Viru Maakohus
Määruse aeg ja koht
27.01.2014, Rakvere kohtumajas
Kohtuasja number
1-12-615
Kohtunik
Anu Ammer
Kohtuistungi sekretär
Kätlin Koidumäe
Tõlk
Tatjana Šibajeva
Prokurör
Enn Pustak
Kohtuasi
Viru Vangla materjalid T.J vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks
Süüdimõistetu
T.J , isikukood XXX , kannab karistust Viru Vanglas, elukoht vabanemisel: xxxx Karistuse kandmise algus 23.10.2005 ja lõpp 21.04.2016.
Kohtuasja läbivaatamise aeg 23.01.2014, videokohtuistungil Kohtumääruse õiguslik alus
KarS § 76; KrMS § 426, § 383, § 384 ja § 387.
Jätta T.J vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud: Viru Vangla esitas 08.01.2014 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava T.J vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. T. J on süüdi tunnistatud Viru Maakohtu 15.03.2012 otsusega KarS § 121 järgi ning KrMS § 238 lg 2, KarS § 65 lg 2 kohaldamisega mõisteti karistuseks 10 aastat 5 kuud 29 päeva vangistust. Karistuse kandmise algus 23.10.2005. Viru Vangla toetab kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist.
Kohtuistung: T.J taotles enda tingimisi enne tähtaegset vabastamist. Praegu on ta avavanglas ning töötab xxxx. Kinnipeetav avaldas, et vabanemise järel töötaks edasi seal kus praegu töötab ning ela k s xxxx. Kinnipeetav õpib xxxx eriala.Kinnipeetav avaldas, et on väga palju mõelnud tehtu üle ning hindas oma väärtused elus ümber, soovib iseenda jaoks elada õiguskuulekalt, õppida, teha tööd ja luua pere. Oma last aitab nii moraalselt kui ka abistab materiaalselt. Kinnipeetav avaldas veel, et ta saab oma tegudest aru ning palub võimalust tõestada, et ta suudab normaalset elu elada. Samuti saab aru, et kohtul puudub usaldus tema suhtes, aga tal on jõudu ja võimalusi uue elu alustamiseks. Prokurör kinnipeetava vabastamist ei toetanud. Kohtumääruse põhjendused: Kohus, tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis, et taotlus ei ole põhjendatud ega kuulu rahuldamisele. Vastavalt KarS § 76 lg 3 arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. T. J on kriminaalkorras karistatud üheksa korda, vanglas viibib viiendat korda. Käesolev karistus on mõistetud Viru Maakohtu poolt 15.03.2012 KarS § 121 järgi. Enne seda mõisteti Viru Maakohtu 09.05.2008 otsusega kinnipeetav süüdi KarS § 118 p 1 järgi ning mõisteti KarS § 65 lg 2 alusel karistuseks 10 aastat 4 kuud 19 päeva vangistust. Seega ei ole kinnipeetavale mõistetud karistused täitnud KarS § 56 lg- s 1 sätestatud karistuse eesmärki mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. Hetkel kannab kinnipeetav karistust vanglas toimepandud kuriteo eest, mille ta pani toime ajal, mil ta oli karistust kandmas kuriteo toimepanemise eest äärmiselt jõhkral viisil. Kusjuures on oluline märkida, et isik kasutas elule ohtlikku vägivalda politseiametniku suhtes. Kohus nõustub prokuröriga, et puudub veendumus selles osas, et kinnipeetav suudab katseaja läbida nõuetekohaselt. Arvestades kinnipeetava kriminaalset minevikku, ei ole tema puhul tegemist õiguskuulekusele orienteeritud isikuga. Varasematest temale mõistetud karistustest ei ole ta mingeid järeldusi teinud. Tema poolt toimepandud kuritegude dünaamika on muutunud raskemaks. Vaatamata varasematele karistustele on ta jätkanud kuritegude toimepanemist ja seda isegi vanglas. Tulenevalt toimepandud kuritegude raskusest ning vägivaldsusest ei saa aktsepteerida karistuspoliitiliselt sellise isiku kergekäelist ennetähtaegset vabastamist. Kogu vanglasoleku ajal on kinnipeetavat distsipliinkorras karistatud kokku 10 korral, kusjuures ka viimane distsipliinkaristus on seotud vägivalla kasutamisega teise kinnipeetava suhtes. Ehkki vangistatul puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused, on teda vangistuses kriminaalkorras karistatud Viru Maakohtu 15.03.2013 kohtuotsusega KarS § 121 alusel. Kui süüdimõistetu on ka vanglas range järelevalve tingimustes jätkanud kuritegude toimepanemist, puudub kohtul alus arvata, et tema käitumine vabaduses oleks seaduskuulekas. Kuigi kinnipeetavale määratud distsiplinaarkaristused on käesolevaks ajaks kustunud ja neid arvestada ei saa, on sage distsiplinaarrikkumiste toimepanemine siiski teda kaudselt iseloomustavaks asjaoluks, mis näitab negatiivset suhtumist õiguskorda. Vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määrusele kohtuasjas nr 3-1-1-9106 on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. Käesoleval juhul ei ole see tingimus täidetud. Seega on kinnipeetaval endiselt kalduvus vägivaldsusele ja seega on ta ühiskonnale jätkuvalt ohtlik. Kinnipeetava suhtlusringkonnas on enamus kriminaalse mineviku ja mõtteviisiga isikuid,
samuti on suhted perega katkenud, seega on uute kuritegude toimepanemise risk jätkuvalt kõrge. Kinnipeetava kuriteo toimepanemise asjaolusid, isikut, varasemat elukäiku, käitumist karistuse kandmise ajal ning vabanemisel eesootavaid ti ngimusi hinnates ei ole kohus endiselt veendunud, et kinnipeetav suudaks vaba duses õiguskuulekalt käituda. T.J senine elukäik, tema poolt korduvalt toimepandud vägivaldsed kuriteod ja õigusvastane käitumine karistuse kandmise ajal näitavad, et tema risk ka edaspidi kuritegusid toime panna on kõrge. Kuna T.J varasem eluviis on sisaldanud järjepidevat kuritegude toimepanemisest ning talle seni mõistetud karistused ja vangistuses viibimine ei ole mõjutanud kuritegude toimepanemisest loobuma, puudub veendumus, et vanglas sotsiaalprogrammides osalemine ja töötamine, lähedaste toetus, elukoha olemasolu ja kriminaalhooldusega kaasnevad kohustused oleksid piisavad tagamaks tema edaspidist õiguskuulekust ning õigustamaks tema ennetähtaegset vabastamist. T.J on avaldanud soovi edaspidi õiguskuulekalt käituda, ta on vangistuses õppinud, töötanud ja läbinud sotsiaalprogramme, omab vabaduses elukohta ja lähedaste toetust, ta on seadnud eesmärgiks vabaduses tööd leida ja kriminaalsete tuttavatega suhtlemisest hoiduda ning pere luua, kuid tema suhtes esinevad negatiivsed asjaolud (korduvalt kriminaalkorras karistatus, senistest karistustest ja mõistetud vangistustest hoolimata raskete vägivaldsete kuritegude toimepanemine ning vanglas vägivalla eest distsiplinaarkorras karistatus) ei võimalda tema tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Antud asjas ei ole üheselt selge, kas kinnipeetaval on vabaduses olemas kindel alaline elamispind, mi stõttu kriminaalhoolduse teostamine ei ole võimalik. Vangla materjalides nähtub, et isik on esitanud taotluse õppeasutuse õpilaskodu elamispinna saamiseks ning see rahuldatakse sisuliselt siis kui isik reaalselt vabaneb. Vangistusest tingimisi enne tähtaega vabanemisega kaasneb kriminaalhooldus ja täitmisele kuuluvad KarS § 75 lg 1 sätestatud käitumiskontrolli nõuded ja KarS § 75 lg 2 sätestatud võimalikud lisakohustused. Kuna kriminaalhoolduse ja käitumiskontrolli üks nõuetest on alalises elukohas elamise nõue, siis vabanemisjärgse alalise elukoha puudumine vangistatul välistab iseenesest KarS § 75 lg 1 p 1 sätestatud kontrollnõude täitmise ning taotluse rahuldamise tema vangistusest ennetähtaegse vabastamise osas. Lisaks on kindla elukohaga seotud veel kolm kontrollnõuet (KarS § 75 lg 1 p 3, 4, 5). T. J vabastamine oleks antud hetkel endiselt ennatlik, arvestades tema poolt toime pandud kuritegude raskust ja ühiskonnaohtlikkust ning tema käitumist karistuse kandmise ajal. Käesoleval ajal ei ole kriminaalhoolduslike vahenditega võimalik korrigeerida T.J käitumist õiguskuulekuse suunas ning tal tuleb jätkata karistuse kandmist vangistuses. Karistusaja lõpuni on jäänud veel üle kahe aasta ja kahe kuu, mis on küllaltki pikk aeg. Ära kantud karistuse aeg on ebaproportsionaalselt lühike võrreldes talle mõistetud liitkaristusega – 10 aastad 5 kuud ja 29 päeva vangistust – ning tema käesoleval hetkel tingimisi ennetähtaegsel vabastamisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Kohus märgib täiendavalt, et isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Anu Ammer
Tartu Ringkonnakohtu 27.02.2014 kohtumääruse
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.