Viru Maakohtu (Rakvere kohtumaja) 14. jaanuari 2014 määrus
Kaebuse esitajad ja kaebuse liik
Sergei Murniku kaitsja vandeadvokaat Matti Reinsalu, määruskaebus
RESOLUTSIOON
1.Viru Maakohtu 14. jaanuari 2014 määrus Sergei Murniku vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise kohta jätta muutmata.
2.Sergei Murniku kaitsja vandeadvokaat Matti Reinsalu määruskaebus jätta rahuldamata.
3.Välja maksta Advokatuurile eraldatud eelarveliste vahendite arvelt Advokaadibüroo Matti Reinsalu kaudu 72 eurot vandeadvokaat Matti Reinsalule tema poolt määruskaebemenetluses Sergei Murnikule riigi õigusabi osutamise eest.
4.Sergei Murnikult riigituludesse välja mõista kaitsja tasu 72 eurot vandeadvokaat Matti Reinsalu poolt osutatud õigusabi eest.
5.
Sergei Murnikul tasuda väljamõistetud summa Rahandusministeeriumi arveldusarvele: SEB a/a EE891010220034796011, Swedbank a/a EE932200221023778606, Danske Bank AS Eesti filiaal a/a EE403300333416110002 või Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaal a/a EE701700017001577198 ning märkida selgitus: „Sergei Murnik, 1-09-3936, menetluskulud“.
6.Kohtukulud tasuda 30 päeva jooksul käesoleva määruse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
Edasikaebamise kord KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtu kaudu Riigikohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled kümne päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
1.Käesoleval ajal kannab Sergei Murnik karistust Narva Linnakohtu 19.02.2004 kohtuotsuse alusel, millega tunnistati ta süüdi KrK § 101 p-de 1, 7 ja § 141 lg 2 p-de 1, 2 järgi ja mõisteti KrK § 64 lg 1 alusel karistuseks 14 aastat vangistust. Karistusaja alguseks loeti 22.03.2002.
2.29.11.2013 esitas Viru Vangla Viru Maakohtule materjalid kinnipeetav S. Murniku vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks.
3.Viru Maakohtu 14. jaanuari 2014 määrusega jäeti S. Murnik talle mõistetud vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Maakohtu põhjendused olid järgnevad.
3.1.Kinnipeetaval puudub vabanedes töökoht ning arvestades, et isik on 80% töövõimetu ning ei valda eesti keelt, ei ole ka töökoha leidmine talle kerge. Samuti puuduvad S. Murnikul teda nii materiaalselt kui ka vaimselt toetavad inimesed. Seega majanduslike raskuste ilmnemisel ja suutmatusel iseseisvalt majanduslikult toime tulla, sh leida töökoht või elatuda ainult töövõimetuspensionist, on S. Murniku puhul olemas oht uue kuriteo toimepanemiseks majandusliku kasu saamise eesmärgil.
3.2.Kohus märkis, et S. Murnikut on kriminaalkorras karistatud kolmel korral ja kõik karistused on mõistetud raskete isikuvastaste kuritegude eest. Süüdimõistetu puhul on täheldatud kuritegude toimepanemise põhjuse ja ajendina alkoholi kuritarvitamist. Kohus pidas kinnipeetava poolt istungil väljendatud arvamust, et usk on teda muutnud ning tema usk ei luba kuritegusid toime panna, paljasõnaliseks. S. Murnik on enda sõnul usklik juba aastast 1980, kuid materjalidest nähtuvalt on ta ka pärast seda pannud toime kuritegusid.
3.3.Tulenevalt asjaolust, et vabanemise korral on uue vägivaldse ja seksuaalse kuriteo toimepanemise tõenäosus väga kõrge, on kinnipeetava puhul tegemist ühiskonnaohtliku isikuga, kelle vabastamist enne tähtaega pidas kohus ennatlikuks. Maakohus nõustus prokuröriga, et S. Murniku vabastamise korral saaks kannatanute ja ühiskonna õiglustunne tugevalt riivata, kuna karistuse üldpreventatsiooni eesmärgiks on näidata ühiskonnale, et teise inimese tapmise toimepanemine ei ole tolereeritav ning toob endaga kaasa tugeva riigipoolse sanktsiooni.
4.Maakohtu määruse peale esitas kaebuse süüdimõistetu S. Murniku kaitsja, kes palub tühistada Viru Maakohtu 14.01.2014 määrus ning teha uus kohtumäärus, millega vabastada S. Murnik vangistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega.
4.1.S. Murnik soovib vabanemisel asuda elama oma tuttava V.M. i juurde aadressile XXX. Materjalidest nähtub, et vabanemisel oleks S. Murnikule tagatud elukoht ka MTÜ Sotsiaalse Rehabilitatsiooni Keskuses. S. Murnik töötab vanglas majandustöödel koristajana. Kinnipidamiakohas on süüdimõistetu omandanud elektrimontööri ja santehniku eriala, kuid töökoha kohta vabaduses kaitsjal andmed puuduvad.
4.2.S. Murnik läbis vangistuses taastava õiguse programmi “Tee“, sotsiaalprogrammi „12 sammu ehk igapäevane valik“ ja riigikeele A1 taseme kursused. Lisaks osaleb kinnipeetav aktiivselt usulises tegevuses. Ametnikega suhtlemisel S. Murnikul probleeme ei ole ja tal puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused. -2-
Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
5.Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et S. Murniku ennetähtaegne vangistusest vabastamine ei ole põhjendatud ning leiab, et määruskaebus ei sisalda asjaolusid, mis tooksid kaasa maakohtu määruse tühistamise ja S. Murniku tingimisi ennetähtaegse vabastamise. Kolleegium nõustub maakohtu määruses toodud põhistustega ega pea vajalikuks neid tervikuna korrata, kuna maakohus arvestas S. Murniku tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse otsustamisel tema käitumist tervikuna. Eeltoodust lähtudes märgib ringkonnakohus vastuseks määruskaebusele vaid järgmist.
6.Kohtul on kohustus kaaluda kõiki KarS § 76 lg-s 3 sätestatud asjaolusid kogumis ning sellele tuginedes otsustada, kas kinnipeetava tingimisi ennetähtaegne vangistusest vabastamine on põhjendatud.
6.1.Kolleegium peab positiivseks, et S. Murnik on tegelenud individuaalse täitmiskava täitmisega ja omandanud elektrimontööri ja santehniku eriala. S. Murnik on osalenud majandustöödel ning suhtub üldiselt vanglas kehtivasse korda positiivselt, mida kinnitab ka kehtivate distsiplinaarkaristuste puudumine. Kinnipeetavale on vabaduses tagatud ka elukoht.
6.2.Samas leiab ringkonnakohus, et mõni KarS § 76 lg-s 3 esitatud asjaolu võib tulenevalt konkreetse juhtumi asjaoludest osutuda kaalukamaks ning omada ennetähtaegse vabastamise otsustamisel suuremat mõju. Praegusel juhul on nii maakohus kui ka ringkonnakohus seisukohal, et sellisteks faktoriteks on S. Murniku puhul kuriteo toimepanemise asjaolud ja tema varasem elukäik, millest tulenevalt leiab ka ringkonnakohus, et kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine ei ole võimalik.
7.Asjaolu, et S. Murnik on kokku kolmel korral kriminaalkorras karistatud, kusjuures kuriteod on olnud rasked isikuvastased kuriteod või kantud majandusliku kasu saamise eesmärgist, süvendab kolleegiumi veendumust, et kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine ei oleks vastavuses üldise karistuspoliitikaga. Ka nõustub kolleegium maakohtu seisukohaga, et S. Murniku ennetähtaegse vabastamise korral saaks kannatanute ja ühiskonna õiglustunne tugevalt riivata. Kuna S. Murnikule ei ole senised karistused mõju avaldanud ja praegu kannab ta karistust tahtliku tapmise ja röövimise eest, tuleb kohtul ennetähtaegse vabastamise otsustamisel reageerida rangemalt, et kinnistada keelunormi kehtivust ning saata ühiskonnale signaal, et järjest uute raskete kuritegude toimepanemine ei ole aktsepteeritav.
7.1.Viru Vangla ei toeta S. Murniku ennetähtaegset vabastamist, kuna kinnipeetava puhul on kõrge risk, et ta paneb vabanedes toime uue kuriteo. Ringkonnakohus jagab vangla sellist arvamust ja leiab, et S. Murniku puhul on piisaval määral maandamata kuritegude toimepanemise aluseks olnud riskitegurid ja seega oleks kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine ennatlik.
8.Määruskaebuses välja toodud positiivsed asjaolud ei kaalu üles S. Murniku iseloomustavaid negatiivseid asjaolusid, milleks on eelkõige korduv karistatus, mis näitab isiku suutmatust või tahtmatust teha senistest karistustest vajalikke järeldusi ja raske I astme kuriteo toimepanemine. Kolleegium juhib tähelepanu, et isiku vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks peavad olema veenvad argumendid ning reeglina kuulubki isikule määratud karistus ärakandmisele tervikuna. Käesoleval juhul selliseid asjaolusid tuvastatud ei ole.
9.Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 tuleb jätta Viru Maakohtu 14. jaanuari 2014 määrus muutmata ja S. Murnik vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastamata ning määruskaebus rahuldamata.
10.Kaitsja on esitanud kaitsjatasutaotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks, mille kohaselt kulus tal määruskaebuse koostamiseks kokku 1 tund, mille eest taotleb tasu summas 72 eurot, sh käibemaks 12 eurot. -3-
Ringkonnakohus leiab, et tasutaotlus sellises suuruses on põhjendatud ning KrMS § 175 lg 1 p 4 ja 187 lg 2 alusel tuleb S. Murnikul hüvitada vandeadvokaat M. Reinsalu kaitsjatasu 72 eurot.
Paavo Randma
Tiit Lõhmus
-4-
Mati Kartau
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.