Kohtulahend

Samuti tema, 05.10.2011 kella 22.30 paiku asuvas vanglas kartserihoone II korruse koridoris solvas oma teenistuskohustusi täitnud valvurit XXX, kes teostas tema suhtes läbiotsimist, sõnadega : “Mida sa käperdad mind, kuradi lits”. Sel moel Julia Bašlõkova solvates võimuesindajat või avalikku korda kaitsvat muud isikut seoses tema ametikohustuste täitmisega pani toime KarS § 275 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Samuti tema, 05.10.2011 kella 22.30 paiku asuvas vanglas kartserihoone II korruse koridoris lõi jalaga vasaku reie piirkonda oma teenistuskohustusi täitnud valvurit XXX põhjustades talle füüsilist valu ja turse reie piirkonnas. Sel moel Julia Bašlõkova kasutades vägivalda võimuesindaja või avalikku korda kaitsva muu isiku suhtes seoses tema ametikohustuste täitmisega pani toime KarS § 274 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Samuti tema, varem süstemaatiliselt varguseid toime pannud isikuna, ajavahemikul 01.10.2012 kuni 02.12.2012 elades XXX asuva sotsiaalmaja toas nr 5 võttis ära toanaabrile XXX kuuluvad esemed: sulejope väärtusega 40 eurot, talvejope väärtusega 10 eurot, meeste jope väärtusega 10 eurot, meeste jope väärtusega 3 eurot, naiste jope väärtusega 5 eurot, triikraua Philips väärtusega 15 eurot, mütsi väärtusega 5 eurot, sviitri väärtusega 3 eurot, jaki väärtusega 5 eurot, ilma varalise väärtuseta villased asjad, 5 paari aluspükse väärtusega 4 eurot, lina väärtusega 2 eurot, 2 meeste alussärki väärtusega 6 eurot, paari kingi väärtusega 3 eurot, näokreemi väärtusega 1.20 eurot, silmapliiatsi väärtusega 2 eurot, kaanega panni väärtusega 5 eurot, sularaha summas 20 eurot, kokku XXX kuuluvaid esemeid väärtusega 139.20 eurot. Samuti tema, süstemaatiliselt varguseid toimepannud isikuna, 15.10.2012 kella 17.45 paiku Tallinnas, Viru väljak 4 asuvas kaupluses Tiimari võttis varguse eesmärgil 11 pakendit erinevate kleepsudega, kokku Tiimari Baltic AS-le kuuluvat kaupa maksumusega 17.57 eurot, pani need endale riiete alla ning väljus kauplusest kauba eest tasumata, kuid peeti kinni turvatöötaja poolt. Samuti tema, süstemaatiliselt varguseid toimepannud isikuna, 09.01.2013 kella 10.30 paiku Maardus, Nurga 3 asuvas kaupluses Grossi Toidukaubad, võttis varguse eesmärgil 10 tahvlit šokolaadi Kalev maksumusega 1.98 eurot tahvel, kogumaksumusega 19.80 eurot ja 23 pakki võid Farmi maksumusega 1.64 eurot pakk, kogumaksumusega 37.72 eurot , kokku AS-le OG Elektra kuuluvat kaupa maksumusega 57.52 eurot ja möödus kassadest kauba eest tasumata. Samuti tema, süstemaatiliselt varguseid toimepannud isikuna 24.02.2013 kella 09.05 paiku Tallinnas, Pinna 21 asuvas kaupluses Grossi toidukaubad võttis varguse eesmärgil 12 pudelit juuksepalsamit Elvital maksumusega 3.82 eurot pudel, kogumaksumusega 45.84 eurot ja 8 pudelit šampooni maksumusega 2.98 eurot pudel, kogumaksumusega 23.84 eurot, kokku ASle OG Elektra kuuluvat kaupa maksumusega 69.68 eurot, pani need endale kotti ning möödus kassadest kauba eest tasumata, kuid peeti kinni turvatöötaja poolt. Sel moel Julia Bašlõkova võttes ära võõrad vallasasjad nende ebaseadusliku omastamise eesmärgil süstemaatiliselt pani toime KarS § 199 lg 2 p 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Samuti tema, 15.01.2013 kella 11.00 paiku Maardus, Nurga 3 asuvas Maardu Kaubanduskeskuses, olles kinni peetud seoses Grossi Toidukaupade kauplusest 09.01.2013 toimepandud vargusega, osutas vastupanu teda kinnipidanud turvatöötajale ning appi tulnud

kaupluse müüjale XXX , lüües viimast korduvalt jalaga vastu jalgu ning käes olnud süstlaga õlavarre piirkonda põhjustades kannatanule füüsilist valu. Sel moel Julia Bašlõkova rikkudes rahu ja avalikku korda kasutades vägivalda ja hakates vastu avalikku korda kaitsvale isikule pani toime KarS § 263 p 1, 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

09.01.2013 episood: AS OG Elektra avaldus, millest nähtub kuriteo toimepanemise aeg, koht ja tekitatud varaline kahju (I kd, tl 43); tunnistaja XXX ütlused (I kd, tl 46 – 51) ; Asitõendi, CD-l asuva turvakaamera salvestuse vaatlusprotokoll, milles on fikseeritud kahtlustatava tegevus müügisaalis (I kd, tl 53 – 57); Julia Bašlõkova poolt kahtlustatavana antud ütlused,

milles ta tunnistab end kuriteo toimepanemises süüdi (I kd tl 59 – 63, 152 – 156); tunnistaja XXX ütlused (I kd, tl 65 – 69). 15.01.2013 episood: kannatanu XXX ütlused (II kd, tl 5 – 10, 25 – 29); isiku läbivaatuse protokoll (II kd tl 12 – 13, 15 – 16); tunnistaja XXX ütlused (II kd, tl 17 – 22); leiu vastuvõtmise akt (II kd, tl 31); asitõendite - jope, mütsi, kinda, käekoti, kosmeetikatarvete, pastakate, süstalde, pooliku suitsupaki, plastikpudeli, müntide, tablettide, ehete, kruvikeeraja, ID-kaardi, Sampo panga pangakaardi, kliendikaartide, vabastamisõiendi, 2 foto, märkmiku, tikutoosi - vaatlusprotokoll (II kd, tl 33 – 39); tunnistaja XXX ütlused (II kd, tl 43 – 48); asitõendi, CD-l asuva turvakaamera salvestuse vaatlusprotokoll (II k, tl 53 – 54); Julia Bašlõkova poolt kahtlustatavana antud ütlused (II kd, 57 – 62). 24.02.2013 episood: AS OG Elektra avaldus, millest nähtub kuriteo toimepanemise aeg, koht ja tekitatud varaline kahju (I kd, tl 3); tunnistaja XXX ütlused (I kd, tl 5 – 6); Julia Bašlõkova poolt kahtlustatavana antud ütlused (I kd, tl 20 – 24, 152 – 156); tunnistaja XXX ütlused (I kd, tl 31 – 35).

toimetati kambrist jalutusboksi. Kambris põles madrats lahtise leegiga. Õhtul kodus käis pea ringi ning valutas, süda puperdas sisse hingatud vingust; 5) tunnistaja XXX ütlustega, mille kohaselt oli tööl Vanglas eelmisel aastal 2011, augustikuus, E2 hoone teisel korrusel. Tundsid koridori peal tugevat suitsulõhna. Üks naissoost kinnipeetavatest hakkas kambri nr 438 uksele koputama. Toiduluugi avamisel tuli kambrist tossu. Voodi peal põles miskit. Koridor oli lõpuks musta suitsu täis, käia sai vaid gaasimaskidega ja kükakil. Hakati teisi kinnipeetavaid evakueerima. Põlengust hakkasid silmad kipitama ja pea valutama; 6) sündmuskoha vaatlusprotokolliga, mille kohaselt on vaadeldud asuva Vangla II üksuse II korrusel asuvat kambrit nr 438. Vaatlusega on tuvastatud kambris nr 438 põlemisjäljed. Kapi ees põrandal põlenud poroloonmadratsi ja lina jäänused; 7) häirekeskuse väljakutse protokoll, millest nähtub, et 21.08.2011 kell 16:04:41 on tehtud väljakutse Vanglast aadressil XXX. Kahekorruselise maja II korrusel kambris põleb madrats, koridoris suits. Vajatakse abi ventileerimisel. 16:13 jõuti sündmuskohale ning 16:32 lõpetati päästetöö; 8) tunnistaja XXX ütlustega, mille kohaselt oli 21.08.2011 Põhja-Eesti Päästekeskuses, kui said kella 16:04 paiku väljakutse Vanglasse. Kohale jõudes oli terve II korrus suitsu täis. Tuli oli alguse saanud kambris põlevast madratsist. Madratsi põlemisel tekib mürgine ja kibe suits. Põleng seadis ohtu nii vanglaametnikud kui ka kinnipeetavad. Ventileerisid koridori; 9) väljavõtte vangla sisekorra eeskirjaga § 82 punktiga 3, mille kohaselt ei ole kinnipeetaval õigus enda juures hoida tubakatooteid. Eelpool nimetatud tõenditega on ühtlasi tõendamist leidnud, et süütamise tagajärjel tekkis oht vanglaametnike ja kaaskinnipeetavate elule ja tervisele. XXX e on andnud ütlused, mille kohaselt 2011. aastal umbes juulikuus või augustikuus oli kambris nr 417 vahi all. Kamber täitus vinguga, hakkas halb. Olukord läks hullemaks, pähe lõi tugev valu ning ta viidi arsti juurde. Sel hetkel tundis ohtu oma elu ja tervisele, kuna ei teadnud, kuidas see tema tervisele mõjuda võib. Meditsiiniosakonnas viibis 30 min hapnikumaski all. Seega XXX ütlustest nähtub, et süütamise tagajärjel on oht teiste inimeste elule ja tervisele realiseerunud. KarS § 404 näeb ette vastutuse võõra või oma asja süütamise eest, kui sellega on põhjustatud oht inimese elule või tervisele. Kohtu hinnangul on J. Bašlõkova kuriteo toime pannud vähemalt kaudse tahtlusega. Suitsetades hooletult pidi ta võimalikuks pidama ja möönma kambri süttimist ning ka selle tagajärjel ohtu inimeste elule või tervisele.

Julia Bašlõkova solvas vene keeles ebatsensuursete sõnadega teenistuskohustusi täitvat XXX (täpne sõnakasutus nähtub tunnistaja ütlustest). Kohtu hinnangul on J. Bašlõkova poolt kasutatud väljend ebatsensuurne, sõltumata nende kasutamise kohast. Kasutatud väljend on oma iseloomult selline, millise kasutamisest tsiviliseeritud ühiskonnas omavahelises tavasuhtlemises hoidutakse nende väljendite ebatsensuursuse tõttu. Seejuures annavad need väljendid oma sisu poolest edasi nende väljendite kasutaja üheselt mõistetavat halvustavat suhtumist isikusse, kellele need suunatud olid. Antud juhul siis teenistusülesandeid täitva valvuri XXX suhtes. Süüdistatav Julia Bašlõkova enda ütluste kohaselt ta süüd ei tunnista, ei ole vanglaametnikku solvanud. Füüsilise jõu, teenistusrelva, erivahendi või ohjeldusmeetme kasutamise ja õigusrikkuja terviseseisundi kontrollimise protokoll kinnitab, et J. Baslõkova käitus agressiivselt ja osutas vastupanu läbiotsimise ajal ning Julia Bašlõkva suhtes kasutati 05.10.2011 kell 22:35 ohjeldusmeetmena käeraudu. Kohtul ei ole alust kahelda kannatanu ja tunnistaja ütlustes, millest nähtub venekeelsete ebatsensuursete sõnade kasutamine. Eelpool nimetatud tõenditega on tõendamist leidnud Julia Bašlõkova poolt võimuesindaja solvamine seoses tema ametikohustuste täitmisega, seega on Julia Bašlõkova tegu õigesti kvalifitseeritud KarS § 275 järgi. Kuivõrd J. Bašlõkova viibis kinnipidamisasutuses ja kandis temale kohtu poolt mõistetud karistust, teadis ta selgelt seda, et XXX on vanglaametnik ja võimuesindaja ning vastavalt sisekorrale peab ta vanglaametniku korraldusi täitma. Seega kasutades ebatsensuurseid väljendeid XXX suhtes, teadis ta, et kasutab neid väljendeid ametikohustuste täitmisel oleva võimuesindaja suhtes. Selliste väljendite valik ja kasutamine viitab sellele, et süüdistatava eesmärgiks oligi sellega näidata enda negatiivset ja halvustavat suhtumist eelkõige võimuesindajasse ja solvata vanglaametnikku kui konkreetset isikut. J. Baslõkova poolt väljendatu oli oma sisult solvav nii XXX suhtes kui ka võimu suhtes, mida XXX oma ametikohustuse täitmise tõttu esindas. KarS § 275 näeb ette vastutuse võimuesindaja või avalikku korda kaitsva muu isiku laimamise või solvamise eest seoses ametikohustuse täitmisega. Kohtu hinnangul on J. Bašlõkova kuriteo toime pannud kavatsetuse vormis, seades eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise ning teades või võimalikuks pidades selle saabumist. Süüdistatava tegu on kvalifitseeritud õigesti KarS § 275 järgi.

eseme, peegli. Keelatud eseme leidmist kinnitab ka läbiotsimise akt. XXX löömist Julia Bašlõkova poolt kinnitavad ka tunnistaja XXX ütlused, milles kinnitab, et nägi, kuidas kinnipeetav J. Bašlõkova valvur XXX lõi ühe korra jalaga reie piirkonda; tunnistaja XXX ütlused, mille kohaselt oli 2011 aasta lõpupoole tööl Vanglas, kui valvur XXX teostas läbiotsimist kinnipeetava Julia Bašlõkova suhtes. Viimane ei lasknud läbiotsimist teostada, ei allunud korraldustele. Läbiotsimise teostamiseks vääna tema koos XXX J. Baslõkova käed selja taha, surusid ta rinnaga vastu seina, et XXX saaks läbiotsimist teostada. Ilmselt siis, kui Ingrid tundis, et kinnipeetaval on rinnahoidja sees midagi, hakkas kinnipeetav jalaga vehkima. Ei tea täpselt, kuhu löök tabas; tunnistaja XXX ütlused, mille kohaselt meenub talle, et X ise rääkis, et kui ta hakkas Bašlõkovalt kartseris keelatud eset peeglit rinnahoidja vahelt ära võtma, oli Julia Bašlõkova teda jalaga löönud. Tõend kinnitab (tl 56), et XXX pöördus vangla meditsiiniosakonda, kus fikseeriti kannatu reiel löögi piirkonnas turse. Kohtul ei ole alust kahelda kannatanu ja tunnistajate ütlustes ning tõendi õigsuses. J. Bašlõkova ütlused ei riimu teiste asjas kogutud tõenditega. Füüsilise jõu, teenistusrelva, erivahendi või ohjeldusmeetme kasutamise ja õigusrikkuja terviseseisundi kontrollimise protokoll kinnitab, et J. Baslõkova käitus agressiivselt ja osutas vastupanu läbiotsimise ajal ning Julia Bašlõkva suhtes kasutati 05.10.2011 kell 22:35 ohjeldusmeetmena käeraudu. Nähtuvalt järelevalveosakonna valvuri ametijuhendi koopiast täitis kannatanu XXX talle ametijuhendist tulenevaid teenistusülesandeid ning asus teostama kinnipeetav J. Bašlõkova suhtes läbiotsimist tuvastamaks kinnipeetava juures keelatud esemete olemasolu. Kuivõrd J. Bašlõkova viibis kinnipidamisasutuses ja kandis temale kohtu poolt mõistetud karistust, teadis ta selgelt seda, et XXX on vanglaametnik ja võimuesindaja ning vastavalt sisekorrale peab ta vanglaametniku korraldusi täitma. Seega lüües XXX reie piirkonda, teadis ta, et kasutab vägivalda ametikohustuste täitmisel oleva võimuesindaja suhtes. KarS § 274 lg 1 näeb ette vastutuse võimuesindaja või avalikku korda kaitsva muu isiku suhtes vägivalla toimepanemise eest seoses tema ametikohustuste täitmisega. Kohtu hinnangul on J. Bašlõkova kuriteo toime pannud kavatsetuse vormis, seades eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise ning teades või võimalikuks pidades selle saabumist. Süüdistatava tegi on kvalifitseeritud õigesti KarS § 274 lg 1 järgi.

Eeltoodust tulenevalt on tõendamist leidnud Julia Bašlõkova poolt võõraste vallasasjade äravõtmine. J. Bašlõkova objektiivsest käitumisest nähtub, et isik tegutses varguse eesmärgil ning kuritegu on toime pandud kavatsetult.

Eeltoodust tulenevalt on tõendamist leidnud Julia Bašlõkova poolt võõraste vallasasjade (toidukaupade) äravõtmine. J. Bašlõkova objektiivsest käitumisest ja tema enda ütlustest – läks poodi, peitis asjad kotti – nähtub, et isik tegutses varguse eesmärgil ning kuritegu on toime pandud kavatsetult.

dokumente täitma, otsustas põgeneda. Palus end viia tualetti, asjad jättis turvaruumi. Tualetist väljudes jooksis väljapääsu poole. Turvamees jooksis talle järgi. Tahtis turvameest süstlaga hirmutada, ei tahtnud süstlaga lüüa. Appi tuli müüja, keda juhuslikult süstlaga lõi. Õnnestus kauplusest põgeneda; 2) kannatanu XXX ütlused, mille kohaselt oli 15.01.2013 tööl Maardus Nurga 3 asuvas Grossi Toidukaupade poes. Kella 11 paiku pidas turvamees kinni narkomaani, kes nende poest varastanud oli. Ühel hetkel nägi, kuidas too narkomaan tormas mööda koridori ringi, turvamees järel. Jooksis turvamehele appi. Üritas teda paremast käest kinni hoida, narkomaan lõi teda vastu vasakut küünarvart korduvalt. Käes, millega isik teda lõi, oli süstlanõel. Tema asjadest hulgast avastasid ID-kaardi Julia Bašlõkova nimele. Foto järgi oli sama tütarlaps, kes teda ründas. Süstlaga õlga löömise tagajärjel tundis füüsilist valu, oli mures enda tervise pärast. Lisab tõendi vaktsineerimise kohta. Probleeme tervisega pole; 3) tunnistaja XXX ütlused, mille kohaselt pidas 15.01.2013.a. Nurga 3, Maardus asuvas kaubanduskeskuses kinni tütarlapse, keda kahtlustati 09.01.2013.a varguse episoodis „Grossi Toidukaupade“ kaupluses. Hakkasid dokumente vormistama. Mäletab, et tütarlapse eesnimi oli X. Tütarlaps tahtis tualetti minna. Jooksis tualetist välja kahe süstlaga. Sai tütarlapsel ühest käest kinni, lõi süstla minema. Talle tuli appi X, „Grossi Toidukaubad“ töötaja, kes mingi aeg karjus, et tütarlapsel on teine süstal, millega ta Irat torkas. Neile tuli appi ka XXX. Tütarlaps anti politseile üle; 4) tunnistaja XXX ütlused, mille kohaselt viibis 15.01.2013 tööl kaupluses „Grossi Toidukaubad“, on kaupluse juhataja. Kuulis lärmi ning sündmuskohale jõudes nägi, et Julia tahtis põgeneda, aga turvamees ja nende enda töötaja XXX hoidsid teda kinni. Nägi süstlaid. X ütles talle hiljem, et Julia torkas teda süstlaga; 5) leidude vastuvõtmise akt (koostatud 15.01.2013), milles loetletud esemed, mis esemete omanik J. Bašlõkova kauplusest põgenedes kauplusesse maha jättis; 6) asitõendi vaatlustprotokoll, milles on vaadeldud J. Bašlõkova käekotis olnud esemeid - jope, müts, kindad, käekott, kosmeetikatarbed, pastakad, süstlad, poolik suitsupakk, plastikpudel, mündid, tabletid, ehted, kruvikeeraja, ID-kaart J. Bašlõkova nimele, Sampo panga pangakaart, kliendikaardid, J. Bašlõkova vabastamisõiend, 2 fotot, märkmik, tikutoos; 7) asitõendi vaatlusprotokoll koos fototabeliga, millest nähtub Julia Bašlõkova, kannatanu ning tunnistaja tegevus J. Bašlõkova põgenemisel. On näha, et turvamees tahab naisterahvast kinni pidada, kuid naisterahvas osutab vastupanu. Turvamees kommenteerib, et naisterahval on 2 süstalt. Üks naisterahvas tuleb appi. On näha, kuidas naisterahvas lööb kannatanut jalaga. Eelpool nimetatud tõenditega on ühtlasi tõendamist leidnud, et Julia Bašlõkova tegevus häiris nii kannatanu XXX kui ka tunnistaja XXX, kes ise vahetult sündmust nägid ning tajusid toimunu tagajärgi. XXX ja XXX olid juhuslikud, asjasse mittepuutuvad isikud, kelle rahu J. Bašlõkova enda tegevusega häiris. J. Bašlõkova poolt vägivalla kasutamine kannatanu Ira Jegorova suhtes on ühtlasi tõendatud isiku läbivaatuse protokolliga, mille kohaselt on kannatanu XXX tuvastatud vasakul poolsel õlal punetus. J. Bašlõkova enda tegevusega Maardu Kaubanduskeskuses (turvamehe eest põgenemine, turvamehe ja kannatanuga rüselemine, süstaldega vehklemine, kannatanu süstlaga torkamine) rikkus rahu ja avalikku korda, väljendades sellise käitumisega ilmset lugupidamatust ühiskonna vastu, häirides nii isikute avalikku kindlustunnet kui ka õigusrahu ning tekitades neis hirmutunde. J. Bašlõkova oli teadlik, et tunnistaja Sergei Smirnov, kelle eest ta põgenes ning kellega rüseles, oli kaubanduskeskuse turvamees. Ta on ise seda ka enda poolt antud ütlustes tunnistanud. Seega oli J. Bašlõkova teadlik, et tunnistaja XXX oli avalikku korda kaitsev isik. KarS § 263 p 1, 2 näeb ette vastutuse rahu või avaliku korra rikkumise eest, kui see on toime pandud vägivallaga ja vastuhakkamisega avalikku korda kaitsvale isikule. Kohtu hinnangul on J. Bašlõkova kuriteo toime pannud kavatsetuse vormis, seades eesmärgiks süüteokoosseisule

vastava asjaolu teostamise ning teades või võimalikuks pidades selle saabumist. Süüdistatava tegu on kvalifitseeritud õigesti KarS § 263 p 1, 2 järgi. Tegude õigusvastasust välistavaid asjaolusid ei tuvastatud. J. Bašlõkova on süüvõimeline ning KarS 2. ptk. 3. jaos sätestatud süüd välistavaid asjaolusid ei esine. Süüdistatava poolt omastamise eesmärgil äravõetud esemed (vallasasjad) ei kuulunud süüdistatavale, seega olid nende jaoks võõrad. Ebaseaduslik omastamine tähendab selle omaniku kestvat (alatiseks või pikemaks ajaks) ilmajätmist asjast ning hõivaja poolt asja enda kasuks pööramist ehk selle lühi- või pikemaajalist kasutamist (KarS Komm 2009 § 199, komm 31.2). Süstemaatiline vargus eeldab, et isik on toime pannud vähemalt kolm vargust, sealjuures ei ole tähtis, kas need teod tuleks üksikult subsumeerida KarS § 199 (kuritegu) või § 218 (väärtegu) alla. Lisaks on vajalik, et isiku poolt toime pandud teod on omavahel seotud, s.t et need üksikud vargused moodustavad teatud sisulise süsteemi. Seotud on teod omavahel eelkõige juhul, kui varastamine on kujunenud isikule elustiiliks – näiteks hangib isik endale varastades elatist, see on talle püsiva või alatise sissetuleku allikas, või sooritab süütegusid väljakujunenud harjumusest lähtuvalt (RKKKo 3-1-1-87-08 p 10). Julia Bašlõkova karistusregistri teatisest (I kd, tl 9-13; 125-133; 140-148) ja kohtuotsustest (I kd, tl 134-135; 165 – 168; III kd, tl 90-91) nähtub, et J. Bašlõkova on varem kriminaalkorras korduvalt karistatud. Samuti on isikut korduvalt väärteokorras karistatud. Viimati karistati J. Bašlõkovat 31.08.2012.a. Harju Maakohtu otsusega KarS § 199 lg 2 p 9 – 25 lg 2 järgi vangistusega 45 päeva, KrMS § 328 lg 2 alusel vangistusega 30 päeva, karistus kantud, vabanes 29.09.2012. Samuti on J. Bašlõkovat karistatud 18.05.2011 Harju Maakohtu kohtuotsusega KarS § 199 lg 2 p 9 – 25 lg 2, § 1572 järgi vangistusega 2 aastat, KrMS § 238 lg 2 alusel vangistusega 1 aasta 4 kuud, karistus kantud, vabanes 21.08.2012. Samuti on käesolevas kriminaalasjas menetlusesemeks kaks varguse episoodi ja kaks varguse katse episoodi viie kuu jooksul, seega on süüdistatav J. Bašlõkova puhul tegemist isikuga, kes paneb vargusi toime süstemaatiliselt. J. Bašlõkova tegevus kahes varguse ja kahes varguse katse episoodis tuleb kvalifitseerida KarS § 199 lg 2 p 9 järgi, kui süstemaatiliselt võõraste vallasasjade äravõtmine nende ebaseadusliku omastamise eesmärgil.

Julia Bašlõkovat on varem korduvalt kriminaalkorras karistatud. Nähtuvalt kriminaalasja materjalidest on J. Bašlõkovat korduvalt kinnipidamisasutuses distsiplinaarkorras karistatud (distsiplinaarmenetluse protokollid, III kd, tl 96-98, 100-102, 104-105, 107-108, 110-111, 112-113, 114-115, 117-118, 120-122) nii vangla vara tahtliku rikkumise eest kui ka mitte allumise eest vanglateenistuse ametniku korduvatele seaduslikele korraldustele ning agressiivse suhtlemise eest vanglateenistuse ametnikega. Nimetatu näitab J. Bašlõkova pahatahtlikku suhtumist vanglas kehtiva sisekorra suhtes ning vangla tegevust reguleerivatesse õigusaktidesse. Kohus hindab J. Bašlõkova süüd nendes tegudes keskmiseks (§ 404) ja keskmisest väiksemaks ( §275 ja 274 lg 1). J. Bašlõkoval karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Süüdistatav on avaldanud puhtsüdamlikku kahetsust toimepandud tegude suhtes, mida kohus arvestab kergendava asjaoluna. Kergemaliigilise karistuse – rahatrahvi – kohaldamine ei ole sellise isiku puhul võimalik. Karistustena tuleb kohaldada vangistust, mis on sanktsiooni keskmisest väiksemas määras. KarS § 275 ja 274 lg 1 järgi esitatud süüdistuste tehioludest nähtuv süü suurus võimaldab karistuse mõistmist miinimumi lähedases määras. Kohus ei nõustu prokuröri taotletud karistusega – kolm kuud vangistust KarS § 404 järgi. Tegemist on teoga, mis ei ohusta mitte ainult süüdistatavat ennast, vaid paljusid kõrvalkambrites viibinud liikumisvabaduseta isikuid, kelle pääsemine ohtlikust olukorrast ei olnud nende endi võimuses. Taotletud sanktsiooni miinimumi lähedane karistus ei täida Bašlõkova suhtes eripreventiivseid eesmärke. Samuti ei oleks sellise karistusega täidetud üldpreventiivsed eesmärgid. Kinnipeetavatele tuleb anda selge signaal sellest, et kinnipidamisasutuses tulekahjude korraldamine ja teiste isikute elude ohtu seadmine ei ole aktsepteeritav. KarS § 199 lg 2 näeb võimaliku sanktsioonina ette rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse. Süüdistatav on varem korduvalt toime pannud varavastaseid süütegusid. Eelnev vabaduskaotuslik karistus ei ole mõjutanud teda uute kuritegude toimepanemisest hoiduma. Kergemaliigilise karistuse – rahatrahvi – kohaldamine ei ole sellise isiku puhul võimalik. Süüdistatava objektiivsest käitumisest ja tema enda ütlustest nähtuvalt pani ta kuriteod toime kavatsetult. Kohus arvestab karistuse määra valikul seda, et tegemist on nelja episoodiga, mis on toime pandud viie kuu jooksul. Kohus hindab J. Bašlõkova süüd varguste toimepanemisel keskmiseks. J. Bašlõkoval karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Süüdistatav on avaldanud puhtsüdamlikku kahetsust toimepandud tegude suhtes, mida kohus arvestab kergendava asjaoluna. Karistusena tuleb kohaldada vangistust, mis on sanktsiooni keskmisest väiksemas määras. KarS § 263 näeb võimaliku sanktsioonina ette rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse. Julia Bašlõkovat on varem korduvalt kriminaalkorras karistatud. Käesolevas kriminaalasjas on menetlusesemeks kaheksa erinevat kuriteoepisoodi, millest kaks avaliku võimu teostamise vastased süüteod, üks üldohtlik süütegu. KarS § 263 on avaliku korra vastane süütegu. Seega on süüdistatava puhul tegemist isikuga, kes enda käitumisega väljendab ilmselget lugupidamatust ühiskonna vastu ja ühiskonnas kehtivate moraalinormide, tavade vastu. Kohus hindab J. Bašlõkova süüd keskmiseks. Teo toimepanemise asjaolud – teise isiku korduv löömine jalaga ning süstlaga ei võimalda süü suurusest tulenevalt piirduda prokuröri taotletud karistusega - 6 kuud vangistust. J. Bašlõkoval karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Süüdistatav on avaldanud puhtsüdamlikku kahetsust toimepandud tegude suhtes,

mida kohus arvestab kergendava asjaoluna. Karistusena tuleb kohaldada vangistust, mis on sanktsiooni keskmisest väiksemas määras. 21.08.2011.a. episood ja 05.10.2011.a. episoodid on toime pandud enne J. Bašlõkova suhtes kohtuotsuse tegemist 31.08.2012.a., millist asjaolu tuleb arvestada karistuse mõistmisel. Julia Bašlõkova süüdi tunnistada KarS § 404 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemises ja mõista karistuseks tähtajaline vangistus 9 (üheksa) kuud. Julia Bašlõkova süüdi tunnistada KarS § 275 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemises ja mõista karistuseks tähtajaline vangistus 1 (üks) kuu. Julia Bašlõkova süüdi tunnistada KarS § 274 lg 1 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemises ja mõista karistuseks tähtajaline vangistus 4 (neli) kuud. KarS § 64 lg 1 alusel mõista Julia Bašlõkovale liitkaristus, lugedes kergemad karistused kaetuks raskemaga ning lõplikuks karistuseks mõista tähtajaline vangistus 9 (üheksa) kuud. Kuivõrd asja arutati lühimenetluses, tuleb KrMS § 238 lg 2 kohaselt vähendada mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes karistuseks tähtajalise vangistuse 6 (kuus) kuud. KarS § 65 lg 1 ja § 64 lg 1 alusel moodustada liitkaristus, lugedes kergem karistus, s.o. Harju Maakohtu 31.08.2012.a. otsusega mõistetud karistus 30 (kolmkümmend) päeva vangistust kaetuks raskemaga, s.o käesoleva kohtuotsusega mõistetud karistusega 6 (kuus) kuud, mõistes lõplikuks karistuseks tähtajalise vangistuse 6 (kuus) kuud, millest on reaalselt ära kantud 1 (üks) kuu. Ärakandmisele kuuluvaks karistuseks lugeda 5 (viis) kuud. Julia Bašlõkova süüdi tunnistada KarS § 199 lg 2 p 9 järgi ettenähtud kuritegude toimepanemises ja mõista karistuseks tähtajaline vangistus 8 (kaheksa) kuud. Julia Bašlõkova süüdi tunnistada KarS § 263 p 1, 2 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemises ja mõista karistuseks tähtajaline vangistus 9 (üheksa) kuud. KarS § 64 lg 1 alusel mõista Julia Bašlõkovale liitkaristus mõistetud üksikkaristusest raskema suurendamise teel ning lõplikuks karistuseks mõista tähtajaline vangistus 1 (üks) aasta ja 1 (üks) kuu. Kuivõrd asja arutati lühimenetluses, tuleb KrMS § 238 lg 2 kohaselt vähendada mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes karistuseks tähtajalise vangistuse 8 (kaheksa) kuud ja 20 (kakskümmend) päeva. KarS § 68 lg 1 alusel arvestada karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 2 (kaks) päeva, s.o 15.10.2012.a. – 16.10.2012.a., mõistes lõplikuks kandmisele kuuluvaks karistuseks tähtajalise vangistuse 8 (kaheksa) kuud ja 18 (kaheksateist) päeva. KarS 65 lg 2 alusel mõista liitkaristus, suurendades uue kuriteo eest mõistetud karistust, s.o vangistus 8 (kaheksa) kuud ja 18 (kaheksateist) päeva, Harju Maakohtu 30.09.2013.a. otsusega moodustatud liitkaristuse ärakandmata osa võrra, s.o 5 (viie) kuu võrra, mõistes kandmisele kuuluvaks karistuseks liitkaristusena tähtajalise vangistuse 1 (üks) aastat 1 (üks) kuu ja 18 (kaheksateist) päeva.

KarS § 68 lg 1 alusel arvestada karistusaja ärakandmist isiku kahtlustatavana kinnipidamisest, s.o. 24.02.2013.a.

vabanemisel võimalik menetluskulude täies mahus tasumine. Ka prokurör toetas menetluskulude osalisel riigi kanda jätmist. Eelnevast johtuvalt Julia Bašlõkova menetluskuludes, millised koosnevad: • § 175 lg 1 p 4 alusel kaitsetasu 384 eurot (kolmsada kaheksakümmend neli eurot); • KrMS § 179 alusel sundraha 480 (nelisada kaheksakümmend) eurot; • KrMS § 173 lg 1 p 1 ja lg 2; § 175 lg 1 p 5 alusel kaitsjale kriminaaltoimikust koopia tegemise kulu 0,45 eurot (nelikümmend viis senti). Julia Bašlõkovalt välja mõista menetluskuludest 400 (nelisada) eurot. Menetluskulud summas 464.45 eurot (nelisada kuuskümmend neli eurot ja nelikümmend viis senti) jätta KrMS § 180 lg 3 alusel riigi kanda. Menetluskulud tuleb KrMS § 423 alusel tasuda 1 (ühe) kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB pangas või nr 221023778606 Swedbankis, viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena „Julia Bašlõkova, 1-13-5943, kaitsjatasu, sundraha, koopiakulu“.

Kohus juhindus KrMS § 306, § 311, § 312, § 313, § 315, § 238 sätetest.

Ingrid Kullerkann kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.