Kriminaalasi nr 1-13-7257
Kohus
Tartu Maakohus
Määruse tegemise aeg ja koht
14. jaanuar 2014.a Jõgeva kohtumaja
Kriminaalasja number
1-13-7257
Kohtunik
Liivi Loide
Taotluse esitaja
kriminaalhooldusametnik Pille Maasen
Taotlus
erakorraline ettekanne I.D Vxxxxx kohta
Süüdimõistetu
I.D Vxxxxx isikukood 3xxxxxxxxxx; elukoht: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxx maakond
KarS § 75 lg 2 p 2 alusel määrata I.D Vxxxxxxx lisakohustus mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume. Muuta I.D KarS § 75 lg 2 p 4 alusel määratud lisakohustust ning määrata, et I.D on kohustatud jätkama õpinguid põhiharidust andvas õppeasutuses kuni põhihariduse omandamiseni. Menetluskulu, s.o tasu advokaat Anne Vissaku poolt I.D Vxxxxxx riigi õigusabi korras osutatud õigusabi eest jätta riigi kanda. Edasikaebamise kord Määrusele saab 10 päeva jooksul esitada määruskaebuse Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja kaudu Tartu Ringkonnakohtule
I.D Vxxxxx on süüdi tunnistatud Tartu Maakohtu 15.08.2013.a kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-13-7257 KarS § 120 järgi ja karistuseks on mõistetud 2 kuud vangistust, KarS § 121 järgi ja karistuseks on mõistetud 4 kuud vangistust ning KarS § 199 lg 2 p 5 järgi ja karistuseks on mõistetud 5 kuud vangistust. KarS§ 64 lg 1 alusel liideti karistused üksikkaristustest raskeima suurendamise teel ja liitkaristuseks kuritegude kogumi eest 1 (4)
mõisteti I.D Vxxxxxxxx7 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel loeti I.D Vxxxxx kahtlustatavana kinnipidamisel viibitud aeg 11.-12.04.2013.a, s.o 2 päeva vangistust, karistusaja hulka. I.D Vxxxxxxx mõistetud karistuse kandmata osa 6 kuud ja 28 päeva vangistust, mida KarS § 74 lg 1, 3 alusel ei pöörata täitmisele, kui I.D Vxxxxx 18 kuu jooksul ei pane toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab talle KarS § 75 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi : 1) elab kohtu määratud alalises elukohas – xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx; 2) ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) allub kriminaalhooldusametniku kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15 päevaks; 5) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. KarS § 75 lg 2 p 4 ja p 8 alusel kohustati I.D Vxxxxxxxjätkama õpinguid kutseõpet ja põhiharidust andvas õppeasutuses kuni põhihariduse koos ametioskustega omandamiseni ning käitumiskontrolli ajal osalema sotsiaalabiprogrammis. Käitumiskontrolli teostamiseks määrati ta katseajaks Viru vangla noorte kriminaalhoolduse Tartu piirkonna Jõgeva kriminaalhooldusametniku järelevalve alla. Kohtuotsus jõustus 30.08.2013.a. 23.12.2013.a esitas kriminaalhooldusametnik Pille Maasen kohtule erakorralise ettekande I.D Vxxxxxxkohta. Erakorralisest ettekandest nähtub, et hooldusaluse suhtes on kolmel korral (05.10.2013.a, 01.11.2013.a ja 22.11.2013.a) tuvastatud alkoholijoove (kahel korral koostatud väärteoprotokoll alkoholiseaduse rikkumise tõttu). KarS § 75 lg 2 p 4 alusel määratud kohustust isik ei täida, sest alates 13.11.2013.a on ta xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx õpilaste nimekirjast kustutatud. Seletustest nähtub, et alkoholi tarvitab sageli, kuid alkoholisõltlaseks ennast ei pea. On tarvitanud 10-12 korda kanepit. xxxxxxxxxxxx õppimisest ei ole huvitatud. I.D Vxxxxxxkäitumiskontrolli periood on kulgenud probleemiderohkelt. Ta alustas õpinguid xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx 01.09.2013.a, kuid juba septembri keskel algasid põhjuseta puudumised ning õpetaja sõnade kohaselt käitub ta tunnis väljakutsuvalt, ropendab, hirmutab, konfliktid kaasõpilastega süvenesid. 21.09.2013.a oli Tartus pargipingil alkoholijoobes. 23.09.2013.a käis TÜ Psühhiaatriakliinikus arsti vastuvõtul tugevate alkoholilõhnadega, kus pakuti kohest haiglaravi, kuid isik keeldus. Oktoobri alguses konfliktid koolis süvenesid ning kool keeldus tema õpetamisest, kuni ta ei ole haiglaravi läbinud. I.D Vxxxxxxx võimaldati haiglaravi perioodil 14.10.-28-10-2013.a, kus talle määrati rahustava toimega ravimid ning mille lõppedes soovitati individuaalset õppekava. Psühhiaatri kinnitusel esinevad I.D olulised käitumisprobleemid, tal on tähelepanu- ja keskendumisraskused, on impulsiivne, ärplev. II veerandil jätkusid probleemid koolis – tõi kooli teistele alkohoolset jooki – ning 13.11.2013.a arvati ta õpilaste nimekirjast välja. 19.11.2013.a suunati xxxxxxxxxxxxxxxxxxx, õppevormiks määrati individuaalõpe. Puurmani Vallavalitsuse poolt on määratud tugiisik, kes viibib igapäevaselt õppetundides koos I.D. Aktiivne õppetöö on toimunud alates 26.11.2013.a ja II õppeveerandi tulemused on rahuldavad. 29.10.2013.a arutati Jõgeva maakonna alaealiste komisjonis I.D koolikohustuse mittetäitmist ja mõjutusvahendiks määrati kohustus elada õppetöövälisel ajal kodus, mida on täitnud osaliselt. Samuti eirab ema nõudeid, märatseb kodus ning tuleb koju alkoholilõhnadega. Kontrollnõudeid täidab rahuldavalt, kohtu poolt sotsiaalprogrammis osalemise kohustusega alustab 03.01.2014.a. Kriminaalhooldusametniku ettepanek määrata I.D Vxxxxxxe kohustuseks mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume on tingitud asjaoludest, et I.D alkoholitarbimine on jätkuv ning
2 (4)
mitmete erinevate meetmete rakendamine ei ole seni andnud positiivset tulemust. Kohustuse määramisega on kontroll I.D alkoholitarvitamise kohta pidev ning rikkumiste korral on võimalik koheselt sekkuda. KarS § 75 lg 2 p 4 alusel määratud kohustust ei saa isik täita ning võiks määrata talle kohustusena õpingute jätkamise Puurmani Mõisakoolis kuni põhihariduse omandamiseni. Kohus pidas asjas kohtuistungi 14.01.2014.a, kus I.D Vxxxxx leidis, et tema katseaeg on läinud positiivselt. Vahepeal ei käinud ta küll koolis, kuid nüüd käib Puurmani koolis ja hinnetega on kõik korras. Tavakoolis ei saa käia, kuna on väidetavalt teistele ohtlik. Alkoholi tarvitab murede pärast. Vahepeal ravimeid ei võtnud, kuid nüüd jälle võtab. Ravimid teevad ta uimaseks ja südame pahaks. Sai aru, mida tähendab kohustus mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume ning on valmis seda täitma. Kriminaalhooldaja juures 03.01. ei käinud, kuna oli siis haige. Soovib ka edaspidi koolis käia ning põhihariduse omandada, seejärel kutsehariduse. Kriminaalhooldaja jäi erakorralises ettekandes esitatu juurde. 10.01. alustati sotsiaalabiprogrammiga. I.D on käinud psühholoogi vastuvõtul, õppetöö sujub ja hinded olid rahuldavad. Probleem on alkoholi tarvitamisega ning ema nõudmistega mittearvestamine. I.D ei taju, et ta on kriminaalkurjategija. Viimasel ajal on suhtumises ja käitumises toimunud mõningane edasiminek. Probleemiks on jätkuvalt, et ta viibib tihti Tartus - kui kodus tekib konflikt, lahkub sealt. Süüdimõistetul on tegemist tugeva käitumishäirega. Kohus küsitles kohtuistungil ka I.D Vxxxxa tugiisikut xxxxxxxxxxxxxx ja ema I.D Vxxxxxx. Tugiisiku selgitustest nähtub, et I.D õpiraskusi ei ole, lugupidamatu tema suhtes ei ole, kuid vahepeal ärritub ning siis tuleb ta korrale kutsuda. Üldhinnang on positiivne. I.D ema sõnul kooliskäimisega probleeme ei ole olnud ning praegu on väga hea laps olnud. Samas võib kõik muutuda. Ravimeid on võtnud ning eile käidi ka psühhiaatri juures, kuid ravimite võtmisest seal juttu ei olnud. Prokurör leidis, et kriminaalhooldaja taotlus tuleb rahuldada. Kuna tegemist alaealisega, kes vajab psühhiaatrilist ravi, siis tuleks anda võimalus ja hetkel karistust täitmisele mitte pöörata. Kaitsja leidis, et kriminaalhooldaja taotlus tuleb rahuldada, kuid õppeasutuse nime ei peaks kirja panema. Positiivne muutus on toimunud, mistõttu võib võimaluse anda end näidata. Karistust täitmisele ei peaks pöörama. Tegemist on noore inimesega, kes ei taju tegude tagajärgi.
Kohus leiab, et esitatud taotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Vastavalt KarS § 75 lg 3 võib kohus kriminaalhooldusametniku ettekande alusel kergendada või tühistada süüdimõistetule käitumiskontrolli ajaks määratud kohustusi või panna süüdimõistetule täiendavaid kohustusi vastavalt käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatule. Kriminaalhooldaja ei ole taotlenud karistuse täitmisele pööramist, vaatamata sellele, et I.D Vxxxxx on rikkunud nõuet elada kodus, ilmuda registreerimisele ning temast tulenevatel põhjustel on viibinud sotsiaalabiprogrammi algus, vaid leiab, et kriminaalhooldust on võimalik ka edaspidi jätkata. Kohus leiab, et käesolevalt ei ole tegemist kohustuse kergendamisega, vaid KarS § 75 lg 2 p 4 sätestatud õppimiskohustuse jätkamisega. Nagu nähtub uuritud materjalidest, oli esialgselt sõnastatud kohustus õpingute jätkamisena kutseõpet ja põhiharidust andvas õppeasutuses kuni põhihariduse koos ametioskustega omandamiseni, kuna süüdimõistetu õppis kohustuse panemise hetkel vastavas ametikoolis. Samas oli kohustuse panemise eesmärk, et I.D Vxxxxx omandaks põhihariduse. I.D Vxxxxx on välja arvatud xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxt ning käesolevalt õpib xxxxxxxxxxxxxxxxxxx individuaalõppe vormis. Sellega on formaalselt takistatud kohtuotsusega määratud kohustuse täitmine. Samas
3 (4)
süüdimõistetu sisuliselt jätkab kohustuse täitmist ning on näha tema areng paremuse poole – õppetulemused on paranenud, hinded on head ning tugiisiku sõnul võtab ta tundidest osa. Õppevormi muutus on tingitud muuhulgas ka süüdimõistetu vaimsest tervisest lähtuvalt ning võimaldatud temale sobiv õppevorm. I.D Vxxxxx on motiveeritud omandama põhihariduse, et seejärel jätkata edasiõppimist kutsehariduses. Kohus leiab, et esialgne kohustus tuleb ümber sõnastada selliselt, et oleks tagatud võimalus KarS § 75 lg 2 p 4 sätestatud õppimiskohustuse jätkamiseks. I.D Vxxxxxx on katseajal kolmel korral tuvastatud alkoholijoove ning tulenevalt tema alaealisusest on ta oma tegevusega toime pannud väärteod. Süüdimõistetu alkoholitarvitamine on sagedane ning erinevate meetmete rakendamine ei ole tulemusi andnud. xxxxx Vxxxxx ei taju oma rikkumiste ulatust ning tagajärgi, milleni sellised rikkumised võivad viia. Et vähendada uute rikkumiste toimepanemise riski ja tagada parem kontroll süüdimõistetu käitumise üle, on põhjendatud kriminaalhooldaja ettepanek alkoholi ja narkootikumide tarvitamise keelamiseks lisakohustuse määramiseks. Kõike eeltoodut arvesse võttes leiab kohus, et I.D Vxxxxxxe Tartu Maakohtu 15.08.2013.a kohtuotsusega KarS § 75 lg 2 p 4 alusel määratud lisakohustuse sõnastus tuleb muuta ning KarS § 75 lg 2 p 2 alusel tuleb määrata lisakohustus. Menetluskulud Tulenevalt KrMS § 45 lg 2 p 1 on kaitsja osavõtt kogu kriminaalmenetlusest kohustuslik, kui isik on pannud kuriteo toime alaealisena, mistõttu määras kohus I.D Vxxxxxxx kaitsja. I.D Vxxxxx kaitsjana osales riigi õigusabi korras määratuna advokaat Anne Vissak, kes esitas kohtule taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks summas 138,72 eurot. Kohus leidis, et kulu on põhjendatud ja kinnitas selle. KrMS § 180 lg 1 tulenevalt hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 180 lg 3 sätestab, et menetluskulusid määrates tuleb arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Arvestades asjaolu, et käesolevas menetluses on kaitsja osavõtt kohustuslik tulenevalt süüdimõistetu alaealisusest ning seda, et isikul puuduvad iseseisvad sissetulekud, leiab kohus, et ei ole põhjendatud menetluskulude väljamõistmine süüdimõistetult. Samas tuleb arvestada ka asjaolu, et I.D Vxxxxx seaduslik esindaja on samas menetluses kannatanu ning ei ole kohane panna menetluskulude hüvitamist KrMS § 188 sätete alusel ka süüdimõistetu ema kanda. Eelnevast tulenevalt jätab kohus menetluskulud riigi kanda. Kohus lähtub määruse tegemisel KrMS § 175 lg 1 p 4, § 180 lg 1, 3, § 427, § 432. Kohtunik:
4 (4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.