lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/1-13-10511/21

Kohtulahend

KriminaalasiJõustunudViru Maakohus Narva kohtumaja · 07.02.2014

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Viru Maakohus Narva kohtumaja
Kohtuasja number
1-13-10511/21
Asja liik
Kriminaalasi
Menetlusliik
Lühimenetlus
Kuulutamise aeg
07.02.2014
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
2443
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
1-13-10511/36Tartu Ringkonnakohus02.04.20141-13-10511/43Viru Maakohus Narva kohtumaja22.01.20151-13-10511/55Viru Maakohus Rakvere kohtumaja18.03.2015

Lahendi tekst

Riigi Teataja

1-13-10511

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Viru Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

07.veebruaril 2014, Narva kohtumaja Kriminaalasja arutati 07.02.2014 avalikul kohtuistungil Narva kohtumaja ruumides

Kriminaalasja number

1-13-10511 (09260105193)

Kohtunik

Innokenti Menšikov

Kohtuistungi sekretär

Egle Nigulist

Tõlk

Irina Ogurova

Kriminaalasi

I.K süüdistuses KarS §§201 lg 2 p 1 ja 209 lg 2 p 1 järgi, lühimenetluse korras

Prokurör

Viru Ringkonnaprokuratuuri prokuröri abi Algis Sepp

Süüdistatav

I.K elukoht xxx, isikukood XXX, kodakondsuseta, keskharidus, emakeel – vene keel, töötu. Varasem karistatus: - 20.06.2008 Viru Maakohtu Narva kohtumaja poolt KarS § 209 lg 2 p 1 järgi KarS § 73 alusel tingimisi vangistusega 1 aasta 11 kuud 27 päeva, katseajaga 3 aastat. Tõkend – elukohast lahkumise keeld kehtis alates 14.01.2010 kuni 14.01.2011.

Kaitsja

Vandeadvokaat Galina Tšelnokova

RESOLUTSIOON

Tunnistada I.K süüdi KarS § 201 lg 2 p 1 järgi ja mõista talle karistuseks 1 (üks) aasta vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ja karistada I.K vangistusega 8 (kaheksa) kuud. Suurendada KarS § 73 lg 4, § 65 lg 2 alusel mõistetud karistust Viru Maakohtu Narva kohtumaja 20.06.2008 kohtuotsuse järgi ärakandmata karistuse osa võrra (1 aasta 11 kuud 27 päeva vangistust) ning mõista I.K-le liitkaristuseks 2 (kaks) aastat 7 (seitse) kuud 27 (kakskümmend seitse) päeva vangistust.

1-13-10511

Karistuse kandmise alguseks lugeda 07.02.2014. Valida I.K-le antud kriminaalasjas tõkend, vahistamine ning võtta ta vahi alla kohtusaalis. Kannatanute tsiviilhagid rahuldada ning VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 alusel mõista I.K-lt välja kuritegudega tekitatud kahjud: - kannatanu Xxx(sünd. xxx) kasuks summas 163 (ükssada kuuskümmend kolm) eurot; - kannatanu Xxxi (sünd. xxx) kasuks summas 95 (üheksakümmend viis) eurot 87 senti; - kannatanu Xxx (sünd. xxx) kasuks summas 977 (üheksasada seitsekümmend seitse) eurot 85 senti; - kannatanu Xxx (sünd. xxx) kasuks summas 6 (kuus) eurot 39 senti. Mõista I.K-lt riigituludesse välja menetluskulud: sundraha 532 (viissada kolmkümmend kaks) eurot 50 senti, kaitsja Galina Tšelnokova poolt eeluurimisel osutatud õigusabi eest 57 (viiskümmend seitse) eurot 60 senti, kaitsjale kriminaaltoimiku materjalidest koopiate tegemise eest 45 senti, kaitsja Galina Tšelnokova poolt 07.02.2014 kohtuistungil osutatud õigusabi eest 252 (kakssada viiskümmend kaks) eurot. Määrata, et I.K on õigus tasuda väljamõistetud menetluskulud osade kaupa alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust 1 (ühe) aasta jooksul. Menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr EE891010220034796011 SEB pangas, arveldusarvele nr EE932200221023778606 Swedbank pangas või arveldusarvele nr EE403300333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaalis. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049900 ning selgitus: „I.K , 1-13-10511, menetluskulud“. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on kohtumenetluse poolel õigus esitada apellatsioon Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu. Apellatsiooniõigusest loobumine kantakse kohtuistungi protokolli. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatatakse Viru Maakohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse Viru Maakohtule kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Apellatsiooniõiguse kasutamise juhul tervikteksti kuulutamise aeg on 03.03.2014.

KOHTUOTSUSE PÕHIOSA

I Süüdistuse sisu Käesolevas kriminaalasjas on süüdistus esitatud selles, et I.K isikuna, kes on varem (Viru Maakohtu 20.06.2008 otsus nr 1-07-11576) toime pannud kelmuse, pani üles kuulutuse interneti ostukeskkonnas www.okidoki.ee sülearvuti Acer müügipakkumisega. 05.11.2009 Xxx tasus arvuti maksumuse I.K poolt antud Xxx pangakontole, millele oli I.K ligipääs. Vastavalt kokkuleppele pidi I.K saatma sülearvuti posti teel Xxxile, kuid ei teinud seda. Samuti ei tagastanud ettemaksuna saadud raha ning ei astunud samme raha tagastamise kokkuleppimiseks ja samuti ei reageerinud ostja nõuetele raha tagastamise kohta. 08.01.2010 kriminaalmenetluse ajal tagastas I.K arvuti eest saadud 2000 krooni Xxxkontole.

1-13-10511

2010. aasta jaanuaris menetluse käigus täpselt tuvastamata ajal andis Xxx sülearvuti HP Pavillion 5000DV väärtusega 9900 krooni I.K-le remontimiseks. I.K lubas arvuti remontida. Xxxi küsimustele arvuti remontimise kohta vastas I.K põiklevalt. Samuti vahetas ta enda telefoninumbri ning ei võtnud ise ühendust Xxxiga, et selgitada arvuti remondi või tagastamise või hüvitamisega seotud asjaolusid. 23.03.2010 Xxx andis ettemaksuna I.K-le 5400 krooni videokaamera ja mälukaardi ostmiseks. I.K kaamerat ja mälukaarti ei ostnud ning saadud raha kulutas oma tarbeks. Samuti vahetas ta enda telefoninumbri ning ei võtnud ise ühendust Xxxiga, et selgitada raha tagastamise või kauba tarnimise asjaolusid. 16.03.2010 Xxx andis I.K-le müümise jaoks arvuti Fujitsu-Siemens, et saadud rahaga soetada teine arvuti. I.K müüs arvuti kriminaalmenetluse käigus tuvastamata isikule ning saadud raha kulutas oma tarbeks. www.okidoki.ee , et müüb arvuti kõvaketast ja Juunis 2009 kuulutas I.K portaalis mälukaarti hinnaga 2550 krooni. Xxxkandis summa I.K poolt nimetatud kontole I.K talle kaupa ei saatnud, kuid kinnitas kirja teel, et ta tagastab saadud raha. Käesoleva ajani I.K kaupa ei ole tarninud ega raha tagastanud.

Enda tegevusega I.K pani toime valduses oleva võõra vallasasja enda kasuks pööramise, mis on kvalifitseeritav kuriteona KarS § 201 lg 2 p 1 Samuti I.K , isikuna kes on varem (Viru Maakohtu 20.06.2008 otsus nr 1-0711576) toime pannud kelmuse, detsembris 2010 kuulutas portaalise www.seti.ee , et müüb telefoni Nokia N95. Temaga võttis ühendust Xxx ning Narvas Peetri platsil andis ta ettemaksuna telefoni soetamiseks I.K-le 1500 krooni. Ettemaksu saamise ajal I.K reaalselt telefoni ei olnud, ning ta pidi selle tellima interneti ostukeskkonnast. I.K telefoni ei tellinudki ning lubas Xxxile raha tagastada. Selliselt I.K lõi Xxxile ettekujutuse telefoni hankimise kohta, kuid ei astunud reaalseid samme lubaduse täitmiseks. Saadud raha kulutas I.K enda tarbeks. Oma sellise tegevusega pani I.K toime varalise kasu saamise eest tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel, kui see on toime pandud isiku poolt, kes on varem toime pannud kelmuse, mis on kvalifitseeritav kuriteona KarS § 209 lg 2 p 1 järgi. II Kohtuistung Süüdistatav tunnistas kohtuistungil ennast temale inkrimineeritud kuritegude toimepanemises täielikult süüdi ning võttis kõiki tsiviilhagide omaks. Enda ülekuulamist ei taotlenud. Poolte kokkuleppel jäeti kriminaaltoimiku materjalid avaldamata.

III Kohtu järeldused süüdistuse tõendatuse osas Vastavalt KrMS §-le 61 hindab kohus tõendeid nende kogumis oma siseveendumuse kohaselt, sealjuures ei ole ühelgi tõendil kohtu jaoks ette kindlaksmääratud jõudu. Tõendite hindamine nende kogumis tähendab muuhulgas seda, et erinevatest tõenditest tulenevad andmed asetatakse omavahelisse konteksti.

1-13-10511

Uurinud kriminaalasja materjalides kogutud tõendid ning hinnanud neid kogumis, jõudis kohus järeldusele, et süüdistatava süü talle inkrimineeritud kuritegude toimepanemises on tõendamist leidnud. Samas, asub kohus seisukohale, et I.K süü KarS § 209 lg 2 p 1 järgi ei leidnud kohtuliku uurimise käigus kinnitust ning selles osas I.K tegu tuleb KarS § 209 lg 2 p 1 kvalifitseerida ümber KarS §-le 201 lg 2 p 1. Kohus on seisukohal, et I.K tahtlus oli suunatud mitte kelmuse toimepanemisele, vaid võõra vara omastamisele. I.K süü on tõendatud järgmiste tõenditega: Kannatanu Xxxi ütlustega (tl 2-6 tõlge tl 190), kust nähtub, et Xxx tegi kahtlustatavale I.K-le arvuti ostupakkumise ja kandis raha üle, aga I.K arvutit ei saatnud ning raha ei tagastanud; Tõendiga selle kohta, et veebileht www.okidoki.ee on ametlikuks (registrisse kantud) osaühinguks, kus pakutakse mh kauba müümise teenust (tl 7-9); Tõendiga selle kohta, et I.K oli registreeritud sellel veebilehel kasutajanime „goldman“ all (tl 11-12 tõlge tl 191), mida kinnitavad ka kannatanute ütlused, kes pidasid kirjavahetust just selle kasutajanime all oleva isikuga; Swedpanga vastusega Lõuna Politseiprefektuuri nõudekirjale, mis kinnitab seda, et I.K poolt veebilehel avaldatud pangakonto, millele tuli kaupade eest rahasummad üle kanda, kuulub tema õele Xxxle (tl 13-15); Tõendiga selle kohta, et pangakonto, millele I.K kandis rahasummad üle sellel perioodil, kui nimetatud sündmused toimusid, so ajavahemikul 01.11-15.12.2009, kuulub Xxxle (tl 16-18); Tunnistaja Xxxütlustega (tl 22-25), kust nähtub, et ta tõepoolest omab eelpool nimetatud pangakontot Swedpangas ning annab seda kasutada oma vennale, I.K-le , kuid midagi Xxxile I.K poolt arvuti müümise kohta tema ei teadnud, st vend ei ole kunagi teda n-ö pühendanud oma tegevusse ja plaanidesse, vaid lihtsalt teostas Xxxpangakonto kaudu erinevaid ülekandeid; Tunnistaja Xxx ütlustega (tl 26-29), kust tuleneb, et I.K on tema noormees, kes kannab temale mõnikord erinevate summade kaupa üle raha Xxxpangakontolt ning, nagu tema arvas, ka viimase arvelt. Arvuti Acer müümise kohta teadis Xxx, et I.K müüs 2009. a sügisel selle kellelegi maha, aga kellele konkreetselt, tema ei tea; Kahtlustatava I.K enda ütlustega (tl 30-35), kust tuleneb, et ta tunnistab oma süüd täielikult üles selles, et kasutab oma õe, Xxxpangakontot seetõttu, et temal endal olevat pangaga probleemid. 2009. aasta sügisel ta tõesti soovis müüa arvutit Acer ja leidis veebilehe kaudu ostja, kelleks osutus Xxx, kuid sellel ajal, kui Xxx kandis I.K-le arvuti ostmise eest raha üle, jõudis I.K seda arvutit müüa juba teisele kriminaalmenetluses tuvastamata isikule. Uurija küsimusele, mille pärast I.K ei kandnud siis Xxxile kohe raha tagasi, ei osanud I.K vastata. Hiljem ta seda ikkagi tegi, asjas on olemas tõend pangaülekande kohta summas 2000 kr Xxxnimelisele isikule, tl 33. Kahtlustatava I.K ütluste kohaselt ei tema õde, tunnistaja Xxxega tunnistaja Xxx ei teadnud tema sellisest tegevusest ning ei ole antud kriminaalasjaga seotud;

1-13-10511

Swedpanga väljavõttetega tunnistajate Xxx, Xxx ja Xxx kontodelt, kust on näha nende poolt tehtud ülekandeid Xxxpangakontole (tl 51-53); Kahtlustatava I.K enda ütlustega (tl 54-57) selle kohta, et nimetatud isikud, xxx tegid raha ülekandeid Xxxpangakontole kaupade eest, mida lubas neile I.K. Selgus, et vastavaid kaupu pidi neile saatma I.K vend xxx, kuid seoses oma narkosõltuvusega, ta seda ei teinud ning I.K tagastas hiljem nendele isikutele raha tagasi; Tunnistajate xxx (tl 58-61), Xxx (tl 62-66), xxx (tl 67-72), Xxx (tl 73-77) ütlustega selle kohta, et neil juhtus olema tegemist kahtlustatava I.K-ga , kuid nendel olid temaga asjad enam-vähem korras, st juhul, kui I.K neile kaupa ei saatnud, siis ta tagastas neile raha ning mingeid pretensioone neil tema suhtes ei esine; Kannatanu Xxxi ütlustega (tl 79-83), kust tuleneb, et jaanuaris 2010 pöördus ta I.K poole seoses arvuti remondiga, nad leppisid kokku, et xx tasub arvuti remontimise eest pärast tehtud parandustöid ehk lõpus, aga tähtajas ei ole nad kokku leppinud. I.K ei tagastanud kaua aega arvutit. Lisaks 23.03.2010. a. tellis Xxx I.K-lt videokaamerat Panasonic maksumusega 4700 kr ja kaks 600- ja 100-kroonise mälukaarti, mille eest maksis talle raha sulas ära. I.K aga samuti ei täitnud kohustust anda ostjale üle kaup. Nii ei olnud Xxxile tagastatud tema arvuti, tellitud videokaamera ja kaks mälukaarti; Kahtlustatava I.K enda ütlustega (tl 84-89), mis kinnitavad kannatanu Xxx ütlusi. I.K ütluste kohaselt ei saanud ta asjaolude tõttu soetatud, Xxxile lubatud videokaamerat talle üle anda ja arvutit tagastada selle pärast, et oli sunnitud andma seda arvutit hoiule tema Tartus elavale vennale xxx, kuid hiljem avastas, et vennal seda enam ei olnud; Kannatanu Xxx ütlustega (tl 90-95 tõlge tl 193) selle kohta, et I.K lubas müüa tema arvutit, aga ei teinud seda ning võttis arvuti enda kätte, kuid hiljem ei tagastanud kannatanule ei arvutit ega selle oletatava müümise eest raha; Kahtlustatava I.K enda ütlustega (tl 96-100) - kinnitavad kannatanu Xxx antud ütlusi. I.K tunnistab oma süüd üles, aga tema ütluste kohaselt ei pannud ta seda toime tahtlikult; Kannatanu Xxxi ütlustega (tl 101-110 tõlge tl 194), mille kohaselt oli temal kokkulepe I.K-ga selle kohta, et I.K soetab temale mobiiltelefoni Nokia N95, xxx maksis selle eest ettemaksuna 1500 kr. I.K aga peale piki kohustuse täitmisest kõrvalehoidumisi telefoni xx üle ei andnud ega ettemaksu ka ei tagastanud. Xxx näitas üles oma antud ütlustes soovi tsiviilhagi esitamisest summas 95,87 eurot; Äratundmiseks esitamise protokolliga (tl 111-115) – kannatanu Xxx tundis kahtlustatava I.K ära; Kahtlustatava I.K enda ütlustega (tl 116-120) – tunnistab Xxxiga toimunud sündmuse fakti; Kannatanu Xxxütlustega (130-146), kust tuleneb, et ta soovis osta I.K avaldatud kuulutuses veebilehel www.okidoki.ee arvuti kõvaketta ja mälukaardi ning tasus selle eest müüja antud pangakontole, mis kuulub Xxxle, 2550 krooni. Tellitud kauba ega makstud raha ei ole xx saanud.

1-13-10511

Kahtlustatava I.K enda ütlustega (tl 150-154) selle kohta, et I.K pani eelpool nimetatud kõvaketta ja mälukaardi müüki; Tõendiga selle kohta, et I.K poolt xx oletatavalt 2550 kr ei õnnestunud, kuna pangakontol puudus vajalik summa, seoses sellega vastav panga ülekanne tühistati ning Xxxei ole raha saanud (tl 156); Vastusega päringule kriminaalasjas, milles teatatakse, et perioodil 2009-2011 ei ole I.K-le mingeid saadetisi väljastatud, kuid juhul, kui kaup oli temale saadetud lihtsaadetisena, siis ei ole seda enam võimalik kontrollida, kuna lihtsaadetisi AS Eesti Post ei fikseeri (tl 159); Tunnistaja Olga I.K ütlustega (tl 161-165), kes andis ütlusi selle kohta, et ei teadnud täpselt, millega tema mees tegeleb, tunnistas, et I.K oli ligipääs tema pangakontole, mida ta ka tihti kasutas. Selle fakti kohta, et sellel ajal, kui nemad lapsega viibisid Tartus haiglas ei olnud I.K koos nendega, vaid käis ainult ühel korral nende juures; Väljavõttega kannatanu Xxx pangakontolt (tl 169), millelt on näha, et kahtlustatav I.K on kandnud temale üle 2500 krooni, seega peaks I.K hüvitama xxx hagis ülejäänud summat. Ülalnimetatud tõenditele tuginedes, kohus asub seisukohale, et süüdistatava süü on tõendatud kannatanute, tunnistajate ning süüdistatava enda ütlustega ning samuti dokumentaalsete tõenditega. Subjektiivsest küljest eeldab KarS §201 ettenähtud süüteokoosseis tahtlust. Kohus on seisukohal, et süüdistatav panid ülalnimetatud kuriteod toime otsese tahtlusega. Süüdistatav oli teadlik, et tegemist on võõra varaga, tahtis selle omastada ning tegi seda. Vastavalt KarS § 16 lg 3, isik paneb teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda. Seega esinevad süüdistatava käitumises temale inkrimineeritavate kuritegude ettenähtud süüteokoosseisu objektiivsed ja subjektiivsed tunnused, õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad. IV Kohtu seisukoht karistuse osas Karistuse mõistmisel arvestab kohus kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, tahtluse liiki, karistuse eesmärke - võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistust raskendavaid asjaolusid KarS 58 mõttes ei esine, KarS 57 mõttes karistust kergendava asjaoluna arvestab kohus süüdistatava süü ülestunnistamist, uurimisele kaasaaitamist ning samuti seda, et süüdistatav osaliselt vabatahtlikult hüvitas tekitatud kahju. Süüdistatav I.K on ühe aasta jooksul toime pannud 6 omastamise episoodi. Ta on varem kohtu poolt karistatud. Kuriteod on toime pandud katseaja jooksul. Kohus on seisukohal, et karistus uute, tahtlikult toimepandud kuritegude eest, ei saa olla eelnevast karistusest leebem.

1-13-10511

Seoses sellega ja karistuse eesmärkide saavutamiseks on otstarbekohane karistada I.K üksnes reaalse vangistusega ning rahaline karistus kohaldamisele ei kuulu. Arvestades aga seda, et kõik kuriteod on toime pandud 3 aastat tagasi, ning seda, et I.K on olemas alaealise lapsega pere, asub kohus seisukohale, et I.K karistus võib olla oluliselt alla KarS §201 lg 2 sanktsiooni keskmäära. Seoses sellega, et kuriteod on toime pandud katseaja jooksul, tuleb suurendada KarS § 74 lg 5, § 65 lg 2 alusel mõistetud karistust Viru Maakohtu Narva kohtumaja 20.06.2008.a kohtuotsuse järgi ärakandmata karistuse võrra. Kuna I.K-le on mõistetud karistuseks reaalne vangistus, kohaldab kohus KrMS § 130 lg 4-1 alusel süüdistatava suhtes tõkendit - vahistamine selleks, et tagada süüdimõistva kohtuotsusega mõistetud vangistuse täitmine. V Tsiviilhagid KrMS § 310 lg 1 kohaselt, kui kohus teeb süüdimõistva kohtuotsuse, rahuldab ta tsiviilhagi täielikult või osaliselt või jätab selle rahuldamata või läbi vaatamata. VÕS § 1043 kohaselt peab teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. Kohtuistungil süüdistatav võttis kõiki kannatanute poolt esitatud tsiviilhagide õigeks. TsMS § 440 lg 1 sätestab, et kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Seoses sellega kõik kannatanute tsiviilhagid kuluvad rahuldamisele. Otsuse tegemisel kohus juhindub KrMS § 233, 238, 311, 313, 315.

Innokenti Menšikov Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.