lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/1-13-8547/15

Kohtulahend

KriminaalasiOsaliselt jõustunudTallinna Ringkonnakohus · 05.02.2014

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohus
Kohtuasja number
1-13-8547/15
Asja liik
Kriminaalasi
Menetlusliik
Lühimenetlus
Kuulutamise aeg
05.02.2014
Staatus
Osaliselt jõustunud
Sõnade arv
2733
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
1-13-8547/4Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja23.10.2013

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

05.02.2014. a, Tallinn

Kohtuasja number

1-13-8547

Kohtukoosseis

Eesistuja Sten Lind, liikmed Ivi Kesküla ja Orvi Tali

Kohtuistungi sekretär

Liina Kaev

Tõlk

Irina Leetberg

Kohtuistungi aeg ja koht

14.01.2014.a., Tallinn

Kriminaalasi

R.O süüdistuses KarS § 199 lg 2 p 7, 8, 9 ja § 424 järgi Lühimenetluses

Apelleeritud kohtuotsus

Harju Maakohtu 23.10.2013. a otsus

Apellandid

Süüdistatav ja tema kaitsja

Prokurör

Ainar Koik

Süüdistatav

R.O Ik XXX, XXXXX XXXXXXXXX XXXXXXX, XXXXXXXXXXXXX, emakeel – vene keel, XX XXXXX, elukoht: XXXXX XXXXXX, XXX XXXX, XXXXXXXX XXXXX XXXX XXXXXXX (viibib Tallinna Vanglas), varem kriminaalkorras karistatud 10-l korral, viimati Harju Maakohtu 25.08.2011. a otsusega KarS § 199 lg 2 p 7,9 järgi; väärteokorras korduvalt karistatud, tõkend – vahistamine

Kaitsja

Gennadi Kull

RESOLUTSIOON

Tühistada Harju Maakohtu 23.10.2013. a otsus osaliselt, nimelt R.O süüdimõistmises KarS § 199 lg 2 p 7, 8 ja 9 järgi ning KarS § 64 lg 1 alusel mõistetud liitkaristuse osas. Muus osas jätta Harju Maakohtu otsus muutmata. Mõista R.O õigeks 16.03.2013. a varguse episoodis. 1 (6)

Ajavahemikul 29.07.2013-30.07.2013. a toime pandud varguse episoodis mõista R.O süüdi, kvalifitseerides tema teo KarS § 199 lg 2 p 9 järgi. Karistada R.O karS § 199 lg 2 p 9 järgi 1-aastase vangistusega. Mõista R.O-le KarS § 199 lg 2 p 9 järgi ja KarS § 424 järgi kvalifitseeritud tegude eest KarS § 64 lg 1 alusel liitkaristuseks 1 aasta 3 kuud vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada liitkaristust 1/3 võrra, s.o 10 kuuni. Apellatsioonid rahuldada osaliselt. Kaitsjale apellatsioonimenetluses makstud tasu 108 eurot jääb riigi kanda. Edasikaebamise kord Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada ringkonnakohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kassatsioon esitatakse otsuse teinud ringkonnakohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda ringkonnakohtu otsusega. Süüdistataval ja kannatanul on kassatsiooni esitamise õigus üksnes advokaadi vahendusel.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Harju Maakohtu 23.10.2013. a otsusega mõisteti R.O süüdi KarS § 199 lg 2 p 7,8,9 ja KarS § 424järgi ning teda karistati vastavalt 2-aastase ja 6-kuuluse vangistusega. KarS § 64 lg 1 alusel luges kohus kergema karistus kaetuks raskemaga ja mõistis R.O-le liitkaristuseks 2 aastat vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendas kohus liitkaristust omakorda ühe kolmandiku võrra, mõistes karistuseks 1 aasta ja 4 kuud vangistust. Ühtlasi rahuldas maakohus tsiviilhagid ja mõistis R.O-lt VP kasuks välja 888 eurot ning V AS-i kasuks 4031,36 eurot. Samuti mõistis kohus R.O-lt riigi kasuks välja menetluskulud (undraha 480 eurot, ekspertiisitasu 1482 eurot, toimiku koopia tasu 0,45 eurot ja kaitsjatasu summas 396 eurot). R.O mõisteti KarS § 199 lg 2 p 7,8,9 järgi süüdi selles, et ta grupis koos tuvastamata isikuga varastas Tallinnas XXXXXXXXX XXX XX asuva Vi AS maja ees olevasse piiratud parklasse pargitud S AS-le kuuluva ja I OÜ kasutuses olnud mootorsõiduki Toyota RAV4 reg.nr-ga XXX XXX maksumusega 21 000 eurot. Auto varastamiseks kasutati autosalongist salaja äravõetud autovõtmeid ning autoga sõideti välja läbi V AS suletud aiaväravate. Samuti varastas ta ajavahemikul 29.07.2013.a. kella 22-st kuni 30.07.2013.a. kella 08-ni koos kohtueelses menetluses tuvastamata isikuga Harju mk Rae vallas XXXXXXXXX külas suvemajast meeste käekella maksumusega 6 eurot ja sõiduauto Ford Mondeo reg.nr-ga XXX XXX võtme ning võttis seejärel seda võtit kasutades ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära nimetatud VPle kuuluva ja samasse suvemaja hoovi pargitud sõiduauto maksumusega 3000 eurot koos selles olnud V.P isiklike asjadega – tööriistakasti ja kaasaskantav gaasipliidiga (koos ballooniga). KarS § 424 järgi mõisteti K. Smiguno süüdi selles, et ta 30.07.2013.a. kella 18.32 paiku juhtis eespool mainitud sõiduautot Ford Mondeo reg.nr-ga XXXXXX Tallinnas Majaka ja Majaka põik tänaval alkoholijoobe seisundis olles (alkoholisisaldus väljahingatavas õhus oli vähemalt 0,93mg/l).
2.Maakohtu otsuse peale esitasid apellatsioonid R.O ja tema kaitsja. Ford 2.1 Kaitsja palub tühistada Harju Maakohtu otsus osas, millega mõisteti R.O süüdi Mondeo reg.nr XXX XXX võtmete salajases võtmises, kannatanule kuuluva kella, tööriistakasti ja gaasipliidi varguses ning samuti Toyota RAV4 varguses. Kaitsja taotleb ringkonnakohtult uue otsusega R.O õigeks mõistmist eelmainitud asjade varguses ja omastamises, kannatanute

2 (6)

kasuks välja mõistetud summa vähendamist 96 € võrra ning R.O-le mõistetud karistuse leevendamist. Kaitsja selgitab, et

1.R.O ei eita Toyota RAV4 reg.nr-ga XXXXXX võtmete võtmist, kuid ta ei ole nimetatud autoga V AS parklast välja sõitnud.
2.R.O ei ole omastanud 6 eurot maksvat käekella, tööriistakasti maksumusega 25 eurot ja gaasipliiti maksumusega 65 eurot.
3.R.O eitab Ford Mondeo reg.nr XXX XXX salajast võtmete võtmist. Seoses Toyota RAV4 vargusega märgib kaitsja, et süüdistatav tunnistab auto võtmete võtmist, kuid ei tunnista mainitud sõiduautoga sõitmist. Süüdistatav selgitas, et teda paluti tuua võtmed, mida ta ka tegi. Võtmed andis ta isikule, kes palus võtmed tuua. R.O-le ei olnud teada asjaolu, et tundmatu, kes palus tal tuua võtmed, võib korda saata kuriteo. Toimikus puuduvad tõendid, mis kinnitaksid R.O roolis olemist. Ekspertiisiaktist on näha, et proove on võetud juhipoolselt istmelt, ukselt ja roolilt, kuid R.O DNA-d ei leitud. R.O DNA leiti reisijapoolselt esiukse käepidemelt. Eeltooduga ongi tõendatud, et R.O ei olnud isik, kes sõitis Toyota RAV4-ga Vi AS parklast välja. R.O ei ole omastanud VPle kuuluvat kella, tööriistakasti ja gaasipliiti. Toimikus puuduvad tõendid, mis kinnitaksid mainitud esemete olemasolu sõiduautos, millega R.O sõitis. R.O nimetatud esemete võtmist tunnistanud ei ole. R.O ütlustest nähtub, et ta ei ole autost midagi välja laadinud. R.O peeti kinni. Kinnipidamisel autost mainitud esemeid ei leitud. Leitud ei ole ka käekella. R.O eitab Ford Mondeo reg.nr XXX XXX salajast võtmete võtmist. R.O väitel andis autovõtmed talle autoomanik ise, et R.O tooks viina juurde. See, et R.O kannatanuga koos viina tarvitas, on tõendatud; seda on tunnistanud nii kannatanu, tema abikaasa ja ka tunnistaja VP. Tõendatud on ka asjaolu, et kannatanu jäi purju ja läks magama. Leidnud tagasi tulles autoomaniku magamas, otsustas R.O, et kuna talle anti sõiduauto võtmed ning lubati käia sõiduautoga viina järel, siis ta võib autot ka edasi kasutada ja sõitiski Piritale päevitama. Asjaolu, et R.O ületas talle antud suulise volituse piire, et tähenda aga seda, et teda tuleb süüdi tunnistada kuriteos, mida ta tegelikult ei ole toime pannud. 2.2 R.O märgib Toyota RAV4 episoodiga seoses, et tema vastu puuduvad igasugused tõendid ja teda süüdistatakse selles episoodis alusetult. Sarnaselt kaitsjale viitab R.O sellele, et tema DNA-d leiti ainult auto kaassõitja poolselt ukselt. Müügisalongi töötaja ütlustest ei selgu, kes täpselt varastas auto võtmed ja sõitis autoga. Autosalongi töötaja väitis, et seal oli veel üks inimene. R.O väidab, et kriminaaltoimiku tutvustamisel ei tutvustatud talle turvakaamera videosalvestist ja leiab, et selle põhjus peitub selles, et sealt ei ole tuvastatav tema isik. Ford Mondeo episoodiga seoses märgib R.O, et tema midagi valesti ei teinud, autoga sõitis üksi, autost midagi ei varastanud ja auto tahtis viia naabrile tagasi. Pole mingit põhjust, miks just teda ei usuta, tema vastu ei ole mingeid otseseid tõendeid. Kohus tõlgendas kõik asjaolud tema vastu. R.O palub kohtul võtta arvesse ka seda, mille kohta toimikus andmeid ei ole – arestimajast toimetati ta 3. päeval psühhiaatriahaiglasse, sest tal olid hallutsinatsioonid.
3.Ringkonnakohtu istungil jäid apellandid esitatud apellatsioonide juurde, prokurör leidis, et Harju Maakohtu otsuse muutmiseks ei ole alust.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

4.Kohtukolleegium leiab, et R.O tuleb õigeks mõista Toyota RAV4 varguse episoodis. Selles episoodis on R.O mõistetud süüdi selle alusel, et mainitud auto kaassõitja ukse

3 (6)

sisekäepidemelt leiti R.O DNA-d. Tegemist on aga kaudse tõendiga – selle tõendi alusel võib väita, et R.O on auto ust puutunud, kuid sellest ei ole võimalik teha järeldust, millal see on juhtunud. Riigikohus on oma otsustes korduvalt väljendanud seisukohta, et ühe kaudse tõendi alusel süüdimõistvat otsust teha ei või (08.03.2012. a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-15-12; 05.12.2013. a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-114-13). Käesoleval juhul ringkonnakohus selliseid tõendeid, mis koos R.O DNA leidumisega autos kinnitaks, et ta osales varguse toimepanemisel, ei ole. Turvakaamera salvestise vaatluse protokolli lisas olevatelt fotodelt ei ole võimalik isikuid ära tunda. Nendelt fotodelt ei ole võimalik saada selgelt aru sellestki, millist jopet varguse toimepanemises osalenud isikud kandsid, rääkimata nende näojoontest. Ühe tõenäoliselt varguse toimepanemises osalenud isikuga puutus kokku V AS töötaja I. A, kes on tunnistajana antud ütlustes kirjeldanud seda isikut aga väga üldsõnaliselt (180-190 cm pikk, umbes 40-aastane, asotsiaalse välimusega, seljas oli roheline puhvaika tüüpi jope ja peas pruun müts). I. A väitis ütlustes, et ta esinduse töökojas käinud isikut ilmselt ära ei tunneks (kd I; tl 93). Seda, et talle hiljem oleks esitatud R.O ära tundmiseks, kriminaaltoimikust ei nähtu. Ringkonnakohus möönab, et R.O vastab eespool esitatud kirjeldusele (ta on kodutu ja toimikus olevast fotost nähtuvalt on ta üle 180 cm pikk), samas on esitatud kirjeldus nii üldine, et selle alusel ei ole võimalik väita, et kirjeldatu on just R.O (nt ei ole pikkus vahemikus 180-190 cm midagi erandlikku). Esitatud ei ole tõendeid sellegi kohta, et R.O oleks olemas selline roheline jope nagu seda kirjeldas I.A. Seega on käesolevas asjas vaid 1 kaudne tõend, mis viitab R.O-le kui võimalikule kuriteo kaastäideviijale, mistõttu tuleb R.O in dubio pro reo põhimõttele tuginedes selles episoodis õigeks mõista.

5.Seevastu sõiduauto Ford Mondeo ning V. P käekella, tööriistakasti ja kaasaskantava gaasipliidi vargus on kohtukolleegiumi hinnagul tõendatud. V. R.O väite, et V. P andis talle loa minna autoga viina järele, lükkavad ümber nii kannatanu V. P kui ka tunnistaja V. Pi ütlused. V. P on nii 30.07.2013. a kui 06.08.2013. a ülekuulamisel andnud ütlusi selle kohta, et ta tarvitas 29.07.2013. a oma XXXX-XXXXXXXX asuval aiamaal koos aiamaanaabriga, s.o V. P alkoholi ja nendega liitus kaks kohaliku heidikut. Viimastel oli omakorda kaasas kaks plastmassputelit mingi alkoholi sisaldava vedelikuga, mida nad jooma hakkasid. Ka V. P jõi pisut seda vedelikku, kuid tal hakkas halb ja ta läks magama. Auto seisis sel ajal hoovis ja võti oli majakeses laual. Seda, et ta oleks andnud R.O-le loa autot kasutada, eitas V. P kategooriliselt. V. P on samuti andnud ütlusi selle kohta, et 29.07.2013. a tuli V. P aiamaale sealkandis elav Knimeline kodutu, kellel oli kaasas mingisugune pudel vedelikuga, mis „lõhnas kuidagi meditsiini järele“. V. P sõnul käis ta vahepeal ära ja kui tagasi tuli, ei olnud aiamaal enam kedagi, V. P leidis ta majakeses magamas. Kui ta ära läks, oli auto kindlasti maja hoovis (kd I; tl 77-78). Seega kinnitavad ka V. P ütlused seda, et V. P ei andnud ühise alkoholitarvitamise käigus R.O-le luba minna autoga alkoholi juurde tooma. V. P ja V. P ütlustes ei ole mingeid sellised vastuolusid või muid asjaolusid, mis nende ütluste usaldusväärsuse kahtluse alla seaks. Küll on alust kahelda R.O ütluste usaldusväärsuses. R.O andis 31.07.2013. a toimunud ülekuulamisel ütlusi selle kohta, et eelneval päeval, s.o 30.07.2013. a tarvitas ta V. P aiamaal koos V. P ja veel ühe aiamaanaabriga alkoholi. Kui neil sai viin otsa, andis V. P talle auto võtmed ja saatis tema kui seltskonna kõige kainema uue viina järele. Kui ta autoga tagasi tuli, V. P magas ja kedagi teist enam ei olnud. Siis otsustas ta kasutada autot taara ära viimiseks ja pärast seda omakorda randa minekuks (kd I; tl 56-57). Tähelepanu väärib, et ülekuulamisel on esitatud täpsustav küsimus, kas R.O on kindel, et kõik kirjeldatu toimus ühel päeval, millele R.O vastas jaatavalt. Nii V. P kui V. P ütluste kohaselt leidis ühine alkoholitarvitamine, millega R.O liitus, aset 29.07.2013. a. V. P kinnitas, et auto kadumise avastas ta järgmisel päeval. Sama on väitnud ka kannatanu elukaaslane L. S – tema ütluste kohaselt leidis alkoholi tarvitamine aset esmaspäeval ning

4 (6)

29.07.2013. a oli esmaspäevane päev. L. S ütluste kohaselt viis just tema aiamaale kaks pudelit viina, sest V. P helistas ja palus viina tuua. Ka L. S nägi seda, et joojatega liitus R.O. Kuna L. S see ei meeldinud, tema lahkus. Samuti andis L. S ütlusi selle kohta, et auto kadumine avastati järgmisel päeval. Seega erinevad R.O ütlused kannatanu ja tunnistajate ütlustest mitte ainult küsimuses, kas V. P andis R.O-le ise auto võtmed, vaid ka selles, millal ühine alkoholitarvitamine üldse aset leidis. Kohus leiab, et ses osas on usutavad V. P, V. P ja L. S ütlused. R.O kirjeldus toimunust näitab seda, et ta lihtsalt ei eksinud selles, millal ühine alkoholitarbimine toimus, vaid ta püüdiski seda aega, mil auto tema käes oli, paigutada ühte päeva, jätmaks muljet, et ta sai samal päeval, kui ta auto roolis kinni peeti, loa seda autot kasutada. Kuivõrd R.O ütlused ei pea paika juba ses osas, millal ta V. P koos alkoholi tarvitas, ei saa pidada ta ütlusi usaldusväärseks ka osas, milles ta väidab, et sai auto kasutamiseks loa V. Plt. Kohtukolleegium ei nõustu kaitsja seisukohaga, et tõendatud ei ole V. P käekella, kaasaskantava gaasipliidi ja tööriistakasti vargus. Tõendiks nende esemete varguse kohta on kannatanu V. P ütlused. Kohtukolleegium juba põhjendas eespool, miks ta peab kannatanu ütlusi tema auto varguse asjaolude kohta usaldusväärseks. Nimetatud esemed kadusid V. P väitel siis, kui ta auto varastati ning ringkonnakohus ei näe alust pidada V. P ütlusi nende esemete kadumise väite osas ebausaldusväärseks. Nõustuda tuleb prokuröri kohtuistungil väljendatud seisukohaga, et vaevalt saab rääkida kannatanu soovist alusetult rikastuda, kuna oma ütlustes on kannatanu nimetanud R.O heidikuks. Mis puutub kaitsja väitesse, et neid asju R.O kinnipidamisel autost ei leitud, siis R.O oli piisavalt aega nende esemete ära panemiseks isegi juhul, kui lähtuda tema versioonist selle kohta, kui kaua auto tema käes oli. Auto oli R.O käes tunde, ta sõitis sellega mööda linna ringi, selle aja sees sattus auto ka avariisse. Seega ei olnud R.O mingit takistust asju endale sobivas kohas autost välja tõsta. Märkida tuleb seda, et R.O kahtlustatavana kinnipidamise protokolli kohaselt võeti talt kinnipidamisel ära käekell ja püksirihm. Kahjuks ei nähtu toimikust, et oleks kontrollitud, kas tegemist võis olla sama kellaga, mis V. Plt varastati. R.O süüdistati ka selles episoodis varguse grupiviisilises toimepanemises ning maakohtu otsusest nähtuvalt on ka kohus leidnud, et vargus on toime pandud grupis koos kindlaks tegemata isikuga. Süüdistusaktist ega otsusest ei nähtu aga, millistele tõenditele väide, et vargus on toime pandud grupis, tugineb. Ringkonnakohtu hinnangul see tõendatud ei ole. V. P on küll väitnud, et R.O-ga koos oli veel üks heidik, kuid L. S ega V. P ütlused seda ei kinnita. Ka tuleb märkida, et ainuüksi see, et alkoholi tarvitamisel osales veel üks isik, ei anna alust väita, et tema osales ka varguse toimepanemisel. Ka ei tähenda see, et 30.07.2013. a olid R.O-ga koos autos veel kaks isikut, ei tähenda automaatselt, et kumbki neist oleks auto ja teiste V. P asjade varguses osalenud. Välistatud ei ole see, et R.O kohtus nendega hiljem ja kutsus nad kaasa, nagu R.O ise oma ütlustes väitnud ongi.

6.Kuivõrd 29.07.2013-30.07.2013. a varguse episoodis ei leidnud teo toimepanemine grupis tõendamist ning 16.03.2013. a varguse episoodis mõistis ringkonnakohus R.O õigeks, langeb ära KarS § 199 lg 2 p-s 7 sätestatud tunnus – grupiviisilisus. Seoses R.O õigeksmõistmisega 16.03.2013. a varguse episoodis langeb ära ka KarS § 199 lg 2 p-s 8 sätestatud tunnus – teo toimepanemine sissetungimisega. Seevastu leiab ringkonnakohus endiselt, et R.O on pannud varguse toime süstemaatiliselt, kuna teda on karistusregistri väljavõttest tulenevalt 2007. aastast saadik 6 korral varguste eest karistatud. Seega võib pidada varguste toimepanemist tema väljakujunenud elustiiliks. Seoses sellega, et ringkonnakohus mõistis R.O Toyota RAV4 varguse episoodis õigeks ja muutis V. P asjade varguse episoodis teo kvalifikatsiooni, jättes välja kvalifitseerivaid tunnuseid, tuleb mõista R.O-le uus karistus. Kuivõrd ringkonnakohus mõistis R.O kahest varguse episoodist ühes õigeks, vähendab kohus KarS § 199 lg 2 p 9 järgi mõistetavat karistust

5 (6)

võrreldes maakohtu mõistetuga poole võrra, karistades R.O 1-aastase vangistusega. Arvestades varastatu (eelkõige auto) väärtust, ei pea ringkonnakohus põhjendatuks veelgi kergema karistuse mõistmist. Ühtlasi tuleb mõista R.O-le KarS § 64 lg 1 alusel uus liitkaristus. Ringkonnakohus leiab, et kuna R.O on mõistetud süüdi erinevate õigushüvede vastu suunatud kuritegudes ja varguse eest mõistetud 1-aastane karistus ei ole võrreldes joobes juhtimise eest mõistetud 6-kuulise vangistusega ülekaalukalt raskem karistus, tuleb liitkaristuse mõistmisel raskemat karistust suurendada. Sellest tulenevalt mõistab kohus liitkaristuseks 1 aasta 3 kuud vangistust. Liitkaristust vähendab kohtukolleegium omakorda KrMS § 238 lg 2 alusel 1/3 võrra.

7.Eelnevast tulenevalt ja tuginedes KrMS § 337 lg 1 p 4 ja § 338 p 1 tuleb apellatsioonid rahuldada osaliselt ja maakohtu otsus osaliselt tühistada. R.O kaitsja on taotlenud apellatsioonimenetluses osutatud riigi õigusabi eest kokku 144 euro suurust tasu. Ringkonnakohus rahuldas taotluse osaliselt – 108 euro ulatuses. Tulenevalt KrMS § 185 lg-le 1 jääb kaitsjatasu riigi kanda.

Sten Lind

Ivi Kesküla

Orvi Tali

Otsus osaliselt tühistatud Riigikohtu 22.09.2014 otsusega

RESOLUTSIOON

1.Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 5. veebruari 2014. a otsus R.O kriminaalasjas osas, milles jäeti muutmata Harju Maakohtu 23. oktoobri 2013. a otsus V AS-i tsiviilhagi rahuldamises. Teha selles osas uus otsus, millega jätta V AS-i tsiviilhagi läbi vaatamata.
2.Määrata OÜ Kull Advokaadibüroole makstava riigi õigusabi tasu suuruseks R.O-le kassatsioonimenetluses osutatud riigi õigusabi eest 108 (sada kaheksa) eurot, sealhulgas käibemaks 18 (kaheksateist) eurot. Jätta see menetluskulu riigi kanda.

6 (6)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.