Kohtulahend

Kohaldada U.R suhtes karistusjärgse käitumiskontrolli ajaks KarS § 75 lg 2 p 2, 4,7 alusel järgmised kohustused: 1) mitte tarvitama alkoholi ja narkootikume; 2) asuma tööle või õppima või võtma end töötukassas arvele kahe nädala jooksul peale vangistusest vabanemist. 3) mitte suhtlema kriminaalkorras karistatud isikutega Välja mõista U.R-ilt menetluskuluna riigituludesse 137,40 eurot kaitsetasu adv. Marina Valge poolt õigusabi osutamise eest. Menetluskulud tasuda 30 päeva jooksul käesoleva kohtumääruse jõustumisest arvates (Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr EE891010220034796011 AS-s SEB Pank, nr EE932200221023778606 AS-is Swedbank, nr EE701700017001577198 Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaal või nr EE403300333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal, viitenumber 2800049900). Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded kohtutäiturile täitemenetlusse täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Välja mõista riigieelarve selleks otstarbeks eraldatud vahenditest Advokaadibüroo Valge & Uiga kasuks 137,40 eurot (sh käibemaks 20%) adv. Marina Valge poolt süüdimõistetu U.R-i kaitsjana riigi õigusabi korras osutatud õigusabi eest. Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud: Viru Vangla esitas 21.11.2013 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava U.R-i vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. U.R on süüdi tunnistatud Viru Maakohtu 07.09.2012 kohtuotsusega KarS § 121; § 202 lg 2 p 1; 199 lg 2 p 4,5,7,8; § 200 lg 2 p 7,8,9 järgi ning mõisteti KarS § 64 lg 1 alusel liitkaristuseks 4 aastat vangistust. KrMS § 239 lg 2 alusel vähendati karistust 1,3 võrra, mõistes karistuseks 2 aastat 8 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel liideti karistus Viru Maakohtu 20.04.2011 otsusega mõistetud karistusega 3 kuud 25 päeva vangistust ning liitkaristuseks mõisteti 2 aastat 11 kuud 25 päeva vangistust. Karistusest arvati maha ärakantud karistus 3 kuud 25 päeva ning ärakandmisele kuulus 2 aastat 8 kuud vangistust. KarS § 68 alusel arvati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg ning lõplikult kuulus ärakandmisele 1 aasta 10 kuud 5 päeva. Karistuse kandmise algus 07.09.2012 ja lõpp 12.07.2014. Viru Vangla toetab kinnipeetava vabanemist tingimisi ennetähtaegselt. Kohtuistung: U.R taotles enda tingimisi enne tähtaega vabastamist. Kinnipeetav avaldas, et teda on kriminaalkorras karistatud 9-l korral ning vangistust kannab 2-st korda. Vabanedes

hakkab elama vanemate juures. Teed kriminaalsesse minevikku tagasi enam ei ole. Peale vabanemist hakkab käituma seaduskuulekalt ning asub tööle. Garanteeritud töökohta ei ole. Saab xxxx, mis on seotud raske nahahaigusega. Kinnipeetav avaldas veel, et kui talle varem määrati üldkasulik töö, siis haiguse tõttu ei olnud tal võimalik seda teha, vaid ta pidi vahepeal haiglaravil olema. Prokurör kinnipeetava vabastamist ei toetanud. Isikut on karistatud kriminaalkorras 9- korral ning 5-l korral on isik allutatud kriminaalhooldusele, mil ta ei suutnud kontrollnõudeid täita. Isikul on vangistuse jooksul 4 distsiplinaarkaristust, millest 2 on kehtivad. Tema nahahaigus ei ole selline, mis nõuaks kohest sekkumist. Arstiabi on tagatud ka vangistuses viibides. Prokurör toetas Viru Vangla ettepanekut kohaldada kinnipeetava suhtes karistusjärgs et käitumiskontrolli, kuna varasemalt on isikul olnud probleeme alkoholi ja narkootikumide tarvitamisega. Isiku tutvusringkond koosneb kriminaalse mõtteviisiga seotud isikutest. Isikul tegelik tahe õiguskuulekalt käituda puudub. Isikul on vaja suunamist õiguskuulekale elule, et sulanduda ühiskonda, hoiduda alkoholi ja narkootikumide tarvitamisest ning mitte suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega. Kaitsja toetas kinnipeetava vabastamist. Kui kohus vabastab kinnipeetava enne tähtaegselt, siis on võimalik rakendada neid samu kontrollnõudeid, mida karistusjärgse käitumiskontrolli korral. Lisaks tuleks arvestada asjaoluga, et kinnipeetaval on haigus, mis vajab isegi haiglaravi. Vabaduses saab kinnipeetav ennast töötuna arvele võtta ja selle kaudu omale töökoha leida. Kohtumääruse põhjendused: Kohus, tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis, et taotlus ei ole põhjendatud ega kuulu rahuldamisele. Vastavalt KarS § 76 lg 3 arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Vangla iseloomustusest n ähtuvalt on isikut karistatud kriminaalkorras üheksal korral, reaalset vangla karistust kannab teist korda Kuritegude dünaamika on varavastased kuriteod ja kehaline väärkohtlemine. Kuritegude kavandamise muster kordub, õigusrikkuja käitumine sarnaneb varasemale käitumisele. Soodusteguriks on sõltuvusainete tarvitamine. Kinnipeetav sai enne vangistust xxxx, vabanemisel aga puudub garanteeritud töökoht. Karistusregistri järgi on isik kuriteod toime pannud grupis, seega on isiku suhtlusringis kriminaalse mõtteviisiga isikuid. Kuriteod on toime pandud alkoholijoobes. Kinnipeetav on pöördunud alkoholi sõltuvusest vabanemiseks spetsialisti poole kolmel korral, kuid abi saanud ei ole. Alkoholi tarvitamise ja kainuse perioodid vaheldusid. Alkoholiga kuritarvitamise tõttu kaotas töö. Alkoholijoobes on isik vägivaldne. Meditsiiniosakonna andmetel on isikul diagnoositud narkootikumide sõltuvus. Isik on olnud ravil ning enda sõnul ei vaja meditsiinilist sekkumist. Kinnipeetav Loobus võimalusest asendada vangistust sõltuvusraviga, loodab et on ise piisavalt tugev. Vestluses arutleb kinnipeetav loogiliselt, ent näeb oma tegevuste tagajärgede puhul vaid kahju iseendale. Isik ei lahenda oma probleeme sihipäraselt, väldib nendega tegelemist, tarvitades narkootikume ja alkoholi. Probleemide tekkes ei mõista oma osa, tegutseb hetke ajel. Arvestades kinnipeetava varasemat karistust on uue mitte vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul 41% (keskmine risk). Vägivalla komponendiga uue kuriteo sooritamise tõenäosus kahe aasta jooksul on 32% (keskmine risk). Kohtul puudub veendumus, et U.R suudaks käesoleval ajal kriminaalhoolduse nõudeid korrektselt täita. Varasemad karistused, ei ole talle positiivset eripreventiivset mõju

avaldanud ning suure tõenäosusega jätkab ta vangistusest vabanedes kuritegude toimepanemist. Isikut on allutatud varasemalt kriminaalhooldusele ning ta ei suutnud neid kontrollnõudeid täita. Kohus leiab, et ei esine asjaolusid, mis veenaksid kohut selles, et U .R suudaks vabanedes käituda õiguskuulekalt, kuivõrd isikul puudub kindel töökoht, mis on eelkõige majanduslikuks riskiks. Kriminaalhoolduslike vahenditega ei ole käesoleval ajal võimalik korrigeerida tema käitumist õiguskuulekuse suunas ning tal tuleb jätkata karistuse kandmist vangistuses, jätkates individuaalse täitmiskava programmi täitmist, mis eelduslikult loob piisava aluse õiguskuulekaks käitumiseks vangistusest tähtaegselt vabanemise järgselt. U.R-i suhtes tuleb pidada põhjendatuks karistusjärgse kontrolli kohaldamist, kuna see ohjaks korduva kuriteo toimepanemise riski. Kohus märgib täiendavalt, et isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud. Prokurör ja Viru Vangla leidsid, et U.R-i suhtes on otstarbekas kohaldada karistusjärgset käitumiskontrolli. Karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamisel juhindutakse KrMS § 4261. Vastavalt KrMS § 432 lg 3 lahendatakse karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine süüdimõistetu ja prokuröri osavõtul. Kohtu hinnangul tuleks kontrollnõueteks määrata KarS § 75 lg 1 nimetatud nõuded ning täiendavate nõuetena lg 2 nimetatud nõuetest: mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume (p 1); otsida endale töökoha või võtma end arvele töötukassas, viimase korral jätkama üldhariduse omandamist (p 4); mitte suhtlema kriminaalkorras karistatud isikutega (p 7). KarS § 871 lg 1 kohaselt kohus kohaldab isiku suhtes pärast vangistuse ärakandmist käitumiskontrolli vastavalt käesoleva seadustiku § -s 75 sätestatule, kui: 1) isikut on karistatud tahtliku kuriteo eest vähemalt kaheaastase vangistusega ning ta on ära kandnud mõistetud vangistuse täies ulatuses; 2) teda on enne käesoleva lõike punktis 1 nimetatud kuriteo toimepanemist samuti karistatud tahtliku kuriteo eest vähemalt üheaastase vangistusega; 3) arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ja elutingimusi ning käitumist karistuse kandmise ajal, on alust arvata, et ta võib toime panna uusi kuritegusid. K aristusjärgse käitumiskontrolli aluseks on hinnang, et süüdimõistetu vajab abi sotsiaalsel kohanemisel ja järelevalvet edasiste kuritegude toimepanemise vältimiseks. Kohus on seisukohal, et U.R-i puhul on karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamise eeldused täidetud ning tema allutamine karistusjärgsele käitumiskontrollile võib aidata kaasa tema taasühiskonnastamisele, sest kohtule esitatud materjalidest nähtub, et tal ei ole garanteeritud töökohta, kuritegusid pani toime, et hankida raha sõltuvusainete soetamiseks ning tal puudub tahe õiguskuulekalt käituda. Kohus leiab, et isiku eelnev kuritegelik käitumismuster viitab sellele, et isik vajab juhtimist ja suunamist, et käituda õiguskuulekalt. Isikut on karistatud mitmeid kord, kuid tulemust ei ole karistused andnud. Karistusjärgne käitumiskontroll on vajalik, et isik oleks motiveeritud hoiduma kuritegude toimepanemisest. Eeltoodule tuginedes on kohus seisukohal, et U.R-i suhtes tuleb kohaldada karistusjärgset käitumiskontrolli tähtajaga kaks aastat. KarS § 871 lg 3 kohaselt karistusjärgse käitumiskontrolli tähtajaks määratakse kaksteist kuud kuni kolm aastat. KarS § 871 lg 4 kohaselt, k ui süüdimõistetu ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus kriminaalhooldusametniku ettekande alusel pikendada käitumiskontrolli tähtaega korraga kuni ühe aasta võrra või määrata täiendavaid

kohustusi vastavalt käesoleva seadustiku § 75 lõikes 2 sätestatule. KarS § 871 lg 5 kohaselt kohus võib kriminaalhooldusametniku ettekande alusel kergendada või tühistada süüdimõistetule käitumiskontrolli ajaks määratud kohustusi. Kui U.R

kuritahtlikult rikub talle pandud kontrollnõudeid võidakse teda vastavalt ja KarS § 331 karistada rahalise karistuse või vangistusega kuni 1 aasta. /digitaalselt allkirjastatud/ Anu Ammer Kohtunik Tartu Ringkonnakohtu 12.02.2014 kohtumääruse

RESOLUTSIOON

RESOLUTSIOON

Parandada kohtuotsuses U.R-i XXX.

isikukood, lugedes õigeks isikukoodiks

Muus osas jätta kohtuotsus muutmata. Käesoleva määruse ärakiri saata asjasse puutuvatele menetlusosalistele.

/allkirjastatud digitaalselt/

Anu Ammer kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.