Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
Otsuse tegemise aeg ja koht
Kriminaalasja number
1-13-9604
Kohtukoosseis
kohtunik Ingeri Tamm
Kohtuistungi sekretär
Kristi Suvi
Tõlk
-
Kriminaalasi
D.B süüdistuses KarS § 199 lg 2 p 9 järgi kokkuleppemenetluses
Prokurör
prokuröri abi Jüri Vissak
Süüdistatav
D.B isikukood: XXX; elukoht: XXX, kannab karistust Tartu Vanglas; kodakondsus: XXXX Varasem karistatus: kriminaalkorras karistatud 6-l korral, viimati Tartu Maakohtu 02.10.2013. a otsusega KarS § 199 lg 2 p 5, 7, 9 järgi KarS § 65 lg 2 alusel liitkaristusega 1 aasta 9 kuud 27 päeva vangistust Tõkend: ei ole kohaldatud.
Kaitsja
Vandeadvokaat Niina Agarjova
Juhindudes KrMS § 248 lg 1 p-st 5 ja §-st 249 kohus otsustas: Süüdi tunnistada D.B KarS § 199 lg 2 p 9 järgi ja karistuseks mõista 4 (kuud) kuud vangistust. KarS § 65 lg 1 alusel mõista D.B-le liitkaristuseks 1 (üks) aasta 9 (üheksa) kuud 27 (kakskümmend seitse) päeva vangistust, lugedes talle käesolevas kriminaalasjas mõistetud 4 (neli) kuud vangistust kaetuks Tartu Maakohtu 02.10.2013. a otsusega nr 1-13-7783 mõistetud vangistusega. D.B vangistuse kandmise algusajaks lugeda 26. august 2013. a.
KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel jätta kriminaalasja toimikus olev CD-plaat kriminaalasja juurde. Tsiviilhagi rahuldada. Välja mõista D.B-lt võlaõigusseaduse § 1043, § 1045 lg 1 p 5 alusel 394 (kolmsada üheksakümmend neli) eurot K.S. (SEB Pank a/a XXX) kasuks. KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõista D.B-lt riigituludesse menetluskuludena riigi õigusabi kulu 70 (seitsekümmend) eurot. Sundraha 532 (viissada kolmkümmend kaks) eurot ja 50 senti jätta välja mõistmata. Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele EE891010220034796011 (SEB Pank) või EE932200221023778606 (Swedbank) või EE403300333416110002 (Danske Bank AS Eesti filiaal) või EE701700017001577198 (Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaal). Tartu Maakohtu viitenumber menetluskulude tasumisel on 2800049874. Kohtulahendi alusel riigituludesse välja mõistetud rahaliste kohustuste tasumisel tuleb märkida maksekorraldusele kohtulahendi number ning nõude liik, mida tasutakse. Kui makse teostatakse kolmanda isiku poolt, siis tuleb märkida maksekorraldusele veel isiku eesja perekonnanimi, kelle eest makse teostatakse. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise korral või kui kriminaalasjas on kohtulahendi teinud ebaseaduslik kohtukoosseis. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse kirjalikult vormistatuna Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda kohtuotsusega. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või määruskaebuse lahendamise menetluses. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast lahendist teada või pidi teada saama.
I Kokkuleppe sisu D.B süüdistatakse selles, et tema isikuna, kes on süstemaatiliselt toime pannud vargusi, võttis 11.08.2013 ajavahemikul kella 06.00-st kuni kella 07.45-ni Tartus, Anne 44 asuvast kiirsöögikohast Kähkukas ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära K.S. kuuluva mobiiltelefoni Samsung i9300 Galaxy S3 (IMEI 356979059690813) väärtusega 384 eurot koos sim-kaardiga abonentnumbriga 56278220 taastamisväärtusega 10 eurot. Sellega pani D.B toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil isikuna, kes on süstemaatiliselt toime pannud vargusi, s.o KarS § 199 lg 2 p 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kannatanu K.S. on esitanud tsiviilhagi summas 394 eurot.
Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid kuriteo kvalifikatsiooniga, tekitatud kahju laadi ja suurusega ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutavas karistuse liigis ja määras. KarS § 199 lg 2 p 9 järg i ettenähtud kuriteo toimepanemise eest karistuseks 4 kuud vangistust. KarS § 65 lg 1 alusel mõista D.B-le liitkaristus, lugedes talle käesolevas kriminaalasjas mõistetud karistuse - 4 kuud vangistust – kaetuks Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja 02.10.2013 otsusega mõistetud 1 aasta 9 kuu ja 27 päeva pikkuse vangistusega, mille kandmise aja algust arvestada alates 26. augustist 2013. a. II Kohtu seisukoht kokkuleppe osas Kokkulepe oli süüdistatavale arusaadav ja ta jäi kohtus selle juurde. Kaitsja ja prokurör jäid sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohus, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja kuulanud ära kohtumenetluse poolte seisukohad, leiab, et süüdistatava, tema kaitsja ja prokuröri vahel on sõlmitud kokkulepe järgides KrMS §-de 239-245 sätteid. Kohus on seisukohal, et D.B on sõlminud kokkuleppe oma tõelise tahte kohaselt. Kriminaalasjas kogutud tõendid annavad aluse D.B süüdi tunnistada KarS § 199 lg 2 p 9 järgi ning mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele. Kannatanu K.S. on esitanud tsiviilhagi 394 eurot. Süüdistatav on hagi õigeks võtnud. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 440 lg 1 sätestab, et kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Hagi kuulub rahuldamisele võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5 alusel. VÕS § 1043 kohaselt peab teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 5 sätestab, et kahju tekitamine on õigusvastane muuhulgas ka juhul, kui tegemist on kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega. III Kohtu seisukoht menetluskulu osas Menetluskuludeks on riigi õigusabi kulu kohtueelses menetluses 40 eurot ja kohtumenetluses 30 eurot, kokku 70 eurot. Menetluskuluks on samuti süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, milleks on teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise korral 1,5 palga alammäära, s.o 532.50 eurot (palga alammäär on 355 eurot). Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 180 lg 3 kohaselt võib kohus jätta osa menetluskulusid riigi kanda, kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselgelt üle jõu või määrata need tasumisele ositi. D.B kaitsja taotleb menetluskulude vähendamist ja võimalust tasuda neid ositi, kuna kaitsealune kannab karistust, abikaasa ei tööta. Kohus leiab, et kaitsja taotlus ei kuulu viidatud alusel rahuldamisele. D.B-lt tuleb jätta välja mõistmata sundraha põhjusel, et tema käesolev kriminaalasi oleks olnud
võimalik ühendada teise kriminaalasjaga, milles tehti kohtuotsus oktoobris 2013. a. Sellisel juhul oleks süüdistataval tulnud tasuda sundraha ühekordselt. D.B ei saa panna teistsugusesse olukorda, kui see oleks olnud siis, kui tema kriminaalasjad oleks lahendatud ühes menetluses. Ülejäänud menetluskulud ei ole suured ning nende vähendamiseks puudub alus.
Ingeri Tamm Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.