoida. Kui turvamehed rikuvad seadust, kaasnevad ka tagajärjed firmale, võidakse trahvida. Kannatanu kehavigastused on fikseeritud peale ütluste ka kirjalike tõenditega. SA Pärnu Haigla patsiendikaardist, Tartu Ülikooli kliinikumi patsiendikaardist ja kiirabikaardist nähtub, et R. Sl esinesid järgmised tervisekahjustused - kaela piirkonna pindmine vigastus, pea pindmine vigastus ning rindkere ja küünra kontusioon (-põrutus). Ülekuulamise protokollile lisatud fotodelt on näha, millised vigastused R. Sl esinesid. Asitõendi vaatlusprotokollist politseinike telefonikõnedest juhtimiskeskusega nähtub, et kohale saabunud politseinikud hindasid R. S vigastusi tõsisteks. Asjaolu, et R. Sd oli kõvasti pekstud, kinnitab ka kohalesaabunud politseinike reaktsioon, kus nad palusid kiiresti R. S käeraudadest vabastada ja väljendasid süüdistatavatele pahameelt, et sellel korral on kannatanuga üle piiri mindud. Nii T. V kui P. Nkinnitasid, et R. S seisund nende kohale saabudes oli raske – R. Sl oli keel suu nurgast väljas, ta oli higine ja vaevu hingas. Kannatanu vajas kiiresti kiirabi. Süüdistatavad ja turvatöötajatest tunnistajad väitsid, et mingit vägivalda R. S suhtes ei toimunud ja R. S tekitas endale ise vigastused, tagudes ja nühkides pead vastu maad. Kaitsjad asusid seiskohale, et pole tuvastatud vigastuste tekkemehhanism. Kohtu hinnangul on süüdistavate ütlused ennastõigustavad, kohtus ülekuulatud turvatöötajate ütlused vastuolulised ja ebausaldusväärsed. Turvatöötajad väitsid, et R. Sd keegi ei löönud vaid R. S lõi turvamehi. Kohtus leidis tõendamist, et kehavigastused esinesid ainult R. Sl. Ja nagu fototabelitelt nähtub, olid vigastused tõsised ja silmaga nähtavad – R. Sl olid vigastused näol, otsmikul, pea küljeosas ja kukla taga, tal oli nägu marraskil ja verine, kaela peal marrastused, kõrv katki. Kohtus ülekuulatud turvatöötajad aga ei märganud R. Sl mingeid vigastusi. Turvatöötajad kinnitasid kohtus, et R. S tekitas endale ise vigastusi. Samas ei rääkinud nad sellest kohtueelsel uurimisel. Kohtu hinnangul ei ole eluliselt usutav, et R. S sai süüdistuses loetletud ja meditsiiniasutustes tuvastatud vigastusi endale ise tekitada. Usutav oleks

veel, et näo kriimustusi saab tekitada nägu mööda asfalti tahtlikult hõõrudes, kuid selliseid vigastusi, kui on R. Sl tuvastatud, ei ole inimene ise endale võimeline tekitama. Nagu tuvastatud on, asuvad vigastused ka kaelal ja pea tagumisel küljel. Kaelal on selgelt näha tugevad peened punased jäljed ja on usutav, et need on sinna saanud tekkinud jämedast ketist tirides. Asitõendi CD plaadi vaatluse protokollist nähtub sündmusega seoses politseile tehtud telefonikõnede sisu. Kõned on salvestatud 18.07.2010.a. ajavahemikul kell 01.20-01.59. Esimese salvestuse kohaselt on helistajaks T.T, kes teatab, et ööklubis on probleemne klient, kes tahab kõigiga kakelda. Patrull lubatakse kohale saata. Teises kõnes teatab T.T , et patrulli oleks kähku ööklubi juurde tagasi saada, sest meesterahvas ründas uuesti turvatöötajaid, on raudu pandud ja pikali maas. Kolmanda salvestuse kohaselt on helistajaks naisterahvas, kes teatab, et turvamehed ründasid tema meest. Neljanda salvestise uurimisel selgus, et naisterahvas soovis helistada kiirabisse ja teatas, et inimene on teadvuseta. Viienda salvesti kohaselt helistab juhtimiskeskusesse patrullpolitseinik N ja tundis huvi, kas kiirabi on ööklubi juurde teel. Ta lisas, et turva on siin päris ilusti läbi klohminud. Kuuenda salvesti kohaselt helistab politseisse V.L ja andis teada, et tema on see turvatöötaja, keda meesterahvas ründas. Ta avaldas rahulolematust, et kohale saabunud politseiekipaaž üritab teda süüdlaseks teha. Viimases salvestuses helistab juhtimiskeskusesse patrullpolitseinik N, kes kirjeldab, et R. S on ilusti ära klohmitud ja kiirabi viis ta ära. Ta lisab, et mehel pandi kael lahasesse ja ta oli kaine. Turvatöötaja ründamisest ei tea N midagi. Patrull-lehe koopia tõendab, et tunnistajatel K. R, I. R, T. T ja A. S mõõdeti samal ööl politsei poolt alkoholijoovet. K. R ja I. R oli näit 0,00 mg/l, T. T 0,20 mg/l ja A. S 0,40 mg/l. R. Sl ei tuvastatud samuti joovet. Eelnevaga on ümber lükatud süüdistavate väited, et R. S ja tema seltskond olid agressiivsed ja ilmselt joobes. Süüdistavad ja nende kaitsjad kinnitasid, et R. S ründas ööklubi trepil V.L , lüües viimasele rusikaga näkku. Nimetatud sündmust salvestas ka turvakaamera, salvestisi aga asitõendina asja juurde lisatud ei ole, samas on aga kriminaalasja juures kaks vastuolulist õiendit, mis käsitlevad turvakaamera salvestist. Kohtu hinnangul ei ole tegemist vastuoluliste tõenditega. Nimelt 15.10.2012.a. õiendi kohaselt väljastati nõutud salvestis, kuid salvestise üleandja salvestise üleandmisel teatas, et salvestis on kottpime. Politseijaoskonnas salvestis ei avanenud ja uurija käis salvestist ööklubis kohapeal vaatamas, kuid salvestiselt peale pimeduse midagi näha ei olnud. 12.09.2013.a. õiendi kohaselt käis uurija ööklubis salvestist vaatamas, kuid salvestisel midagi näha ei olnud ja pilt oli pime. Salvestist väljastada ei olnud võimalik. Nagu mõlemast õiendist nähtub, käis uurija ööklubis kohapeal salvestist vaatamas ja salvestisel peale pimeduse midagi näha ei olnud. Seega ei olnud võimalik salvestist kriminaalasja juurde tõendina võtta ja seda uurida. Kui süüdistavate ja nende kaitsjate väitel selline vaatamiskõlbulik salvestis oleks olemas olnud, oleks olnud võimalik see nende taotlusel asja juurde võtta. Kohtu hinnangul ei ole tunnistaja T. A ütlused, et tema nägi salvestiselt, et V.L seisab trepil, tuleb üks mees ja lööb teda, usaldusväärsed. Nimelt on uurija mõlemas õiendis märkinud, et uurija M. V käis turvakaamera salvestist vaatamas ka ööklubis Sunset Club, kuid salvestiselt peale pimeduse midagi näha ei olnud. Süüdistatavad kinnitasid, et tuginesid oma tegevuses Real Security turvatöötaja ametijuhendile ja turvaseadusele. Turvaseaduse § 32 kohaselt on turvatöötajal õigus valvataval objektil kinni pidada süüteos kahtlustatav isik. Turvatöötajal on õigus objektil kinnipeetud isiku käitumist, reaalset ohtu või toimepandud teo laadi arvestades isik objektilt eemaldada; tuvastada isik kohapeal; toimetada süüteos kahtlustatav isik politseisse; toimetada raviasutusse või politseisse isik, kellel on joobe

tunnused ja kes oma käitumisega võib ohustada iseennast või teisi isikuid. Turvatöötajal on lubatud kasutada erivahendina käeraudu. Nimetatud õigused on fikseeritud ka ametijuhendis. Kohus leiab, et tõendeid kogumis hinnates T.T ja V.L tekitasid R. Sle füüsilist valu, teadvusekaotuse ning tervisekahjustused -kaela piirkonna pindmise vigastuse, pea pindmise vigastuse ning rindkere ja küünra kontusiooni (-põrutuse). Süüdistatavad kinnitasid, et R. S ise alustas rünnet, lüües trepil olnud V.L. Kui nimetatud väide oleks õige, siis oleks turvatöötajate ainuõige käitumine olnud R. S kinni pidada ja üle anda politseile. Turvatöötajad, nende hulgas ka süüdistatavad, asusid aga R. S suhtes kasutama sellist vägivalda, mille tagajärjel tekkisid kannatanul kehavigastused. Kohtu hinnangul oli selline süüdistatavate käitumine lubamatu ega olnud kooskõlas ei nende ametijuhendi ega turvaseadusega. Nagu märkisid ka süüdistatavad ise, on turvatöötajad kõrgendatud taluvusega, nendele hakatakse tihti vastu ja neid püütakse lüüa ning tuleb kasutada erivahendeid ja nende kasutamisega kaasneb valu. Kohtu hinnangul ei saa me käesoleval juhul rääkida ainult käeraudade paigaldamisega kaasnevast valust, vaid kehavigastuste tekitamisest. Kogenud ja väljaõppe saanud turvatöötajad peavad oskama rikkujaga ümber käia ja vajadusel teda ohjeldada ilma kehavigastusi tekitamata. Samuti väitsid süüdistatavad, et R. Sga kaasas olnud seltskond, eelkõige K. S ja I. R, ründasid ja sõimasid turvamehi ning takistasid R. S kinnihoidmist. Kohtu hinnangul ei õigusta see R. S suhtes põhjendamatu vägivalla kasutamist ja talle kehavigastuste tekitamist. Samuti nägid turvameeste jõhkrat ja põhjendamatut käitumist sündmuskohal pealt tunnistajad M O, V T, K-T T ja U U. Kohtus ei leidnud tõendamist, et R. S oleks esimesena V.L ööklubi trepil rünnanud. Nii R. S kui K. S ütlustega on tõendatud, et nad kuulsid, kuidas üks turvameestest ütles „võtame" ning seejärel oli R. S koos turvameestega pikali maas ning tal oldi põlvedega seljas ja tiriti kaelas olnud ketist, nii et ta hakkas lämbuma. R. S ja K. S ütlustega riimub ka tunnistaja V. T ütlused, mis kinnitavad kannatanu seltskonna ütlusi, et konflikti algatajaks olid turvamehed, mitte kannatanu. Üks turvameestest tõukas ööklubi trepil kannatanut ning siis tulid teised turvamehed ka kannatanule peale, väänates käed selja taha. Tunnistaja A. S nägi, kuidas kannatanu suhtes kasutati vägivalda, olles tal põlvedega seljas, surudes nägu vastu mulda ja kägistades ketist kuni kannatanu oli oimetu. I. R, kes läks koos kannatanuga trepist üles, nägi, kuidas turvamehed ründasid neid, lükates R. Sd ning talle lasti gaasi. Tagasi tulles nägi ta, kuidas kannatanul olid kaks turvameest põlvedega seljas ja üks turvameestest kägistas teda ketist ning lõi põlvega, samuti tõsteti teda ketist hoides üles ja suruti ta nägu vastu mulda. Seda, et V.L kägistas R. Sd kaelast kinni hoides ketiga ja oli õlgade peal, samal ajal oli ka T.T kannatanu seljas, tõendab ka tunnistaja K. R, kes nägi, et kannatanu suu oli verine ja ta ei hinganud. Seda, et T.T oli põlvedega R. Sl seljas, nägi ka T. T. Kannatanu mingil hetkel enam vastupanu ei osutanud, tal oli tunnistaja hinnangul lihtsalt valus ja ebamugav. Tunnistajad V. T ja U. U tõendasid, et T.T lasi I. R gaasi näkku põhjuseta. Neile tundus imelik, miks T.T tormas eest ära jooksvale I. R järgi ning lasi gaasi. Tunnistajad ei näinud, et I. R oleks turvamehi rünnanud. Ka tunnistaja K.-T. T on andnud ütlusi, et kannatanul oli vestlus ööklubi trepi peal ja peale seda väänasid turvamehed ta maha. Kui kannatanu oli pikali ja turvamehed talle põlve selja peale olid pannud, ei osutanud kannatanu mingit vastupanu, karjus ainult valust. Samuti kirjeldas tunnistaja, et naisterahvad soovisid kutsuda politseid, et saaks korra majja, mitte ei sõimanud ega rünnanud. Ka tunnistaja M. O sõnul kuulis naiste kisa, et jätke järgi või aitab ning nägi, kuidas turvamehed surusid põlve või jalaga vastu maaslamava kannatanu kukalt või kaela. Ta üritas ka sündmusi filmida, kuid turvamees ajas ta sealt ära. Tunnistaja R. J kinnitas

kohtus, et tema oli see turvamees, kes keelas M. O sündmust filmida. Ta põhjendas oma käitumist sellega, et filmi üleslaadimise järgselt oleks hakatud sündmust valesti tõlgendama. Kohtu hinnangul on R. J selgitus arusaamatu. Kui kõik oleks toimunud nii nagu kinnitavad süüdistatavad ja turvatöötajatest tunnistajad, oleks salvestis kinnitanud süüdistatavate õiguspärast käitumist ja kannatanu ning tema seltskonna ründeid. Kuid keeld konfliktivälisel isikul sündmust kõrvalt filmida viitab soovile toimunut varjata ja mitte lasta jäädvustada turvatöötajate sealhulgas süüdistatavate põhjendamatut käitumist. Tunnistajate V. T, U. U, K.-T. T ja M. O puhul on tegemist kõrvaliste konfliktiväliste isikutega, kellel ei ole mingit huvi ega alust anda ütlusi süüdistatavate kahjuks. Tunnistaja A. T ütlused, et politsei oli kohal ja nägi pealt, kui R. S ründas turvamehi ja ei sekkunud, on ümber lükatud P. N ja T. Väljaotsa ütlustega. Politseinike ütlustega on tõendatud, et esimesel korral kohal käies oli R. S ja tema seltskond rahulik; teisel korral kohale minnes oli R. S käeraudades pikali maas ja T.T tal põlvedega seljas. R. S tundus imelik, keel oli suust väljas ja tundus teadvusetu. Seega ei saanud R. S kuidagi turvatöötajaid rünnata. Kohus leiab, et tunnistaja A. T väide, et R. S mängis teadvusekadu, ei ole eluliselt usutav. Arvestades millised vigastused R. Sl fikseeriti ja et kiirabi viis ta minema kaelalahasega ja patrullpolitseinike ütlusi, võis R. S teadvuseta olla. Kohtu hinnangul on turvatöötajatest tunnistajate ütlused kantud soovist kaitsta süüdistatavaid kui ka turvafirmat. A. T kui turvafirma Real Security juhataja ütluste kohaselt võib nende ettevõte sellise tegevuse tulemusel töö kaotada ja nad teadsid, et selline turvameeste tegevus on lubamatu. Kohtus ei leidnud millegagi tõendamist, et R. S oleks süüdistatavaid rünnanud, millele oleks pidanud järgnema nii intensiivne jõu kasutamine. R. S küll andis ütlusi, et ta kaitses ennast ja püüdis igati vastu hakata, kuid kui ta oli maha surutud ja enam hingata ei saanud, andis ta alistumiseks märku, kuid turvatöötajad ja nende seas ka süüdistatavad ei lõpetanud tema suhtes jõu kasutamist ja vigastuste tekitamist. KarS § 28 lg 1 kohaselt ei ole tegu õigusvastane, kui isik tõrjub vahetut või vahetult eesseisvat õigusvastast rünnet enda või teise isiku õigushüvedele, kahjustades ründaja õigushüvesid, ületamata seejuures hädakaitse piiri. KarS § 28 lg 2 kohaselt ületab isik hädakaitse piiri, kui ta kavatsetult või otsese tahtlusega teostab hädakaitset vahenditega, mis ilmselt ei vasta ründe ohtlikkusele, samuti kui ta ründajale kavatsetult või otsese tahtlusega ilmselt liigset kahju tekitab. Vastavalt Riigikohtu 3-1-1-17-04 lahendi punktile nr 11 on hädakaitsetegevuse eesmärgiks ründe tõrjumine, kusjuures selle käigus võib kaitsja kahjustada ründaja õigushüve. Ründe tõrjumise õiguse all tuleb mõista mitte pelgalt ründe tagasilöömise, vaid selle täieliku lõpetamise õigust. Seejuures peavad kaitsja poolt kaitsetegevuseks kasutatavad vahendid olema sobivad. Need peavad vastama ründe ohtlikkusele ja ei tohi olla ründe ohtlikkusele ilmselt mittevastavad ründajale kahjulikus suunas. Kaitsevahend on sobilik, kui see tõrjub ründe lõplikult, lõpetab selle täielikult ja otsekohe, ilma et kaitsja õigushüved ohtu jääksid või satuksid edaspidi ohtu ründesituatsiooni kui tervikut silmas pidades. Samuti on ründe tõrjumiseks sobiv kaitsevahend, mis küll ei suuda rünnet täielikult lõpetada, kuid vähendab ründega õigushüvele tekitatavat kahju. Sobivuse kaalumisel ei arvestata kaitstava ja rünnatava õigushüve väärtust ega nõuta nende võrdsust või kaitstava hüve ülekaalukust. Kuna rünne on õigusvastane, siis ei pea kaitsja enda (või teise isiku) õigushüve kaitseks üle võtma ebakindlast kaitsevahendist tulenevat riski, mis ei garanteeri ründe kohest ja lõplikku kõrvaldamist.

Kohus leiab, et tõendamist ei ole leidnud, nagu oleks R. S süüdistatavaid rünnanud. Kohtus uuritud tõenditest nähtuvalt ei olnud turvameeste kasutatud vägivallal mingit õigustust ja tegemist oli selgelt oma võimupiiride ületamise ja jõupositsiooni ärakasutamisega. Tegemist ei olnud lubatud jõu kasutamisega korrarikkujate kinnipidamiseks. Tõendeid hinnates asub kohus seisukohale, et ei olnud põhjendatud ja turvatöötajatele lubatud tegevuseks kannatanu kägistamine kaelas olnud ketiga, põlvedega kaelale ja seljale surumine, põlvega löömine ning sellega teadvusekaotuse ja verejooksu põhjustamine. Süüdistatavate tegevust pidasid lubamatuks ka kohale kutsutud patrullpolitseinikud. Hinnates tõendeid kogumis on tõendamist leidnud, et R. S tegevus ei olnud selline, mis oleks vajanud tema suhtes sellise jõu kasutamist, millest ülalmärgitud süüdistust kinnitavad isikud on rääkinud. Kui ta oli süüdistavate poolt pandud käeraudadesse ja maha surutud, ei hakanud ta vastu, ei suutnud rääkida ja lõpuks isegi kaotanud teadvuse. Samas kägistati teda jätkuvalt ketiga ja oldi põlvedega seljas. Tegemist ei olnud seega vajaliku ja põhjendatud jõu kasutamisega ka sel juhul, kui lugeda tõendatuks R. S agressiivse käitumise. Kohus leiab, et käesolevas kriminaalasjas puuduvad usaldusväärsed tõendid selle kohta, et ründe alustajaks oli R. S ning et tema tegu saaks pidada õigusvastaseks, seega ei olnud T.T ja V.L ka hädakaitses. Lähtudes aset leidnud sündmusest, süüdistatavate, kannatanu ja tunnistajate ütlustest ning asjas kogutud tõenditest on kohus seisukohal, et T.T ja V.L on R. S kehalise väärkohtlemisega täitnud KarS § 121 sätestatud süüteokoosseisu. Kohus on seisukohal, et V.L ja T.T panid KarS § 121 sätestatud kuriteo R. S suhtes toime otsese tahtlusega. R. Sd ketiga kägistades, põlvedega seljas ja kaelapiirkonnas olles, kannatanut mööda maad lohistades ja peaga vastu maad lüües teadsid V.L ja T.T nagu iga tavaline inimene, et nende selline tegevus põhjustab kannatanule valu ja kehavigastusi.

II T.T süüdistatakse KarS § 121 järgi selles, et tema olles turvatöötaja, tungis 24.07.2011.a ajavahemikul kell 02.00-02.30 Pärnu linnas Ranna pst.3 asuva ööklubi Sunset Club väliterritooriumi piirava metallist ja musta kilega kaetud vahekäigus selja tagant kallale klubikülastaja G. M, haarates kinni selja tagant vasakust käest ja väänates käe seljataha, seejärel viskas G. M betoonpõrandale pikali mille tulemusel lõi G. M ära parema puusa ja parempoolse rindkere piirkonna. Peale põrandale pikali viskamist istus T.T G. M põlvedega selga ja hakkas rebima tema kõhu alt välja paremat kätt, väänates järjest tugevamalt vasakut kätt. Peale kannatanul käte raudu panemist lõi T.T kannatanut jalaga keha piirkonda. T.T tekitas G. M füüsilist valu ja tervisekahjustuse - pindmise puusa- ja reievigastuse ning pindmise küünarvarrevigastuse ja marrastuse randmel. Samuti lõi T.T maas lamavale A. Z jalaga kahel korral keha piirkonda, kahel korral rusikaga näkku, kaks korda jalaga näkku ning ühe korra rusikas käega kõhupiirkonda, tekitades talle füüsilist valu ja tervisekahjustuse -pindmise peavigastuse, silmalau ja silmaümbruse kontusiooni, pindmise õla- ja õlavarrevigastuse, pindmise randme-ja käevigastuse ning säärevigastuse.

Kohtu hinnangul on vägivalla kasutamine süüdistatava poolt tõendatud kannatanute G. M ja A. Z, tunnistajate L. K ja A. M ütlustega ning asjas kogutud kirjalike tõenditega. Kannatanu G. M ütluste kohaselt 24.07.2011.a sündmuse kohta, sai ta kitsas koridoris ootamatult löögi selga, millest lendas betoonpõrandale maha. Siis hüpati selja peale põlvedega ja hakati käsi väänama, kui pead keeras, nägi, et T.T oli seljas ja väänas kätt ja tahtis käsi raudu panna. Lõpuks sai T.T tal parema käe kätte ja siis pani käed raudu. Lisaks pärast käte raudu panemist lõi T.T jalaga talle keha ja pea piirkonda. Ta nägi ka, kuidas T.T peksis A. Z jalaga ja käega kere pihta. Äratundmiseks esitamise protokolli kohaselt tunneb ta ära teda ja A. Z rünnanud isikus T.T. SA Pärnu Haigla teatis ja patsiendikaart tõendavad kannatanu G. M vigastusi. Tal on diagnoositud pindmised puusa ja reievigastused ning küünarvarrevigastused. Kohus leiab, et nimetatud vigastused tekitas G. M süüdistuses esitatud viisil T.T. T.T kaitsja leidis, et G. M ütlused on ebausaldusväärsed, sest kinnipidamisel ei öelnud ta enda õiget nime, mistõttu ei saa ka tema ütlusi usaldada. Kohus ei nõustu kaitsjaga. G. M andis ütlusi antud sündmuse kohta ja tema ütlused haakuvad teiste kogutud tõenditega. Tema ütlusi kinnitavad ka kannatanu A. Z ja tunnistajate A. M ja L. K ütlused. Kannatanu A. Z andis ütlusi 24.07.2010.a sündmuste kohta Pärnu Sunset Clubis. Ta ütles, et kaks turvameest panid tal käed raudu, löödi jalad alt ära ja betooni peale pikali, turvamehed istusid tal peal. Kui kohus oli avaldanud tema kohtueelsel uurimisel antud ütlusi, siis ta kinnitas, et tal pea suruti vastu maad ja ta nägi, kuidas üks turvatöötaja oli G. M selja peal ühe põlvega, teine põlv oli maas ja surus G. M nägu kuklast vastu maad. A. Z karjus, sest kaks turvatöötajat olid ta kallal, ta oli kõhuli ja üks turvatöötaja istus ta kõri peal, ta karjus kogu jõust, sest tal oli väga valus ja karjumisest hakkas hääl ära minema. Samuti kinnitas ta, et päev pärast peksa saamist oli parem näopool sinine, nina paistes, neerud valutasid, käed valutasid, sest käed olid kogu aeg seljataga kinni, üle terve keha valutas, põlved valutasid, kõri valutas, siiani on paremal käel käeraua arm ja paremal jalal sääre all, paremal jalasäärel arm. Tema ei näinud, kes talle vigastusi tekitas, ta kuulis T.T häält. SA Pärnu Haigla teatis ja patsiendikaart tõendavad kannatanu A. Z vigastusi. Tal diagnoositi pindmine peavigastus, silmalau ja silmaümbruse kontusioon, pindmised õla- ja õlavarrevigastused, pindmised randme ja käevigastused, pindmine säärevigastus. Tunnistaja A. M ütluste kohaselt oli ta 24.07.2011.a Sunset Clubi ees koos G. Mi, T. P, L. K ja A. Z. Kui nad läksid läksid turvamehest mööda, viskas turvamees G. M betoonpõrandale, hüppas talle selga ja hoidis kinni. Mehel pandi käed raudu ja turvamees istus mehele peal, surus vastu maad olles ise põlvedega seljas. Vastu hakkas mees siis, kui teda rünnati, enne seda mees vastu ei hakanud. Selles turvamehes tunneb ära T.T. Ta nägi ka, kui A. Z oli ka maas kõhuli, käed kinni seotud ega osutanud vastupanu. A. Z oli nägu verine. Turvamehed peksid A. Z ka siis, kui teda viidi politsei autosse. Ta nägi, kui T.T ja veel üks turvamees peksid A. Z pikali olles jalaga kehasse. A. Z nägu oli järgmine päev sinine. G. M olid valud rinnus kaks kuud. Tunnistaja L. K ütluste kohaselt oli ta 24.07.2011.a Sunset Clubi juures G. M, A. Z, T. P ja A. M. Nägi, kuidas üks turvamees lõi G. M pikali ja surus tal pea vastu maad, pani käed raudu, G. M oli valus ja ta hakkas karjuma. Turvamees oli põlvedega seljas. A. Z oli ka kõhuli maas, turvamees lõi talle jalaga kõhtu ja käega näkku. A. Z veel hüüdis, et G. M pole midagi teinud. G. M ja A. Z lõi üks inimene. Turvamees lõi A. Zka siis, kui ta ära viidi. G. M ja A. Z lööjas tunneb ära T.T.

Äratundmiseks esitamise protokolli kohaselt tunneb L. K ära T.T, kes G. M ja A. Z suhtes vägivalda kasutas. D. L ütlusi andis 24.07.2011.a sündmuse kohta, mille kohaselt nägi, et turvamees K. K oli pikali maas. Mis temaga juhtus, ta ei näinud. Öeldi, et üks mees tungis talle kallale. Mees pandi raudu, T.T juhatas mehe klubist välja politsei juurde. Tema ei näinud, mis edasi sai. Tunnistaja K. K andis ütlusi 24.07.2011.a sündmuste kohta, sel ajal ta töötas ööklubis Sunset turvatöötajana. Vene mehed käitusid klubis agressiivselt ja nad juhatati välja. Kaklust meeste vahel ta ei näinud. Tunnistaja S. K ütluste kohaselt töötas ta 24.07.2011.a Sunsetis Real Security turvamehena. Klubis toimus kaklus, tema läks vahele, tulid ka T.T, D. L, K. K. Kaklejad viidi fuajeesse ja pandi käed raudu. Mehed pandi maha kõigepealt põlvili ja siis kõhuli. Kakluse ajal mehed peksid üksteist nii, et ninad, huuled ja nägu olid verised. Maas lamavaid mehi kutsus T.T korrale. Tema lahkus, T.T jäi sinna. Mis edasi sai, tema ei näinud. Tunnistaja E. R ütluste kohaselt oli ta 24.07.2011.a politseipatrullis koos R. S. Ööklubist Sunset tuli väljakutse. Klubisse sisenes eespool R. S. Kohapeal oli pikali viis meest. T.T oli nende juures, kokku oli seal 4-5 turvameest. Ühel mehel oli tekkinud kahe külastajaga konflikt klubis. Nad viisid kaks meest politseisse – A. Z ja mehe, kes oma nime valetas, Aga nad said teada, et see mees on G. M. A. Z oli olnud konflikt, G. M oli üritanud sõbra juurde minna, teda ei lastud. G. M oli marrastus kõhu peal ja käel. Tunnistaja R. Se ütluste kohaselt 24.07.2011.a sündmuste kohta mehed olid maas käeraudades. Üks mees oli ülemeelikus tujus, mees ropendas vene keeles ja ütles vale nime. Keegi M ei löönud, vastu maad ei visanud. Sai aru, et Z oli kellegagi kakelnud. Tema mäletamist mööda G. M ei olnud veel pikali, ta viidi tema nähes pikali ja käeraudade panek toimus tema nähes. Vigastusi ei märganud. Tunnistaja K. S ütluste kohaselt töötas ta Sunsetis administraatorina ja 24.07.2011.a. toimus klubis kaklus, milles osales A. Z. T.T selgitas talle, mis oli toimunud. Tema ise kogu aeg ei olnud seal, kus Z ja M maas olid. Kannatanu G. M ütlustega on tõendamist leidnud, et T.T kasutas nii tema kui A. Z suhtes süüdistuses märgitud vägivalda. T.T lükkas ta pikali, väänas ta käed selja taha ning lõi jalaga. G. M ütlustega leidis ka tõendamist, et T.T peksis jala ja käega A. Z keha ja pea piirkonda nii ööklubis kui politseiauto juures. G. M ütlusi kinnitavad ka A. Z ütlused, et teda löödi turvatöötaja poolt jalaga vastu neeru, samuti jalaga näkku. Kohtus ta küll ei mäletanud, kes teda lõi. Kuid A. Z löömist T.T poolt tõendab G. M. G. M suhtes kasutatud vägivalla osas on tuvastatud, et kannatanu käte selja taha väänamine oli peale kannatanu põrandale pikali lükkamist. Samuti leidis kohtus tõendamist, et A. Z löödi nii jalgade kui kätega pea ja keha piirkonda nii siis, kui ta maas lamas kui ka politseiauto juures. Tunnistaja A. M sõnul oli turvamehe rünnak arusaamatu, enne seda ta ei öelnud midagi, kui viskas kannatanu põrandale ja hüppas ta peale ning lõi teda. Tunnistaja ütlustega leidis tõendamist ka, et A. Z lõi sama turvamees jalgadega keha piirkonda. Kui politsei hakkas A. Z ära viima, lõi turvamees teda. Tunnistaja L. K on andnud samasisulisi ütlusi kui A. M, mõlemad tundsid G. M ja A. Z peksjas ära T.T.

Tunnistajad D. L, K. K, S. K ja K. S ütluste kohaselt nemad kogu sündmuse juures algusest lõpuni ei viibinud. Seega ei saanud ka tõendada, milline oli T.T käitumine kannatanutega. Nad kinnitasid, et T.T tegeles kinnipeetutega. Tunnistaja R. S ütlused ei haaku olulises osas muude tõenditega. Tema ütluste kohaselt toimus kannatanu G. M kinnipidamine ja käte raudu panemine tema nähes, seda aga ei kinnita kannatanute ja tunnistajate ütlused. T.T ütles, et kõikidele meestele olid käerauad enne politsei tulekut paigaldatud. Samuti ei näinud tunnistaja kannatanutel mingeid vigastusi, mis on vastuolus objektiivsete tõenditega. Tunnistaja S. K ütlustega leidis tõendamist, et meestel olid näod verised. Samuti kinnitas ka tunnistaja A. M, et A. Z oli nägu verine. See, et G. M kinnipidamine toimus siis, kui politsei oli juba kohal, ei haaku ka tunnistaja E. R ütlustega, kes koos R. S klubisse sisenes ja tema järel jõudis kohta, kus põrandal maas olid käeraudades viis meest. Tunnistaja R. Se ütlused on vastuolus ka tunnistaja K. S ütlustega, kelle sõnul olid isikud juba kinni peetud, kui politseisse helistati. Seega tuleb R. S ütlused kui ebausaldusväärsed tõendikogumist välja jätta. Kohus leiab, et vägivalla kasutamine oli põhjendamatu ja asub seisukohale, et T.T on G. M ja Andrei Z kehalise väärkohtlemisega täitnud KarS § 121 sätestatud süüteokoosseisu. T.T pani kuriteo toime otsese tahtlusega. Isikut visates betoonpõrandale, teda lüües käte ja jalgadega on arusaadav, et selline tegevus põhjustab kannatanule valu ja kehavigastusi. III T.T süüdistatakse KarS § 121 järgi selles, et tema olles turvatöötaja, lõi 14.08.2011.a. kella 01.36 paiku Pärnu linnas Ranna pst.3 asuva ööklubi Sunset Club territooriumil asuva musta kilega kaetud alas käeraudades olevale V. B vähemalt kolmel korral rusikas käe ja põlvega rindkere ja kõhu piirkonda ning hoidis kätt kõverdatud küünarnukiga ümber V. Bi kaela ja pigistas kaelast millise tegevusega lämmatas V. Bi. Seejärel lõi T.T V. Bile lahtise käega kahel korral kõrvapiirkonda. T.T tekitas V. Bile füüsilist valu ja tervisekahjustuse - pindmise randmeja käevigastuse, pindmise õla- ja õlavarre vigastuse, pindmise pea- ja kaelavigastuse. Kannatanu V. B ütluste kohaselt teda 14.08.2011.a ööklubisse sisse ei lastud, küsimise peale, et miks, ei vastatud midagi ja väänati käed selja taha ja tõmmati põrandale maha. Käed pandi raudu, üks turvamees surus põlvega seljale teine lõuapiirkonda. Seejärel tõsteti ta üles ning viidi terrassi poole, kus on kilega kaetud nurgake aedadest. Üks turvamees hoidis teda algul kinni ja teine lõi rinnapiirkonda vähemalt kümnel korral, kõrvapiirkonda lahtise käega ning kägistas. Samuti löödi teda keskele rinnapiirkonda, et oli raske hingata. Vägivalla kasutaja oli T.T. Vahepeal läks ta ära ja teine turvamees jäi teda valvama. Tema oli samal ajal põlvedel maas, tal ei lubatud tõusta. Umbes 15 minuti pärast tuli politsei. Kui politsei tuli, ütlesid turvatöötajad, et tema oli agressiivne, püüdis neist mööda klubisse sisse joosta ja isegi neid lüüa, mis aga ei vasta tõele. Ta nägi ka seda, et üks võõras vene poiss võeti veel aia juurest kinni. Äratundmiseks esitamise protokolli kohaselt tunneb V. B ära T.T, kes teda peksis rusikatega ja põlvedega rinna- ja kõhupiirkonda põhjustades talle valu ja verevalumeid. SA Pärnu Haigla teatis ja patsiendikaart tõendavad kannatanu V. Bi vigastusi. Tal diagnoositi mõlema randmepiirkonna marrastushaavad, vasaku õla, vasaku silmaümbruse ning kaela marrastushaavad. Isiku läbivaatuse protokoll tõendab samuti kannatanu V. B vigastusi.

Kaitsja leiab, et V. B vigastused võisid tekkida käeraudade paneku tõttu. Kohus ei nõustu kaitsja väidetega. Nagu nähtub haiglas fikseeritud vigastustest, esinesid kannatanul vigastused lisaks randmetele ka vasaku õla piirkonnas, vasaku silma ümbruses ja kaelal. Kohtu hinnangul ei saa sellised vigastusest käeraudade panekuga tekkida. Käeraudade panekuga võisid tekkida ainult vigastused randmetele. Kannatanu kirjeldas, et teda löödi rinna piirkonda, ribidesse ja pähe. Tema ütlused haakuvad ka fikseeritud vigastustega. Tunnistaja Š. K ütluste kohaselt 14.08.2011.a. oli ta Sunseti ees, klubisse ei lastud ning ta ei hakanud ka küsima, miks. Tema sõnul ei olnud nemad sel õhtul varem ööklubis sees käinud. V. B küsis, miks ei lasta klubisse, vastust ei saanud, ta küsis veel, siis väänati käed selja taha ja veeti ruumi sisse. Mis edasi sai, tema ei näinud, aga paari tunni pärast nägi V. B linnas, kellel oli nägu läbi pekstud. V. B ütles, et Sunsetis oli üks turva teda kinni hoidnud ja viis peksnud. Tunnistaja K. K ütluste kohaselt 14.08.2011.a toimus kaklus tantsuplatsil, ta lahutas osapooled ja toimetas ühe osapooltest ukse peale, kus vahetult enne ust teine osapool ründas teda, lüües rusikaga rindkeresse. T.T tegeles edasi, tema läks ukse peale tagasi. Mees oli kõhnem ja lühike. Kohus leiab, et K. K ütlused tuleb tõendikogumist välja jätta, sest sündmust mida tunnistaja kirjeldab, ei kinnita ükski muu tõend. Tunnistaja M. M ütluste kohaselt 14.08.2011.a oli väljakutse Sunseti. Üks noormees oli kinnipeetud, käed olid raudus, nad võtsid ta kaasa. Nime ei mäleta. T.T rääkis, et V. B oli tahtnud sisse saada, teda ei olevat lastud, siis olevat ta lihtsalt läbi jooksnud. Kannatanu rääkis talle, et oli tahtnud klubisse sisse saada, teda polevat lastud ja siis tuldud kallale ja väänatud maha. Tunnistaja K. S ütluste kohaselt töötas ta Sunsetis administraatorina ja 14.08.2011.a. oli ta peauksel. Seltskond üritas sisse saada jõuga ja ei allunud korraldustele. Üks mees viidi sealt ära, kes ähvardas kõik turvad lahti lasta. Teised läksid ise ära. Mehel pandi käed raudu. Mees oli kleenuke, lühike. Kohus leiab, et T.T poolt kannatanu V. Bi suhtes vägivalla kasutamine on tõendatud kannatanu enda ütlustega, samuti tunnistaja Š. K ütlustega ning kirjalike tõenditega. Kaitsja leidis, et Š. K jutustas ümber kannatanu ütlusi, ise midagi ei näinud. Kohus kaitsjaga ei nõustu. Tunnistaja nägi, kuidas turvamehed kannatanul käed selja taha väänasid ja ööklubisse sisse viisid ning hiljem kannatanut kohates nägi ta kannatanul olevaid vigastusi ja V. B rääkis turvameeste poolt tema suhtes kasutatud vägivallast. Kannatanu vigastused on fikseeritud ka SA Pärnu Haigla teatise ja patsiendikaardiga ning isiku läbivaatuse protokolliga. Sellest, et turvamehed võtsid ta kinni ja väänasid maha, rääkis kannatanu ka tunnistaja M. M. Kohus leiab, et T.T poolt kannatanu suhtes vägivalla kasutamine ei olnud põhjendatud. Süüdistatav selgitas, et kannatanut ei lastud seetõttu ööklubisse, et tema koos oma kaaslastega oli juba varem ööklubis olnud ja seal kakelnud ning samuti kaklesid poisid ennem õues pargis. Kohus leiab, et kannatanule eelnimetatut ette heita ei leidnud kohtus tõendamist. Nii kannatanu V. B kui ka tunnistaja Š. K kinnitasid, et nemad sel päeval ööklubis ei olnud ja ei kakelnud kellegagi. Kannatanu lisas, et nägi mingit vene poiste punti pargi ääres ja midagi nagu oli seal ka. Lisaks haarati sealt pundist ka üks vene poiss turvameeste poolt kinni. Seega leidis tõendamist, et V. B suhtes vägivalla kasutamiseks puudus igasugune alus ja põhjendus. See, et kannatanu oma küsimustega klubisse mittesaamise põhjuste kohta tüütas turvamehi ja ta otsustati kinni võtta, ei anna õigust tema suhtes vägivalda kasutada. Samuti leiab kohus, et antud juhul polnud ka käeraudade kasutamine vajalik. Kohtus ei leidnud tõendamist, et V. B oleks süüdistatavat rünnanud. Ta soovis ainult ööklubisse sisse saada ja küsis turvatöötajatelt selgitust, miks teda sisse ei lasta. Ka T.T ise kinnitas, et V. B oli temast oluliselt väiksem ja lühem. Real Security turvatöötaja

ametijuhendi ja turvaseadusele kohaselt turvatöötajal on lubatud kasutada erivahendina käeraudu, kuid kohtu hinnangul ainult siis, kui kinnipeetud isiku käitumist, reaalset ohtu või toimepandud teo laadi arvestades kinnipeetu oma käitumisega võib ohustada iseennast või teisi isikuid. Kohus leiab, et V. B käitumine ei vajanud T.T poolt selliste meetmete rakendamist. Kaitsja viitas tunnistaja M. M ütlustele, kes kinnitas, et T.T ja teised turvamehed ei teinud midagi seadusevastast ja käitusid professionaalselt. Kohus leiab, et M. M kirjeldas sündmust sellest hetkest, kui tema sündmuskohale jõudis. Kannatanu kirjeldas kohtus, et tema peksmine toimus enne politsei saabumist. Kannatanu ütlustega leidis tõendamist, et T.T peksis teda korduvalt keresse, peapiirkonda ja kägistas. Pärast peksmist T.T lahkus ja tuli hiljem tagasi kui saabus ka politsei. Seega M. M ei saanudki V. B peksmist näha. Kohus leiab, et vägivalla kasutamine oli põhjendamatu ja asub seisukohale, et T.T on V. Bile kehalise väärkohtlemisega täitnud KarS § 121 sätestatud süüteokoosseisu. T.T pani kuriteo toime otsese tahtlusega. Isikut lüües käte ja jalgadega ning kaelast kägistades on igale tavalisele inimesele arusaadav, et selline tegevus põhjustab kannatanule valu ja kehavigastusi. Karistus KarS § 2 lg 2 kohaselt karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. KarS § 27 kohaselt on õigusvastane tegu, mis vastab seaduses sätestatud süüteokoosseisule ja mille õigusvastasus ei ole välistatud käesoleva seadustiku, muu seaduse, rahvusvahelise konventsiooni või rahvusvahelise tavaga. Kohus leiab, et T.T ja V.L teod olid õigusvastased ja nad ei tegutsenud hädakaitseseisundis. KarS § 32 lg 1 sätestab, et isikut saab õigusvastase teo eest karistada üksnes siis, kui ta on selle toimepanemises süüdi. Isik on teo toimepanemises süüdi, kui ta on süüvõimeline ja puudub süüd välistav asjaolu. KarS § 33 kohaselt on isik süüvõimeline, kui ta on teo toimepanemise ajal süüdiv ja vähemalt 14-aastane. Kohus leiab, et T.T ja V.L olid neile süüks arvatavate kuritegude toimepanemise ajal süüvõimelised. Kohus ei ole tuvastanud ka ühtegi T.T ja V.L süüd välistavat asjaolu. Seega on nad süüdi neile süüks arvatavate kuritegude toimepanemises ja nad tuleb süüdi tunnistada ning mõista karistus. Karistuste mõistmisel juhindub kohus KarS § 56 sätetest. Karistuste mõistmisel arvestab kohus eelkõige T.T ja V.L süüd, samuti toimepandud kuritegude raskust ja laadi, vastutust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, kohtualuste isikuid ja võimalusi mõjutada kohtualuseid edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ning õiguskorra kaitsmise huvisid. KarS § 121 näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistuse. T.T ja V.L on varem kriminaalkorras karistamata. Karistust kergendavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. T.T süüdistatakse kolm kuriteo ja V.L ühe kuriteo toimepanemises. Kumbki ennast süüdi ei tunnista ega kahetse. Karistust raskendavaks asjaoluks on T.T ja V.L poolt kuriteo toimepanemine grupis. Seega karistamine rahalise karistusega kui kergeima karistusega ei ole põhjendatud. Samas reaalse vangistuse mõistmine ei ole antud juhul vajalik. Kohus leiab, et karistuse eesmärkide saavutamiseks tuleb T.T-le mõista vangistus

sanktsiooni keskmises määras, mille KarS § 74 lg 1 ja 3 alusel jätta tingimuslikult täitmisele pööramata ja allutada katseajaks järgima kriminaalhooldaja järelevalve all KarS § 75 toodud kontrollnõudeid. V.L poolt toimepandud teost on möödunud üle kolme ja poole aasta. Temale on võimalik mõista sanktsiooni alammäära lähedane vangistus, mille KarS § 74 lg 1 ja 3 alusel jätta tingimuslikult täitmisele pööramata ja allutada katseajaks järgima kriminaalhooldaja järelevalve all KarS § 75 toodud kontrollnõudeid. Prokurör taotles T.T-le mõista koheselt ärakandmisele 1 kuuline vangistus. Kohus leiab, et nimetatud meede ei ole vajalik. Kohus leiab, et mõistetav karistus on piisav mõjutamaks nii T.T kui ka V.L edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. Menetluskulud KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 175 lg 1 p 4, 5 kohaselt on menetluskuludeks määratud kaitsjale makstud tasu ja kaitsjale toimikust koopiate tegemise kulu. Seega tuleb T.T-lt ja V.L-ilt kummaltki menetluskuluna riigituludesse välja mõista sundraha II astme kuriteos süüdimõistmise korral 532.50 € ja kaitsjatele toimikust koopiate tegemise kulu 0,45 €. Ka tuleb T.T-lt välja mõista tasu adv. V. Krinali poolt osutatud riigi õigusabi eest 43,20 €. Anu Tammeniit kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.