1.Viru Maakohtu 17. jaanuari 2014 määrus jätta muutmata.
2.Määruskaebus jätta rahuldamata.
3.Välja maksta Advokatuurile eraldatud eelarveliste vahendite arvelt Advokaadibüroo Sirje Must Võru osakond kaudu 36 eurot (sh käibemaks 6 eurot) advokaat Kaja Kiilole tema poolt apellatsioonimenetluses A.E-le riigi õigusabi osutamise eest.
4.Jätta A.E menetluskulud summas 36 eurot Eesti Vabariigi kanda. Edasikaebamise kord KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtu kaudu Riigikohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled kümne päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
1.A.E tunnistati Tartu Maakohtu 27.08.2013 otsusega süüdi KarS § 266 lg 2 p-de 1, 3; § 217 lg 1; § 22 lg 3 – 213 lg 1; § 199 lg 2 p-de 7, 8, 9; § 215 lg 2 p 1 ning § 346 järgi ja mõisteti liitkaristuseks 10 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati karistust Tartu Maakohtu 15.08.2012 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 3 kuu ja 28 päeva vangistuse võrra ning mõisteti lõplikuks liitkaristuseks 1 aasta 1 kuu ja 28 päeva vangistust. Karistuse kandmise alguseks loeti 06.05.2013.
2.Viru Vangla esitas 04.12.2013 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava A.E vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks.
3.Viru Maakohtu 17. jaanuari 2014 määrusega jäeti A.Etalle mõistetud vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Maakohtu põhjendused olid järgnevad.
3.1.Kinnipeetava pere majanduslikku seisu hindas A.E ema mitterahuldavaks. Pere sissetulekuks on isa töötasu, erinevad sotsiaaltoetused ja vanaisa pension. Seetõttu ei suuda vanemad A.E tegemisi kontrollida ja võimalikul vabanemisel puuduksid tal toetavad peresuhted. Samuti on vabanemisjärgne elukoht mitterahuldavates tingimustes, A.E puuduks vabanedes oma tuba, seda tuleks jagada vanaisaga.
3.2.A.E käitumine on üleolev ja ennast kiitev. Isik vajab tähelepanu ja tunnustust ning on selle nimel võimeline toime panema kuritegusid. Süüdimõistetu ei arvesta teistega ning on hoolimatu pere vastu. Samuti on A.E öelnud, et edaspidi on targem ja teeb oma tegusid nii, et enam vahele ei jää. Isiku suhtlusringkonda kuulusid kriminaalse taustaga isikud, kes võivad vabanemise järgselt avaldada negatiivset mõju ning kellega edaspidine suhtlemine ei ole välistatud.
3.3.Kinnipeetav tarvitas vabaduses olles alkoholi ja tubakatooteid. Isikul on diagnoositud alkoholisõltuvus F19.21 ning ta ei ole ravi saanud. Kohus leidis, et A.E suutmatusest alluda vanglas kehtestatud distsipliininõuetele ning katseajal uue kuriteo toimepanemisest võib järeldada, et isik võib rikkuda talle tingimisi enne tähtaega vabastamise puhul määratavaid kontrollnõudeid, mistõttu oleks kinnipeetava vabastamine enne tähtaega ennatlik. Kohtul puudus veendumus, et kinnipeetav suudab ennetähtaegse vabastamisega kaasneva katseaja ning temale pandavad kohustused täita nõuetekohaselt.
4.Maakohtu määruse peale esitas kaebuse süüdimõistetu A.Ekaitsja, kes palub tühistada Viru Maakohtu 17.01.2014 kohtumäärus täies ulatuses ja teha uus määrus, millega vabastada süüdimõistetu A.E vangistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega. 4.1 Kui A.Evabaneb vanglast alles pärast karistuse ärakandmist, on ta ilmselgelt ühiskonnale ohtlikum, sest tema üle ei teosta keegi järelevalvet. Oleks otstarbekam vabastada alaealine süüdimõistetu enne tähtaegselt vanglast, kuna enne tähtaegne vanglast vabastamine tingib katseaja kohaldamise. Katseajal oleks A.E kriminaalhooldaja, kes kontrollib tema käitumist ning kes ühtlasi saab süüdimõistetut aidata alkoholi sõltuvusest vabanemisel. Kohus on jätnud arvestamata süüdimõistetu selgitused, et vabanedes suudab ta hoiduda kuritegelike sõpradega suhtlemisest. Kaitsja peab eraldi vajalikuks rõhutada, et süüdimõistetu näol on tegemist alaealisega. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
5.Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et A.Eennetähtaegne vangistusest vabastamine ei ole põhjendatud ning leiab, et määruskaebus ei sisalda asjaolusid, mis tooksid kaasa maakohtu määruse tühistamise ja A.E tingimisi ennetähtaegse vabastamise. Kolleegium nõustub maakohtu määruses toodud põhistustega ega pea vajalikuks neid tervikuna korrata, kuna maakohus arvestas A.E tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse otsustamisel tema käitumist tervikuna. Eeltoodust lähtudes märgib ringkonnakohus vastuseks määruskaebusele vaid järgmist.
6.Kohtul on kohustus kaaluda kõiki KarS § 76 lg 3 sätestatud asjaolusid kogumis ning sellele tuginedes otsustada, kas kinnipeetava tingimisi ennetähtaegne vangistusest vabastamine on põhjendatud. -2-
6.1.Kolleegium peab positiivseks, et A.Eon vangistuses jätkanud õpinguid põhikoolis ning õpib praegu kaheksandas klassis. Samuti osaleb kinnipeetav vangistuses muusikaringis ning toimunud on vestlus psühholoogiga.
6.2.KarS § 76 lg 3 toodud asjaolusid tuleb hinnata nende kogumis, mistõttu ringkonnakohus leiab, et A.E vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine ei ole põhjendatud. Ringkonnakohus on seisukohal, et kuna A.E kriminaalkaristus jäeti tingimuslikult täitmisele pööramata, siis on tal olnud võimalus enda vigadest õppimiseks, et mitte enam kuritegelikule teele sattuda. Siiski ei ole A.E oma käitumise ja suhtumisega näidanud, et tema suhtes rakendatud karistus on oma eesmärki - edaspidi hoiduda süütegude toimepanemisest - täitnud. A.E jätkas katseajal kuritegude toimepanemist Ka kinnipidamisasutuses on A.E korduvalt distsiplinaarkorras karistatud, mis samuti kinnitab, et süüdimõistetu ei taha järgida ühiskonnas kehtivaid reegleid. Kinnipeetava käitumine vangistuse ajal on oluliseks kriteeriumiks ennetähtaegse vabastamise otsustamisel ning mitme kehtiva karistuse olemasolu ei ole võimalik ignoreerida. Ringkonnakohus on arvamusel, et olukorras, kus kohtul puudub süüdlase suhtes usaldus, et ta vabaduses hoidub kuritegelikust käitumisest, ei ole võimalik süüdimõistetut tingimisi enne tähtaega vabastada.
7.Vangla iseloomustuse kohaselt on A.Eprobleemne isiksus, kes käitub üleolevalt ja hoolimatult. Ta on avaldanud, et jätkab vabaduses kuritegude toimepanemist, kuid on edaspidi hoolikam, et mitte vahele jääda. Kinnipeetaval on diagnoositud ka alkoholisõltuvus. Tulenevalt ülalnimetatud asjaoludest leiab ringkonnakohus, et A.E ennetähtaegne vabastamine oleks ennatlik ning kriminaalhooldus ei suudaks tagada tema seaduskuulekat käitumist.
7.1.A.E-leon vangistuses ette nähtud mitmeid taasühiskonnastavaid tegevusi, millest osa on kinnipeetaval veel läbimata. Ringkonnakohus on arvamusel, et arvestades kinnipeetava isikut ja elutingimusi vabaduses, on praegusel juhul karistuse lõpuni kandmine vajalik selleks, et järelejäänud vangistuse jooksul on kinnipeetaval võimalik tegeleda individuaalse täitmiskava täitmisega, mis võib vähendada tema riskikäitumist ning ohtu uue kuriteo toimepanemiseks. Samuti saab kinnipeetav vangistuses jätkata hariduse omandamist.
8.Määruskaebuses välja toodud positiivsed asjaolud ei kaalu üles A.Eiseloomustavaid negatiivseid asjaolusid, milleks on eelkõige kuritegude toimepanemine katseajal, mis näitab isiku suutmatust või tahtmatust teha senistest karistustest vajalikke järeldusi ja kehtivate distsiplinaarkaristuste olemasolu. Kolleegium juhib tähelepanu, et isiku vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks peavad olema veenvad argumendid ning reeglina kuulubki isikule määratud karistus ärakandmisele tervikuna. Käesoleval juhul selliseid asjaolusid tuvastatud ei ole. Ka kinnipeetava alaealisus ei ole selliseks tingimuseks, mis automaatselt tooks kaasa isiku ennetähtaegse vabastamise.
9.Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS § 390 ja § 337 lg 1 p 1 tuleb jätta Viru Maakohtu
17.jaanuari 2014 määrus muutmata ja A.E vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastamata ning määruskaebus rahuldamata.
10.Kaitsja on esitanud kaitsjatasutaotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks, mille kohaselt kulus tal määruskaebuse koostamiseks kokku 0,5 tund, mille eest taotleb tasu summas 36 eurot, sh käibemaks 6 eurot. Ringkonnakohus leiab, et tasutaotlus sellises suuruses on põhjendatud ning menetluskulud tuleb jätta Eesti Vabariigi kanda, sest A.E on alaealine.
Mati Kartau
Aarne Sarjas -3-
Tiit Lõhmus
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.