Kohtulahend

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

kohaselt vähendas kohus mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra ja mõistis karistuseks 8 kuud 20 päeva vangistust. Karistusest loeti kantuks eelvangistuses viibitud 2 päeva ja ärakandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti 8 kuud 18 päeva. KarS § 65 lg 2 alusel suurendas kohus mõistetud karistust Harju Maakohtu 30. septembri 2013. a kohtuotsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 5 kuu võrra ja mõistis liitkaristuseks 1 aasta 1 kuu 18 päeva vangistust alates 24. veebruarist 2013. a. Julia Bašlõkovalt mõisteti välja tsiviilhagi 127,20 eurot AS OG Elektra kasuks. Lisaks sellele mõisteti Julia Bašlõkovalt välja kriminaalmenetluse kuluna 400 eurot, ülejäänud 464,45 eurot jäeti KrMS § 180 lg 3 alusel riigi kanda.

möödus kassadest kauba eest tasumata, kuid peeti kinni turvatöötaja poolt. Sel moel Julia Bašlõkova võttes ära võõrad vallasasjad nende ebaseadusliku omastamise eesmärgil süstemaatiliselt pani toime KarS § 199 lg 2 p 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Samuti tema, 15.01.2013. a kella 11.00 paiku Maardus Nurga 3 asuvas Maardu Kaubanduskeskuses, olles kinni peetud seoses Grossi Toidukaupade kauplusest 09.01.2013. a toimepandud vargusega, osutas vastupanu teda kinnipidanud turvatöötajale ning appi tulnud kaupluse müüjale Irina Jegorovale, lüües viimast korduvalt jalaga vastu jalgu ning käes olnud süstlaga õlavarre piirkonda põhjustades kannatanule füüsilist valu. Sel moel Julia Bašlõkova rikkudes rahu ja avalikku korda kasutades vägivalda ja hakates vastu avalikku korda kaitsvale isikule pani toime KarS § 263 p 1, 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED JA SEISUKOHT

Kohtukolleegium märgib, et KarS §-s 404 sätestatud süüteokoosseisu objektiivsed tunnused on asja süütamine ja sellega ohu põhjustamine inimese elule ja tervisele. Süütamine seisneb asja põlema panemises. Ohu põhjustamise all inimese elule või tervisele tuleb mõista sellise olukorra tekkimist, mis võib endaga kaasa tuua inimese surma või tema tervise kahjustamise. Subjektiivsete tunnuste poolest eeldab vaadeldav süüteokoosseis tahtlust kõigi selle objektiivsete tunnuste, sealhulgas tagajärje suhtes. Süüteokoosseis on täidetud, kui isik paneb koosseisupärase teo toime vähemalt kaudse tahtlusega. Viimane tähendab, et süüdlane peab vähemalt võimalikuks, et asja põlema panemisega põhjustatakse oht inimese elule või tervisele. Toimus aga asja süütamine tahtlikult, kuid oht inimese elule ja tervisele põhjustati ettevaatamatusest, on vastutus KarS § 404 järgi välistatud. Julia Bašlõkovale oli esitatud KarS § 404 järgi süüdistus selles, et ta vangla kambris süütas põlema madratsi, millega põhjustas ohu vanglas viibinud isikute elule ja tervisele. Maakohus leidis, et Julia Bašlõkovale inkrimineeritud kuritegu on tõendamist leidnud. Kohtu hinnangul on Julia Bašlõkova kuriteo toime pannud vähemalt kaudse tahtlusega. Oma seisukohta põhjendab kohus sellega, et suitsetades hooletult pidi ta võimalikuks pidama ja möönma kambri süttimist ning selle tagajärjel ohtu inimeste elule ja tervisele. Seega ei tunnista kohus Julia Bašlõkovat süüdi mitte madratsi tahtlikus süütamises, vaid hooletust suitsetamisest tingitud tulekahju põhjustamises. KarS § 18 lg 1 kohaselt on ettevaatamatus kergemeelsus ja hooletus. KarS § 18 lg 3 kohaselt paneb isik teo toime hooletusest, kui ta ei tea süüteokoosseisule vastava asjaolu esinemist, kuid oleks seda tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral pidanud ette nägema. Kuna KarS § 404 subjektiivne koosseis ei näe ette süütamist ettevaatamatusest, siis tühistab kohtukolleegium apelleeritud kohtuotsuse Julia Bašlõkova süüditunnistamises ja karistamises KarS § 404 lg 1 järgi ning mõistab ta selles süüdistuses õigeks. Seoses sellega tühistab kohtukolleegium kohtuotsuse Julia Bašlõkovale KarS § 404, KarS § 275 ja KarS § 274 lg 1 järgi mõistetud karistuste KarS § 64 lg 1 alusel liitkaristuse mõistmise, KarS § 65 lg 1 ja § 64 lg 1 alusel liitkaristuse mõistmise ning KarS § 65 lg 2 alusel liitkaristuse mõistmise osas ja teeb selles osas uue otsuse. KarS § 64 lg 1 alusel lugeda Julia Bašlõkovale KarS § 275 järgi mõistetud 1 kuuline vangistus kaetuks KarS § 274 lg 1 järgi mõistetud 4 kuu vangistusega ja mõista liitkaristuseks 4 kuud vangistust. KrMS § 238 lg 2 kohaselt vähendada mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra ja mõista karistuseks 2 kuud 20 päeva vangistust. KarS § 65 lg 1 ja § 64 lg 1 alusel lugeda Harju Maakohtu 31. augusti 2012. a otsusega mõistetud 30 päeva vangistust kaetuks 2 kuu 20 päeva vangistusega ja mõista liitkaristuseks 2 kuud 20 päeva vangistust. Karistusest lugeda kantuks Harju Maakohtu 31. augusti 2012. a otsusega Julia Bašlõkovale mõistetud 30 päeva vangistust. Julia Bašlõkoval lugeda ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 1 kuu 20 päeva vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendada Julia Bašlõkovale uute kuritegude eest mõistetud liitkaristust, s.o 8 kuud 18 päeva vangistust Harju Maakohtu 30. septembri 2013. a kohtuotsuse järgi mõistetud ärakandmata karistuse, s.o 1 kuu 20 päeva vangistuse võrra ja mõista liitkaristuseks 10 kuud 8 päeva vangistust algusega 24. veebruar 29013. a. Vabastada viivitamatult Julia Bašlõkova vangistusest talle mõistetud 10 kuu 8 päevase vangistustähtaja lõppemise tõttu 2. jaanuaril 2014. a. Kuna selle karistuse tähtaeg lõppes 2. jaanuaril 2014. a, on Julia Bašlõkova edasine kinnipidamine olnud alusetu. Kohtukolleegium sedastab, et KrMS § 314 p 6 ja riigi poolt isikule alusetult vabaduse võtmisega tekitatud kahju

hüvitamise seaduse § 2 lg 2 kohaselt on Julia Bašlõkoval õigus taotleda hüvitist alusetult vangistuses oldud päevade eest rahandusministeeriumi kaudu, mis moodustab 8. jaanuariks 2014. a 7 päeva. Seega on kaitsja apellatsioon põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. 4.2 Süüdistatav Julia Bašlõkova leiab oma apellatsioonis, et kohus ei oleks tohtinud mõista talle rangemat karistust, kui taotles kohtuvaidluses prokurör. Vastuseks sellele märgib kohtukolleegium esmalt seda, et karistust mõistab kohus ja selle mõistmise alused on loetletud KarS §-s 56. Prokuröri arvamust see loetelu ei sisalda. Prokurör esitab küll kohtuvaidluses arvamuse süüdistatavale mõistetava karistuse kohta, kuid see ei ole kohtule siduv. Nii on Riigikohtu kriminaalkolleegium oma otsustes nr 3-1-1-70-01 ja 3-1-1-91-07 märkinud, et kohus ei ole karistuse küsimuse otsustamisel seotud ei prokuröri ega kaitsja vastavate taotlustega ja lahendab selle küsimuse seadusele ning enese siseveendumusele tuginevalt. Seetõttu ei oma tähtsust süüdistatava Julia Bašlõkova apellatsiooni väide, et maakohus mõistis talle rangema karistuse kui oli taotlenud prokurör. 4.3 Süüdistatav Julia Bašlõkova taotleb jätta osa menetluskuludest ja tsiviilhagist riigi kanda, sest tal puuduvad rahalised vahendid nende eest tasumiseks. Vastuseks sellele märgib kohtukolleegium, et maakohus on juba vähendanud Julia Bašlõkovalt välja mõistetud menetluskulusid ja on temalt välja mõistnud vaid 400 eurot. Ülejäänud 464,45 eurot on jäetud KrMS § 180 lg 3 alusel riigi kanda. Kriminaalmenetluskulude täielikult riigi kanda jätmist KrMS § 180 lg 3 ei võimalda. Samuti ei näe seadus ette süüdistatavalt välja mõistetud tsiviilhagide osaliselt riigi kanda jätmist. Julia Bašlõkova ei ole esitanud ringkonnakohtule tõendeid selle kohta, mis võimaldaksid temalt välja mõistetud menetluskulusid veelgi vähendada. Ta pidi arvestama sellega, et kuriteo menetlemisega kaasnevad kulud ning kahjud kuuluvad tasumisele seaduses ettenähtud tähtaja jooksul. Lisaks sellele vabaneb Julia Bašlõkova kohe vanglast ning tal on võimalus hakata endale tööd otsima. KrMS §-s 424 sätestatu kohaselt võib mõjuvate põhjuste olemasolu korral süüdimõistetu elukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik süüdimõistetu taotlusel oma määrusega pikendada või ajatada kuni ühe aasta võrra rahalise karistuse tervikuna või ositi tasumise tähtaega või määrata selle tasumise kindlaksmääratud tähtaegadel osade kaupa. Seega kui süüdistatav Julia Bašlõkova pärast menetluskulude tasumise tähtaja, so 1 kuu möödumist kohtuotsuse jõustumisest jätkuvalt leiab, et tal puuduvad rahalised vahendid menetluskulude ja tsiviilhagi tasumiseks, siis on tal õigus pöörduda vastavasisulise taotlusega maakohtu täitmiskohtuniku poole. 4.4 Kohtukolleegium rahuldas KrMS § 189 lg 4 alusel määratud kaitsjale tasu väljamaksmise taotluse apellatsioonimenetluses ja määras Julia Bašlõkova kaitsjale vandeadvokaat Leelo Viilile välja maksta 120 eurot. Maakohtu otsusele olid esitanud apellatsioonid süüdistatav Julia Bašlõkova ja tema kaitsja vandeadvokaat Leelo Viil. KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt on määratud kaitsjale makstav tasu menetluskulu.

KrMS § 185 lg 1 sätestab, et kui apellatsioonimenetluses tehakse KrMS § 337 lõike 1 punktides 2-4 või lõikes 2 nimetatud lahend, kannab menetluskulud riik. Kuna kohtukolleegium teeb KrMS § 337 lg 1 p-s 4 nimetatud lahendi, millega tühistab maakohtu otsuse osaliselt ja teeb uue kohtuotsuse, siis jäävad apellatsioonimenetluses menetluskulud riigi kanda.

Meelika Aava

Julia Katškovskaja

Malle Preimer

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.