Kohtulahend

Varasemalt on töötanud transporttöölisena ja tellisevalmistajana ning mitteametlikult metsatöödel. Kuriteod on tingitud alkoholi tarbimisest. Käitub alkoholijoobes olles agressiivselt. Kinnipeetav on korduvalt kasutanud nii füüsilist vägivalda kui ka vägivallaga ähvardamist nii impulsiivselt, enesevalitsust kaotades, kui ka planeeritult, probleemilahendusstrateegiana. Ise kirjeldab ennast kui rahulikku inimest, keda on väga raske vihastada. Antud hetkel on isik rahulik, kuid arvestades tema sooritatud kuritegusid, on ta agressiivse loomuga ja uue kuriteo risk on olemas. Empaatiavõime on vähene. Vangla toetab kinnipeetav M.G tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kriminaalhooldaja andmete kohaselt on kinnipeetaval vabanemisel kindel elukoht vanemate juures aadressil xxx. Kinnipeetava mõlemad vanemad on pensionil ning on nõus M.G vanglast vabanemisel toetama materiaalselt ja moraalselt. Kinnipeetav on kolm korda kriminaalkorras karistatud, neist kaks viimast on esimese astme kuriteod. Korduvalt sooritanud kuritegusid materiaalse kasu saamise eesmärgil. M.G taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamist. Prokurör ei toeta isiku ennetähtaegset vabastamist. Isik on varem ühel korral enne tähtaega vabastatud ja jatkas pärast katseaja lõppu isikuvastaste kuritegude toimepanemist. Kohtu põhjendused Kohus, tutvunud esitatud materjalidega, ära kuulanud süüdimõistetu arvamuse ja arvestades prokuröri arvamust, leiab, et M.G tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul on kinnipeetava ennetähtaegne vangistusest vabastamine ennatlik. KarS § 76 lg 3 alusel, katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus võtab taotluse läbivaatamisel arvesse kõik süüdimõistetu isikut iseloomustavad andmed - tema käitumise nii kuriteole eelnenud ajal, kuriteo toimepanemisele ajal ning sellele järgnenud perioodil. Süüdimõistetut on kolmel korral kriminaalkorras karistatud. Vanglakaristust kannab kolmandat korda. Varasemalt on kinnipeetavat karistatud väljapressimise, raske tervisekahjustuse tekitamise, varguse eest ja surma põhjustamise eest ettevaatamatusest pikaajalise vangistusega. Käeoleval ajal kannab karistust isikuvastase kuriteo piinamise eest. Harju Maakohtu 27.06.2013 kohtuotsusest (isiklik toimik lk 30-35) on näha, et tegemist on nelja vägivallaepisoodiga, mis olid toime pandud elukaaslase vastu. M.G ca 1 aasta pikkuse perioodi vältel järjepidevalt tekitanud kannatanule erinevaid kehavigastusi. Peksis kannatanut mitmel korral näo, keha ning jalgade piirkonda põhjustades kannatanule füüsilist valu. Samuti peksmise tulemusel on tekitanud kannatanule lõualuu murru. Eeltoodust nähtub, et mõistetud karistused M.G puhul ei ole täitnud eesmärki - hoiduda uute kuritegude toimepanemisest ning mingeid järeldusi ta enda jaoks teinud ei ole. Samuti näitab see, et võimaluse tekkimisel eirab ta jätkuvalt kehtestatud reegleid ning ei ole usutav, et vabaduses hakkab ta elama õiguskuulekalt. Vangla koostatud iseloomustusest on näha, et kinnipeetaval kehtivad distsiplinaarkaristused puuduvad. Riigikohtu praktika kohaselt (lahend 3-1-1-91-06), vangistatu õiguspärane käitumine on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks. Isikul on elamisloa kaart kehtivusega kuni 28.11.2016. 2(3)