Tartu Maakohus
Määruse tegemise aeg ja koht
Kriminaalasja number
1-09-261
Kohtukoosseis
Kohtunik Peet Teidearu
Kohtuistungi sekretär
Heli Nurmoja
vandetõlk
Meeli Antonov
Prokurör
Jane Pajus/kirjalik arvamus;istungil ei osalenud/
Kriminaalasi
Süüdimõistetu Mihhail Bobrovski tingimisi enne tähtaja lõppemist vangistusest vabastamise otsustamine
Süüdimõistetu
Mihhai Bobrovski elukoht (vabanemisel): XXXX; isikukood: 38304162710; töökoht (vabanemisel XXXX
Kaitsja
Anne Vissak riigi õigusabi korras
Juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (edaspidi KrMS) § 426 lg-st 1, § 432 lg-test 3, 32, 33 kohus määras: Jätta Mihhail Bobrovski temale Tartu Maakohtu 29.04.2009. a otsusega kriminaalasjas nr 1-09-261 mõistetud 8 (kaheksa) aasta 7 (seitsme) kuu ja 28 (kahekümne kaheksa) päeva pikkuse vangistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Välja mõista Mihhail Bobrovskilt riigi tuludesse riigi õigusabi kulud nelikümmend neli ) eurot. Ajatada menetluskulude tasumine KrMS § 180 lg. 3 alusel ühele aastale.
144 (ükssada
Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvetele nr EE891010220034796011 (SEB), nr EE932200221023778606 (Swedbank), nr EE403300333416110002 (Danske Bank AS Eesti filiaal) või nr EE701700017001577198
(Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaal), märkides ära Tartu Maakohtu viitenumbri 2800049874, selgitusse kriminaalasja numbri, makse nimetuse ja nime, kelle eest makstakse. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale on kohtumenetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teda saama. Menetluse käik ja asjaolud Tartu Maakohtu 29.04.2009. a otsusega kriminaalasjas nr 1-09-261 tunnistati Mihhail Bobrovski süüdi karistusseadustiku (edaspidi KarS) § 118 p 1, § 117 lg 1 järgi ning KarS § 63 lg 1 alusel mõisteti temale karistuseks 7 aastat ja 6 kuud vangistust. Sama otsusega tunnistati Mihhail Bobrovski süüdi ka KarS § 200 lg 2 p 7 järgi ning mõisteti temale karistuseks 4 aastat vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel mõisteti kuritegude kogumi eest temale liitkaristuseks 10 aastat vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ja lõplikuks karistuseks mõisteti temale 6 aastat ja 8 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Mihhail Bobrovskile Tartu Maakohtu 03.10.2007. a otsusega kriminaalasjas nr 1-07-5404 mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra ja liitkaristuseks mõisteti 8 aastat 7 kuud ja 28 päeva vangistust. KarS § 68 alusel arvati karistusaja hulka Mihhail Bobrovski pool eelvangistuses viibitud aeg ning karistuse alguseks loeti 22.07.2008. a. Kohtuotsus jõustus Riigikohtu määrusega 22.12.2009. a. Kinnipeetava karistusaeg algas seega 22.12.2009. a ja lõppeks selle täieliku ärakandmise korral 22.03.2017. a. Tingimisi ennetähtaegse vabastamise võimalus elektroonilise järelevalve alla avanes Mihhail Bobrovskile 21.11.2012. a. Tartu Maakohtu 13.12.2012. a määrusega kriminaalasjas nr 1-09-261 jäeti Mihhail Bobrovski vangistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega koos tema allutamisega elektroonilisele valvele vabastamata. Kohtunik leidis, et Mihhail Bobrovski poolt toime pandud kuriteo raskus ei ole vastavuses ärakantud karistusaja pikkusega ning seega ei saa kinnipeetavat veel vabastada. Lisaks leidis kohtunik, et isiku, kes on katseajal pannud toime uued kuriteod, vabastamine elektroonilise järelevalve alla riivaks oluliselt ühiskonna õiglustunnet. Kohtumäärus jõustus 08.01.2013. a. Mihhail Bobrovskit on varem kriminaalkorras karistatud kahel korral:
on suhtlemine lähedastega toimunud nii telefoni kui ka kokkusaamiste vahendusel. Mihhail Bobrovski on omandanud põhihariduse ning enne kinnipidamist töötas ta nii ametlikult kui ka mitteametlikult erinevatel töödel. Vahetult enne vangistust ta töökohta ei omanud. Ennetähtaegse vabanemise korral on kinnipeetaval võimalus asuda tööle betoneerijana XXXX. Kohtumenetluse poolte seisukohad Prokurör esitas kirjaliku seisukoha, milles toetab Mihhail Bobrovski ennetähtaegset vabastamist Süüdimõistetu Mihhail Bobrovski seletas kohtus, et tal on elukoht ja töökoht ning ta soovib vabaneda. Kuriteosündmusest rääkides konstateeris ta et oli kaklus ja lihtsalt juhtus nii , et inimene suri. Nad olid noored ja joobes ja ei taibanud mida nad teevad. Kaitsja leidis, et Mihhail Bobrovski on pannud toime esimese astme kuriteo. Vanglas on ta end näidanud positiivselt ning vabanemisel on tal elukoht ja töökoht ning ta on osalenud vanglas sotsiaalprogrammides. Kohtu seisukoht Mihhail Bobrovski mõisteti kohtuotsusega süüdi tahtlike esimese astme kuritegude toimepanemises. KarS § 76 lg 2 p 2 kohaselt võib kohus esimese astme kuriteo tahtlikus toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast. Käesolevaks ajaks on Mihhail Bobrovski temale mõistetud karistusajast vähemalt kaks kolmandikku ära kandnud. Seega on olemas formaalne alus tema vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks. Kas on ka sisulised alused, seda on vaja analüüsida. KarS § 76 lg 3 järgi arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel materiaalse alusena kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohtule esitatud materjalidest nähtub, et Mihhail Bobrovskit on kriminaalkorras karistatud kolmel korral. Reaalset vangistust kannab ta esmakordselt. Varem on ta toime pannud varavastaseid kuritegusid ja seega on tema kuriteod kvalifikatsioonilt muutunud raskemaks. Mihhail Bobrovskit on varem karistuse kandmisest tingimuslikult vabastatud koos käitumiskontrollile allutamisega. Sellele vaatamata jätkas ta õigusvastast käitumist. Seega ei täitnud toonased karistamised Mihhail Bobrovski osas oma eesmärki ega mõjutanud teda hoiduma edasiste süütegude toimepanekust. Nüüdseks on kinnipeetav tunnistanud, et soovib edaspidi kuritegelikust käitumisest hoiduda. Ta tunnistab end toimepandus süüdi. Ta on aru saanud, et senine elustiil ja suhtlemine kriminaalkorras karistatud isikutega ei mõjunud talle hästi. Toimepandud kuritegu oli seotud alkoholi tarvitamisega ning tol hetkel ei mõtelnud ta oma teo tagajärgedele. Mihhail Bobrovski käitumine vanglas tundub tema sõnu kinnitavat. Kui vangistuse algusaastatel rikkus kinnipeetav süstemaatiliselt vangla sisekorra eeskirja, mistõttu tuli teda korduvalt distsiplinaarkorras karistada, siis alates 2012. aastast on tema käitumine vangistuses oluliselt paranenud ning kehtivaid distsiplinaarkaristusi tal ei ole. Tunnustamist väärib seegi, et vangistuses on Mihhail Bobrovski aktiivselt osalenud tööhõives. Lisaks on ta tegelenud alkoholining emotsionaalset laadi probleemidega, mis soodustasid tema kuritegelikku käitumist. Nimelt on ta läbinud sotsiaalprogrammi Agressiivsuse asendamise treening, mis peaks maandama
impulsiivsusest tingitud kuritegude toimepanemise riski. Vanglas on ta tegelenud ka oma sõltuvusprobleemidega ning teinud läbi sõltuvusvõõrutusprogrammi Usk ja teadmine. Lisaks on ta läbinud riigikeelekursused A1, A2 ning B1 tasemel. Eelnev viitab asjaolule, et Mihhail Bobrovski soov muutuda õiguskuulekamaks. Pärast vabanemist on tal olemas kindel elukoht aadressil XXXX. Seal elavad ka tema ema ning õde. Viimased moodustavad ka Mihhail Bobrovskit toetava lähivõrgustiku vabaduses. Ennetähtaegse vabanemise korral on Mihhail Bobrovskil olemas töökoht XXXX. Ta saab seal asuda tööle betoneerijana. Vabanemisfondis on Mihhai Bobrovskil 522.30 eurot. Seega peaks ta suutma end majanduslikult ülal pidada. Eelnevale vaatamata leiab kohtunik, et Mihhail Bobrovski katseajaga tingimisi ennetähtaegne vabastamine ei ole käesoleval ajal põhjendatud. KarS § 76 lg 3 kohaselt on esimene faktor, mida kohus isiku tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamisel arvestama peab, kuriteo toimepanemise asjaolud. Käesolevat vangistust kannab Mihhail Bobrovski muu hulgas ka selle eest, et ta koos Roman Netšiporuki ja H.K-ga omavahelise tüli käigus peksid arvulises vähemuses olevat XXXX sündinud T.S. käte ja jalgadega, millega tekitasid kannatanule ohtlikud tervisekahjustused: kehatüve kinnise tömp trauma kahepoolsete roidemurdudega ja vasaku neeru rebendiga. Lisaks nimetatud vigastustele olid kannatanul tursed ja nahaalused verevalumid mõlema silma laugudel, vasakul õlavarrel, vasaku küünarnuki piirkonnas, vasakul küünarvarrel ja mõlemal labakäel, nahamarrastused otsmikul, mõlemal põsel, parema kõrva ees, alalõua piirkonnas paremal, ninaseljal, vasaku õlaliigese piirkonnas, vasakul õla-ja küünarvarrel, kriimustused parema puusa piirkonnas, turse ja verevalumid huulte limaskestal, pindmised põrutushaavad lõua all paremal pool ja vasakul kõrvalestal, turse ja verevalum kõõlustanul vasakul oimu piirkonnas. Seejuures peksis Mihhail Bobrovski juba maas lamanud kannatanut jalaga kõhtu. Peksmisejärgselt jätsid Mihhail Bobrovski, Roman Netšiporuk ja H.K T.S. maha lamama, kus viimane saadud vigastustesse suri. Neid asjaolusid silmas pidades leiab kohtunik, et senine vangistuses viibitud aeg ei ole olnud piisav, et Mihhail Bobrovski oleks saanud end rehabiliteerida. Kannatanu elu ja tervis oli neile tähtsuseta; nad võtsid kannatanult elu. Kuritegu oli julm ja jõhker. Järelikult oleks tema praegune ennetähtaegne vangistusest vabastamine vastuolus ühiskonna üldise õiglustundega. Kantud karistus ei ole vastavuses Mihhail Bobrovski poolt toime pandud kuriteo raskusega ning Mihhail Bobrovski tuleb jätta praegu ennetähtaegselt vanglast vabastamata. Menetluskulud Süüdimõistetu kaitsja esitas taotluse riigi õigusabi osutamise eest tasu väljamõistmiseks summas 144 eurot. Kohus leiab, et taotlus kuulub rahuldamisele „Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatus ja kord“ p-de 30, 28, 31, 28 kohaselt. Kohus leiab, et tulenevalt KrMS § 180 lg-st 1 tulevad õigusabi osutamisega seotud kulutused, s.o eurot, hüvitada süüdimõistetul. Kohus ajatab KrMS § 180 lg. 3 alusel menetluskulude tasumise ühele aastale. Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.