lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/1-13-10302/19

Kohtulahend

KriminaalasiJõustunudTartu Ringkonnakohus · 20.01.2014

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohus
Kohtuasja number
1-13-10302/19
Asja liik
Kriminaalasi
Menetlusliik
Kokkuleppemenetlus
Kuulutamise aeg
20.01.2014
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
878
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
1-13-10302/14Viru Maakohus Narva kohtumaja16.12.20131-13-10302/48Viru Maakohus Narva kohtumaja06.02.20151-13-10302/57Tartu Maakohus Võru kohtumaja Põlvas19.05.20151-13-10302/66Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja09.05.2016

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

20. jaanuar 2014, Tartu (kirjalik menetlus)

Kriminaalasja number

1-13-10302

Kohtukoosseis

Maarika Kuusk, Mati Kartau, Tiit Lõhmus

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu (Narva kohtumaja) 16. detsembri 2013 kohtuotsus kokkuleppemenetluses

Apellatsiooni esitaja

Süüdimõistetu E.O (ik 37806063336). Elukoht: XXX Viibimiskoht Viru Vangla. EV kodanik, keskeriharidus, emakeel – vene keel. Ei tööta. Varem kriminaalkorras karistatud 10 korral.

RESOLUTSIOON

Jätta E.O apellatsioon, millega vaidlustatakse maakohtu otsust temalt välja mõistetud tsiviilhagi osas, läbi vaatamata. Edasikaebamise kord KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled kümne päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Viru Maakohtu 16.12.2013 otsusega tunnistati E.O süüdi KarS § 199 lg 2 pde 7,9 ja J.I süüdi KarS § 199 lg 2 p-de 5,7,9 järgi. E.O karistati 1 aasta pikkuse vangistusega. KarS § 65 lg 1 ja § 64 lg 1 liideti mõistetud karistusele Viru Maakohtu 28.05.2012 otsuse alusel E.O-le mõistetud vangistus 11 kuud ja 24 päeva. E.O liitkaristuseks jäi üksikkaristusest raskeima suurendamise teel 1 aasta ja 6 kuud vangistust. Liitkaristusest arvati maha Viru Maakohtu 28.05.2012 otsuse järgi täielikult ärakantud karistus 11 kuud 28 päeva. Lõplikult kuulub ärakandmisele 6 kuud ja 6 päeva vangistust alates 16.12.2013.
2.
Otsusega rahuldati kannatanute tsiviilhagid, mõistes E.O-lt ja A.T. ilt solidaarselt välja kannatanute Järva Tarbijate Ühistu kasuks 414 eurot ja 63 senti ning Rimi Food AS kasuks 40 eurot ja 37 senti ning E.O-lt kannatanu Rimi Food AS kasuks 79 eurot ja 14 senti.
3.Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni E.O, kes taotleb otsuse tühistamist Järva Tarbijate Ühistu kasuks välja mõistetud 414 euro suuruse tsiviilhagi osas. Ta leiab, et varastatu ei saa maksta üle 100 euro ning ülejäänud kahjusumma saab olla vaid kaupluse enda puudujääk.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

4.Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium leiab esmalt, et puudub alus E.O poolt esitatud kaebuse kui apellatsiooni menetlemiseks. Käesolev kriminaalasi on lahendatud kokkuleppemenetluses, mis seab piirangud ka kohtuotsuse apelleerimisele. Kriminaalmenetluse seadustiku § 318 lg 3 p 4 sätestab, et apellatsiooni ei saa esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale, välja arvatud juhul, kui on tegemist käesoleva seadustiku 9. peatüki 2. jao sätete või § 339 lõike 1 rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Seejuures on Riigikohtu kriminaalkolleegium asunud seisukohale, et kui kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale esitatud apellatsioonis pole osutatud ühelegi KrMS § 318 lg-s 4 nimetatud rikkumisele, tuleb apellatsioon jätta KrMS § 326 lg 2 ls 1, § 323 lg 2 p 2 ja § 318 lg 3 p 4 alusel läbi vaatamata (RKKKo 3-1-1-38-06, p 9). Ühelegi KrMS § 318 lg-s 4 sätestatud alusele apellatsioonis ei viidata, mistõttu puudub alus apellatsioonimenetluse läbiviimiseks.
5.Ringkonnakohtule esitatud apellatsioonis on E.O asunud sisuliselt eitama toimepandud kuriteo ulatust. See aga ei saa nagu eelpool juba märgitud tingida apellatsioonimenetluse läbiviimist. 5.1 Riigikohtu seisukoha kohaselt on kohtu ülesanne kokkuleppemenetluses eeskätt kontrollida ning teha kindlaks, kas süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja et seda sõlmides on ta väljendanud oma tõelist tahet (RKKK 3-1-1-79-05, p 10). Otsuses nr 3-1-1-81-11 on Riigikohtu kriminaalkolleegium märkinud, et tulenevalt KrMS § 247 lg-st 2 saab süüdistatav sõlmitud kokkuleppest loobuda hiljemalt kokkuleppe kohtulikul arutamisel maakohtus ning apellatsioonis ei ole enam võimalik kokkuleppest loobuda. See järeldub üheselt KrMS § 318 lg 3 p-st 4 ja lg-st 4, mis ei nimeta apellatsiooni võimaliku alusena asjaolu, et süüdistatav on pärast kokkuleppe arutamist maakohtus oma seisukohta kokkuleppe suhtes muutnud (vt viidatud otsuse p 27). Siiski ei vähenda kokkuleppe sõlmimine kuidagi kohtu rolli õigusemõistmisel ning ei taandu pelgalt kokkuleppe n-ö tehnilisele kinnitamisele. Nii näiteks tuleneb KrMS § 248 lg 1 p-st 2, et kohtul on tsiviilhagi suurusega mittenõustumise korral õigus tagastada kriminaaltoimik prokuratuurile, millega antakse võimalus sõlmida uus kokkulepe. Maakohtul kuriteoga tekitatud kahju suuruse osas kahtlust ei tekkinud. 5.2 E.O on sõlminud kokkuleppe, milles on kirjas nii tema poolt toimepandud kuritegude kirjeldus, kannatanutelt äravõetud esemed kui ka kuritegudega kannatanutele põhjustatud kahju ulatus. Kokkuleppes on märgitud kannatanute poolt esitatud tsiviilhagi suurused ning seejärel märgitud konkreetselt, kui suur summa tuleb kannatanute kasuks E.O-lt välja mõista (I. kd, lk 190-191). Kokkuleppe esemes kajastub m.h E.O nõusolek kuriteoga tekitatud kahju laadi ja suurusega. Kokkuleppele, mis sõlmiti 11.11.2013 kaitsja juuresolekul, on alla kirjutanud ka E.O (I. kd, lk 191).
6.Kokkulepe on avaldatud 16.12.2013 toimunud kohtuistungil, mille käigus on E.O selgesõnaliselt ka kinnitanud, et kokkuleppe sisu on talle tervikuna arusaadav, ta jääb kokkuleppe juurde ja selle sõlmimine on olnud tema vaba tahe (II. kd, lk 23). Samuti avaldas

E.O , et talle on enne kokkuleppe sõlmimist selgitatud õigusi ja kohustusi ning need on talle arusaadavad. Eeltoodut arvestades puudub igasugune alus väitmaks, et kokkuleppe sõlmimisel või siis selle kinnitamisel kohtus on rikutud kokkuleppemenetluse sätteid. Asjaolu, et E.O on apellatsioonimenetluses asunud lihtsalt eitama enda süü suurust, ei ole apellatsiooniõigust loovaks aluseks KrMS § 318 lg 4 tähenduses. Seetõttu puudub E.O käesolevas kriminaalasjas apellatsiooniõigus ning tema apellatsioon tuleb jätta läbi vaatamata.

7.Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 323 lg 2 p-st 2 ja § 318 lg 3 p-st 4 jätab Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium E.O apellatsiooni läbi vaatamata.

Maarika Kuusk

Mati Kartau

Tiit Lõhmus

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.