Kohtulahend

6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

võimaluse XXX elamus XXX, samuti sotsiaalse ja psühholoogilise nõustamise ning abi töökoha otsimisel. Virko Tõlki kohta kriminaalhoolduses koostatud iseloomustusest nähtub, et isiku sotsiaalne võrgustik on vähene, lähedastest on eelkõige ema ja tädipoeg. Ennetähtaegse vabanemise korral võib elukoha võimaldada XXX. Vestluses telefoni teel XXX OÜ-ga ilmnes, et töökoha võimalus on V. Tõlkil olemas. Virko Tõlk taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegset vanglast vabastamist. Prokuröri abi Veera Kremez edastas kohtule kirjaliku arvamuse, mille kohaselt prokurör ei toeta Virko Tõlki ennetähtaegset vabanemist. Isikut on kriminaalkorras karistatud kokku kaheksal korral. Kuriteod on valdavalt olnud varavastased ja vägivaldsed. Hetkel kannab karistust mh röövimise eest, mis on esimese astme kuritegu. Röövimise eest on teda karistatud ka varasemalt, 24.04.2008. Korduv karistatus viitab kriminaalsetele hoiakutele. Kuritegude toimepanemise soodusteguriks on alkoholi kuritarvitamine, eesmärgiks rahalise kasu saamine. Alkoholijoobes on vägivaldne. Endiselt leiab õigustusi/vabandusi igasugusele enda käitumisele. Samuti on ebaselge tema elukoht võimaliku vabanemise korral. Ennetähtaegne vabastamine käesoleval ajal oleks ennatlik. Võttes arvesse ülaltoodud asjaolusid, leiab, et Virko Tõlki ennetähtaegne vabastamine ei oleks kooskõlas õiguskorra kaitsmise huvidega ning karistuse eesmärkidega. Kaitsja taotleb kohtuistungil V. Tõlki vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist, kuna see on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kinnipeetava käitumine vanglas on olnud korrektne ning vabaduses on olemas kõik tingimused vabstamiseks. Kohus, tutvunud esitatud materjalide ja prokuröri kirjaliku seisukohaga ning ära kuulanud V. Tõlki ja kaitsja arvamuse, leiab, et V. Tõlki võib vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada. Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik V. Tõlki isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. Kinnipeetavat on kriminaalkorras korduvalt karistatud, praegust karistust kannab V. Tõlk varguse, kehalise väärkohtlemise ja röövimise eest. Esitatud materjalide kohaselt on kuritegude toimepanemise soodusteguriks alkoholi tarvitamine, enamus seaduserikkumisi on sooritatud alkoholijoobes olles. Kuigi iseloomustuse kohaselt saab V. Tõlk aru alkoholi halvast mõjust, kuid enda puhul pisendab probleemi olemasolu, siis kohtuistungil tunnistas V. Tõlk probleeme alkoholiga, avaldades, et on nõus minema alkoholismivastasele ravile. Tahet sõltuvusprobleemidest vabanemiseks tuleb pidada igati positiivseks, kuid kõige paremini on võimalik hinnata isiku sellekohaseid püüdlusi läbi kriminaalhoolduse. Kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine ning tema allutamine kriminaalhooldusele võimaldab kohaldada tema üle käitumiskontrolli ning seeläbi teostada järelevalvet väljaspool kinnipidamisasutust, kindlustamaks positiivseid muutusi, andes samas V. Tõlkile võimaluse tõestada, et ta on asunud paranemise teele ning on võimeline edaspidi järgima seaduskuulekat eluviisi, samuti hoiduma alkoholi tarvitamisest. Seda, et kinnipeetav püüdleb õiguskuuleka elu poole, kinnitab kohtu hinnangul ka V. Tõlki osalus sotsiaalprogrammis Eluviisitreening, samuti korrektne käitumine

vanglas, kuna kehtivad distsiplinaarkaristused V. Tõlkil puuduvad. Sellest võib järeldada, et kinnipeetav on mõistnud reeglite täitmise vajalikkust ning on suuteline kehtivaid norme järgima. Pärast vabanemist on V. Tõlkil olemas ka kindel elukoht XXX elamus, samuti pakub asutus V. Tõlkile sotsiaalset ja psühholoogilist nõustamist. Positiivsena hindab kohus ka garanteeritud töökoha olemasolu, kuna sellega on tagatud kinnipeetavale kindel sissetulek, mis peaks eelduslikult ära hoidma ka uued süüteod rahalise kasusaamise eesmärgil. Kriminaalhooldusega on nõustunud ka kinnipeetav, saades aru selle vajalikkusest ja kasulikkusest. Kõik need asjaolud aitavad samuti kaasa kinnipeetava edasise elu korraldamisel vastavalt ühiskonnas aktsepteeritavatele hoiakutele ja tõekspidamistele. Kohus usub, et süüdimõistetu on nüüdseks teinud karistusest vastavad järeldused ning oskab edaspidises elus järgida seaduskuulelikkust. Kuigi prokurör ja Vangla ei toeta kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist, ei saa jätta tähelepanuta vangla iseloomustuses märgitut, et kinnipeetaval on motivatsioon muutusteks olemas. Kuigi iseloomustuse kohaselt eelnev kogemus seda ei toeta, leiab kohus, et tuge õiguskuulekaks käitumiseks saab kinnipeetav kriminaalhoolduse kaudu. Vastavalt kriminaalhooldusseaduse §-le 1 lg 1 valvatakse kriminaalhoolduse käigus kriminaalhooldusaluse käitumise ja temale kohtu või prokuröri poolt pandud kohustuste täitmise järele ning soodustatakse kriminaalhooldusaluse sotsiaalset kohanemist eesmärgiga mõjutada teda hoiduma kuritegude toimepanemisest. Katseajal on võimalik hinnata kinnipeetava püüdlusi oma elu korraldamisel ning kehtivate tavade ja reeglite järgimisel.

Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.