lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/1-09-261/242

Kohtulahend

KriminaalasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium · 22.01.2014

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium
Kohtuasja number
1-09-261/242
Asja liik
Kriminaalasi
Menetlusliik
Täitmiskohtuniku asi
Kuulutamise aeg
22.01.2014
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1058
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
1-09-261/31Tartu Maakohus Tartu kohtumaja29.04.20091-09-261/44Tartu Ringkonnakohus01.10.20091-09-261/89Viru Maakohus Kohtla-Järve kohtumaja04.10.20101-09-261/132Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium19.01.20121-09-261/157Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium03.10.20121-09-261/163Viru Maakohus Rakvere kohtumaja20.11.2012

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

22. jaanuar 2014, Tartu (kirjalik menetlus)

Kriminaalasja number

1-09-261

Kohtukoosseis

Aarne Sarjas, Tiit Lõhmus, Maarika Kuusk

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu (Tartu kohtumaja) 4. detsembri 2013 määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Süüdimõistetu E.J kaitsja vandeadvokaadi abi Kaja Kiilo määruskaebus

RESOLUTSIOON

1.Tartu Maakohtu 4. detsembri 2013 määrus jätta muutmata.
2.Määruskaebus jätta rahuldamata.
3.Määrata OÜ-le Advokaadibüroo Sirje Must Võru osakond määruskaebemenetluses E.J-ile osutatud riigi õigusabi eest makstava tasu suuruseks 48 (nelikümmend kaheksa) eurot, sealhulgas käibemaks 8 (kaheksa) eurot.
4.Eelmises punktis nimetatud menetluskulu jätta süüdimõistetu E.J kanda.
5.E.J tasuda väljamõistetud summa Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB nr 10220034796011 või Swedbank nr 221023778606. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049858 ning selgitus: „E.J 109-261 kohtukulud“. Kohtukulud tasuda 30 päeva jooksul käesoleva määruse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled kümne päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama.
1-09-261/180
Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
13.12.2012
1-09-261/206Tartu Ringkonnakohus22.10.2013
1-09-261/236Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja12.12.2013
1-09-261/316Tartu Maakohus Tartu kohtumaja20.06.2014
1-09-261/379Tartu Maakohus Tartu kohtumaja08.10.2015

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Tartu Maakohtu 16.09.2013 määrusega pöörati KarS § 76 lg 5 alusel E.J suhtes täitmisele temale Tartu Maakohtu 29.04.2009 otsusega karistuseks mõistetud vangistuse ärakandmata osa 7 kuud 19 päeva vangistust.
2.E.J kaitsja vandeadvokaadi abi Kaja Kiilo esitas 22.11.2013 Tartu Maakohtule taotluse lükata E.J-ile karistuseks mõistetud vangistuse täitmisele pööramine KrMS § 415 lg 3 alusel edasi kahe kuu võrra.
3.Tartu Maakohtu 04.12.2013 määrusega jäeti kaitsja taotluse vangistuse täitmisele pööramise edasilükkamiseks rahuldamata. Maakohtu põhjendused olid järgnevad. 3.1 Kohus jättis E.J kaitsja taotluse rahuldamata, kuna seaduslik alus taotluse rahuldamiseks puudus: nimelt puuduvad KrMS § 415 lõikes 3 märgitud erakordsed asjaolud, mille tõttu kaasneksid rasked tagajärjed E.J-ile endale ja tema lähedastele. 3.2 Rahvastikuregistrist tehtud andmete väljatrükkide kohaselt on E.J õde, tema vanemad on surnud, kuid elavad emapoolsed vanavanemad – M.S. ja M.S. – mõlema elukohaks on rahvastikuregistri andmetel XXX . Perearsti teatiselt ei nähtu, et E.J vanavanematel M.S. il ja M.S. al oleks puue ja et nad vajaksid mingil määral erikohtlemist või hooldust. Sealhulgas ei nähtu perearsti teatiselt ööpäevaringselt hoolduse vajadust. E.J avaldatust nähtuvalt käib M.S. a ise poes endale tarvilikku ostmas, kuid mõnikord ununevad mõned asjad ostmata; ka kohtuistungile tulekust oli olnud E.J M.S. aga juttu, kuid M.S. a ei soovinud istungile tulla. Ajal, kui E.J viibis vanglas karistust kandmas, käis vanavanemaid abistamas E.J õde. E.J avaldatu kohaselt hakkaks ka E.J vanglasse naasmisel abistama vanavanemaid õde. Seega taastuks endine väljakujunenud olukord ja midagi erakordset selles ei oleks ja E.J vanglasse minemisega ei kaasneks ka tema vanavanematele M.S. ile ja M.S. ale raskeid tagajärgi – E.J õde hakkaks vanavanemate juures uuesti tihedamini käima ja neid vajadusel abistama. 3.3 Kuna E.J vanavanemad M.S. ja M.S. a on pensionärid, neil on sissetulekuks pension, siis ei jää vanavanemad E.J vanglasse naasmisel sissetulekust ilma ja vanavanematele ei kaasne sellega raskeid tagajärgi. Pealegi on juba 16.09.2013, mil vangistuse ärakandmata osa pöörati täitmisele, olnud võimalik tegeleda kohalikult omavalituselt abi saamiseks neile sellekohaste taotluste esitamisega, kuid E.J avaldatust nähtuvalt ta seda teinud ei ole – tema vanaema on juba ise pöördunud kohaliku omavalitsuse poole abi saamiseks ja sai selle pöördumise tulemusena pensionile lisaks 30 eurot ravimite jaoks.
4.Maakohtu määruse peale esitas kaebuse süüdimõistetu E.J kaitsja, kes taotleb määruse tühistamist ja vangistuse täitmisele pööramise edasilükkamist. 4.1 Kohus on leidnud, et ei E.J-ile endale ega temaga koos elavatele vanavanematele ei kaasne raskeid tagajärgi, kui süüdimõistetu asub koheselt karistust kandma. Tegelikkuses see ei ole nii. M.S. il on diagnoositud südamekahjustusega hüpertooniatõbi II staadium ja südame isheemiatõbi. Talle on paigaldatud kardiostimulaator ja on varasemalt olnud ajuinfarkt. Tervislik seisund kuni 12.10.2012 oli rahuldav. Sellist perearsti seisukohta ei saa aga tõlgendada lähtuvalt noore ja terve isiku seisukohast. Sedavõrd raskeid haigusi põdeva isiku kohta tähendab rahuldav, et seisund ei ole halvenenud. Kohtuistungi ajaks ei olnud võimalik korraldada M.S. i suhtes perearsti poolt kordusläbivaatust. Käesolevaks ajaks on M.S. i tervislik seisund oluliselt halvenenud, sest tegemist on kõrges vanuses isikuga, kelle tervis ei taastu, vaid halveneb iga päevaga. Kroonilisi haigusi põeb ka M.S. a. Pensionil olevate inimestena ei ole E.J vanavanemad lihtsalt taotlenud puude määramist. E.J ei ole vastuväiteid karistuse kandmisele asumise suhtes, kuid ta vajab teatud aega, et korraldada oma lähedaste elu ja toimetulekut ajaks, kui ta viibib vanglas. Käesolevaks ajaks on E.J suutnud lahendada paljud probleemid seoses oma vanavanemate toimetulekuga ning maksimaalne kahekuuline kohtuotsuse täitmise edasilükkamine ei oleks isegi vajalik. Süüdimõistetu on

valmis asuma karistust kandma alates 02.01.2014 ning selleks ajaks on ta suutnud lahendada enda ees seisvad probleemid seoses eakate pereliikmetega.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

5.Määruskaebuse esitaja taotleb E.J vangistuse täitmisele pööramise edasilükkamist kuni 02.01.2014. Kuna käesolevaks ajahetkeks on see kuupäev juba möödunud, siis on langenud ära alus määruskaebuses esitatud taotluse lahendamiseks. Sellegipoolest tuleb kohtul määruskaebuse põhjenduste kohta anda ka sisuline hinnang, kuivõrd kehtiv kriminaalmenetlusõigus ei näe ette võimalust käesolevaks juhuks jätta kaebus sisuliselt läbi vaatamata.
6.Määruskaebust põhjendab kaitsja asjaoluga, et E.J viivitamatu vangistuse kandmisega kaasnenuks rasked tagajärjed tema halva tervisliku seisundiga vanavanematele M.S. ile ja M.S. ale. Ringkonnakohus jagab maakohtu määruses esitatud seisukohti ning leiab, et määruse tühistamiseks määruskaebuses toodud motiividel puudub alus. Läbivaadatavas kohtuasjas on maakohus teinud kindlaks, et ajal, mil E.J varem viibis vanglas, abistas vanavanemaid süüdimõistetu õde. Samuti hakkab õde uuesti vanavanemate juures tihedamini abis käimas, kui E.J asub praegust vangistust kandma. Lisaks tugines maakohus perearsti teatisele, millest ei nähtunud, et E.J vanavanematel oleks puue ja et nad vajaksid mingil määral erikohtlemist või hooldust. Sealhulgas ei nähtunud perearsti teatiselt ööpäevaringselt hoolduse vajadust. Tõendeid E.J vanavanemate oluliselt kehvema tervisliku seisundi kohta käesoleval ajal pole kaitsja ringkonnakohtule esitanud. Nendest asjaoludest johtuvalt ei ole ringkonnakohtu hinnangul tõendatud selliste erakordsete asjaolude olemasolu, millega oleksid kindlasti kaasnenud rasked tagajärjed E.J vanavanematele tema viivitamatu vangistuse kandmisele asumise korral.
7.Tulenevalt eelmärgitust ning juhindudes KrMS § 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus vaidlustatud kohtumääruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata.
8.E.J kaitsja K. Kiilo esitas seoses määruskaebuse esitamisega ringkonnakohtule taotluse riigi õigusabi tasu kindlaksmääramiseks 48 euro suuruses summas (sh käibemaks 8 eurot). Ringkonnakohus leiab, et taotlus on põhjendatud ja tuleb juhindudes riigi õigusabi seaduse § 23 lg-st 1, § 21 lg-st 3 ning Eesti Advokatuuri juhatuse 15. detsembri 2009. a otsusega kinnitatud korra punktidest 2 ja 23 rahuldada. KrMS § 187 lg 2 alusel tuleb see menetluskulu kanda E.J.

Aarne Sarjas

Tiit Lõhmus

Maarika Kuusk

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.