Tartu Ringkonnakohus
Määruse tegemise aeg ja koht
15. jaanuar 2014 Tartu (kirjalik menetlus)
Kriminaalasja number
1-13-4200
Kohtukoosseis
Aarne Sarjas, Mati Kartau, Tiit Lõhmus
Vaidlustatud kohtulahend
Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja) 6. detsembri 2013 määrus süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamata jätmise kohta
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
süüdimõistetu S.R, määruskaebus
Jätta Viru Maakohtu 6. detsembri 2013 määrus muutmata ning süüdimõistetu S.R määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtu kaudu Riigikohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled kümne päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud
tingimisi ennetähtaegselt
Esimese astme kohtu määruse sisu
vangistusega. Käeoleval ajal kannab kinnipeetav karistust isikuvastase kuriteo piinamise eest. Harju Maakohtu 27.06.2013 kohtuotsusest nähtub, et tegemist on nelja vägivallaepisoodiga, mis olid toime pandud elukaaslase vastu. S.R tekitas ca 1 aasta pikkuse perioodi vältel järjepidevalt kannatanule erinevaid kehavigastusi – peksis teda mitmel korral näo, keha ning jalgade piirkonda põhjustades kannatanule füüsilist valu. Samuti peksmise tulemusel tekitas kannatanule lõualuu murru. Eeltoodu alusel oli maakohus seisukohal, et mõistetud karistused S.R puhul ei ole täitnud eesmärki – hoiduda uute kuritegude toimepanemisest – ning mingeid järeldusi ta enda jaoks teinud ei ole. Maakohus järeldas eelnevast, et võimaluse tekkimisel eirab süüdimõistetu jätkuvalt kehtestatud reegleid ning ei ole usutav, et vabaduses hakkab ta elama õiguskuulekalt. 2.2 Arvestades S.R poolt toimepandud kuritegude toimepanemise asjaolusid (viimane kuritegu lähedase järjepidev ja suurt valu põhjustanud kehaline väärkohtlemine), korduvaid karistusi (korduvad rasked isikuvastased kuriteod, eelviimane raske tervisekahjustuse tekitamine) ja süüdimõistetu võimalusi vabaduses (töökoha puudumine), ei ole kohtu hinnangul kinnipeetava enne tähtaegne vangistusest vabastamine õigustatud. Isik oli juba enne tähtaega vabastatud ja allutatud kriminaalhooldusele (katseaja lõpp oli 09.12.2011), kuid peale katseaja möödumist pani toime uue isikuvastase kuriteo, mis näitab, et varasemast karistusest ei teinud kinnipeetav enda jaoks mingeid järeldusi. See kõik näitab, et tegemist on vägivaldse isikuga. Eksisteerib suur tõenäosus, et S.R paneb vabaduses toime uue kuriteo. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Maakohtul puudub veendumus, et vabaduses hakkab süüdimõistetu seadusekuulekalt elama, sest selline võimalus oli talle juba korduvalt antud ja ta on oma eluga näidanud, et vabaduses jätkab kuritegude toimepanemist. Ka varem oli süüdimõistetul kindel elukoht, isegi töökoht XXX OÜ (Harju Maakohtu 27.06.2013 otsus), mida käesoleval ajal ei ole, ja lähedaste toetus, kuid see ei takistanud tal uusi kuritegusid toime panna. Maakohus arvestas ka seda, et kinnipeetav kuritarvitas alkoholi (rasked kuriteod toime pandud alkoholijoobes) ning tal võib olla tagasilanguse perioode, mis samuti suurendab uue kuriteo toimepanemise riski. Määruskaebuses esitatud taotluste sisu
-2-
Aarne Sarjas
Mati Kartau
-3-
Tiit Lõhmus
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.