Viru Maakohus
Määruse tegemise aeg ja koht
14.01.2014, Rakvere kohtumaja
Kohtuasja number
1-09-3936
Kohtunik
Anu Ammer
Kohtuistungi sekretär
Kätlin Koidumäe
Tõlk
Tatjana Šibajeva
Prokurör
Elle Karm
Kaitsja
Matti Reinsalu
Kohtuasi
Viru Vangla materjalid Sergei Murniku vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks
Süüdimõistetu
SERGEI MURNIK, isikukood 35604272269, EV kodanik; viibimiskoht: Viru Vangla Karistuse kandmise algus 22.03.2002 ja lõpp 21.03.2016
Kohtuasja läbivaatamise aeg
08.01.2014, videokohtuistungil
Jätta SERGEI MURNIK vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Välja mõista Sergei Murnikult menetluskuluna riigituludesse 230,64 eurot kaitsetasu adv. Matti Reinsalu poolt õigusabi osutamise eest. Menetluskulud tasuda 30 päeva jooksul käesoleva kohtumääruse jõustumisest arvates (Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr EE891010220034796011 AS-s SEB Pank, nr EE932200221023778606 AS-is Swedbank, nr EE701700017001577198 Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaal või nr EE403300333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal, viitenumber 2800049900). Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded kohtutäiturile täitemenetlusse täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
Välja mõista riigieelarve selleks otstarbeks eraldatud vahenditest Advokaadibüroo Matti Reinsalu kasuks 230,64 eurot (sh käibemaks 20%) adv. Matti Reinsalu poolt süüdimõistetu Sergei Murniku kaitsjana riigi õigusabi korras osutatud õigusabi eest. Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai või pidi teada saama vaidlustatavast kohtumäärusest. Kohtumääruse ärakiri saata Viru Vanglale, Sergei Murnikule, prokurörile ja kaitsjale. Asjaolud: Viru Vangla esitas 29.11.2013.a Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Sergei Murnik’u vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Käesoleval ajal kannab Sergei Murnik karistust Narva Linnakohtu 19.02.2004.a kohtuotsuse nr 1-241/03 alusel, mille kohaselt on ta süüdi tunnistatud KrK § 101 p 1, 7 järgi, karistuseks mõisteti 14 aastat vangistust ning KrK § 141 lg 2 p 1, 2 järgi, karistuseks mõisteti 7 aastat vangistust. KrK § 64 lg 1 alusel loeti kergem karistus kaetuks raskeima karistusega ning lõplikuks karistuseks mõisteti 14 aastat vangistust. Karistusaja alguseks loeti 22.03.2002.a. Viru Vangla poolt 25.10.2013 koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetavat Sergei Murnikut on kriminaalkorras karistatud kolmel korral, vanglakaristust kannab teist korda. Teistkordselt kannab karistust tapmise eest. Kuritegude dünaamika on vahelduv, tapmisele ja vägistamisele järgnes vargus ning seejärel jälle tapmine. Soodusteguriks on alkoholi tarvitamine. Iseloomustusest nähtub, et isik ei ole kunagi ametlikult töötanud. Vangistuses on omandanud elektrimontööri ja santehniku eriala. Hetkel töötab osakonnas koristaja, eesti keelt ei valda, oli huvitatud õppimisest, kuid ei tulnud õppimisega toime. Vabanemisel töökoht puudub. K-raha andmetel on seisuga 25.10.2013 kinnipeetaval tasumata võlanõudeid 472,08 eurot, vabanemisfondis on 601,05 eurot. Isikul puudub toetav sotsiaalvõrgustik, kuritegu on toime pandud koos õepoja V Z. Jätkates suhtlemist kriminaalse taustaga isikutega (sh sugulastega) ning lastes ennast mõjutada, on olemas uue kuriteo risk. Kuriteod on toime pandud alkoholijoobes, toimiku andmetel tarvitas vabaduses puskarit. Kinnipeetava mõtlemine ei ole alati adekvaatne, ei nähtu erilist riski alanemist seoses alkoholiga, pigem isik lihtsalt ei mõista alkoholi halba mõju. Kinnipeetavat on kahel korral karistatud raske isikuvastase kuriteo eest, milles nähtub tema suhtumine ühiskonda. Kinnipeetav ei oska nimetada konkreetset kuriteo toimepanemise põhjust, süüdistab kuriteokaaslast, samas kuriteokaaslane süüdistab kinnipeetavat. Kinnipeetav ei ole võimeline adekvaatselt hindama oma tegude tagajärgi, mõtlemine ja mõistmine puudulikud. Kinnipeetaval oli nooruses raske peatrauma, intellektuaalse arengu tase on ebaselge, vajab psühhiaatri konsultatsiooni. Isik võib olla tahtmatult agressiivne, eriti alkoholijoobes ning võib kaotada enesekontrolli. Isik ei tee tihti vahet, mis on õige või vale, ei mõista tegude tagajärgi, süüdistab teisi ning vestlustel jääb mulje, et isik ei mõista alati vestluse sisu. Viru Vangla kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist ei toeta. Kohtuistung: Kinnipeetav avaldas kohtuistungil, et taotleb enda tingimisi enne tähtaega vabastamist. Elama plaanib minna V M juurde, kellega koos on varem vanglas istunud ning kes oleks valmis ta enda juurde võtma. Inimesed muutuvad vangistuse ajal. Usklik inimene on teistsugune inimene ja tema on usklik inimene. Vanglasse sattus uskliku inimesena ning usk ei luba
kuritegusid toime panna. Avaldas kohtule, et ta on mitte millegi eest vangis ning ta pole kedagi tapnud. Prokurör kinnipeetava vabastamist ei toetanud. Prokuröril puudus veendumus, et isik suudaks kontrollnõuded nõuetekohaselt täita. Samuti leidis prokurör, et kinnipeetava vabastamine vangistusest enne tähtaega ei ole põhjendatud, kuna riivab ilmselt kannatanute, nende lähedaste ja ühiskonna õiglustunnet ning ei vastaks õiguskorra kaitsmise huvidele. Kinnipeetava poolt toime pandud raske isikuvastase kuriteo tehiolud on käesoleval juhul kaalukamas vabastamise küsimuse lahendamisel kui süüdimõistetu võimalused vabaduses. Kaitsja asus seisukohale, et inimene on seaduse vastu rängalt eksinud ja kinnipidamiskohas pikki aastaid veetnud ning materjalidest nähtub sotsiaalprogrammide läbimine. Isik peab enda jaoks tähtsaks usku. Tal on kaks võimalikku elukohta, xxxx varjupaik ja tuttav M, seega on elukoha probleem lahendatud. Töökoha kohta andmed puuduvad. Vaatamata asjaolule, et vangla tema vabastamist ei toeta, palus advokaat kohtul kaaluda Murniku tingimisi enne tähtaega vabastamist. Kohtumääruse põhjendused: Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu, prokuröri ja kaitsja ning tutvunud Viru Vangla poolt esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu Sergei Murnik ei kuulu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisele. Karistusseadustiku (KarS) § 76 lg 3 sätestab, et katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus on seisukohal, et kinnipeetaval puudub vabanedes garanteeritud töökoht ning arvestades, et isik on xxxx ning ei valda eesti keelt, ei ole töökoha leidmine kerge. Samuti puuduvad vabaduses kinnipeetavat nii materiaalselt kui ka vaimselt toetavad inimesed, ta ei ole abielus, tal ei ole lapsi, õega on suhted katkenud ning vanemate kohta andmed puuduvad. Kohus märgib, et kinnipeetav on varasemalt pannud kuritegusid toime ka võõra vara omandamise eesmärgil. Seega majanduslike raskuste ilmnemisel ja suutmatusel iseseisvalt majanduslikult toime tulla, sh leida töökoht või elatuda ainult töövõimetuspensionist, on oht uue kuriteo toimepanemiseks majandusliku kasu saamise eesmärgil olemas. Kohus märgib veel, et Sergei Murnikut on kriminaalkorras karistatud kolmel korral. Kuriteod on olnud rasked isikuvastased kuriteod ning tema puhul on täheldatud kuritegude toimepanemise põhjuse ja ajendina sõltuvusprobleemi (alkoholi kuritarvitamise) olemasolu. Eelnevad kuriteod on toime pandud alkoholijoobes, seega jätkates suhtlemist kriminaalse taustaga isikutega ning lastes ennast alkoholil mõjutada on uue kuriteo toimepanemise risk olemas. Samuti peab kohus kinnipeetava poolt istungil väljendatud arvamust, et usk on teda muutnud ning tema usk ei luba kuritegusid toime panna paljasõnaliseks. Kuna isik on enda sõnul juba aastast 1980 usklik ning materjalidest nähtuvalt on ta ka peale 1980 aastat kuritegusid toime pannud olles ise samal ajal usklik, siis puudub kohtul veendumus, et kinnipeetav on usu mõjul tõepoolest muutunud ning suudab elada ilma kuritegusid toimepanemata.
Kohtu eelnevat seisukohta toetab ka vangla, kelle hinnangu kohaselt on järgneva kahe aasta jooksul peale võimalikku vabanemist kinnipeetava poolt vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 30%. Seksuaalkuriteo toimepanemise tõenäosuseks hindab vangla 41-62%. Tulenevalt asjaolust, et vabanemise korral on uue vägivaldse ja seksuaalse kuriteo toimepanemise tõenäosus väga kõrge, on kohtu hinnangul kinnipeetava puhul tegemist ühiskonnaohtliku isikuga, kelle vabastamist enne tähtaega peab kohus ennatlikuks. Kohus nõustub prokuröriga, et kinnipeetava vabastamise korral saaks kannatanute ja ühiskonna õiglustunne tugevalt riivata, kuna karistuse üldpreventatsiooni eesmärgiks on näidata ühiskonnale, et teise inimese tapmise toimepanemine ei ole tolereeritav ning toob endaga kaasa tugeva riigipoolse sanktsiooni. Kohtul puudub veendumus, et käitumiskontroll hoiaks isikut uute kuritegude toimepanemisest. Ühtlasi peab kohus vajalikuks märkida, et reeglina tuleb süüdimõistetul tervikuna ära kanda talle mõistetud karistus ning üksnes erandlikud asjaolud võimaldavad süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kohus leiab, et käesoleval juhul selliseid erandlikke asjaolusid ei esine. Eeltoodust tulenevalt ei nõustu kohus süüdimõistetu Sergei Murniku vabastamisega vangistuse kandmisest enne tähtaega. /digitaalselt allkirjastatud/ Anu Ammer Kohtunik Tartu Ringkonnakohtu 05.02.2014 kohtumääruse
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.