1-13-3139
Kohus
Pärnu Maakohus
Määruse tegemise aeg ja koht
30. detsember 2013. a Haapsalu kohtumaja
Kriminaalasja number
1-13-3139
Kohtukoosseis Istungisekretär Erakorraline ettekanne
Täitmiskohtunik Piia Jaaksoo Gerda Raidla Viru Vangla Pärnu piirkonna kriminaalhooldusametniku R.Langi erakorraline ettekanne taotlusega pöörata täitmisele T.G-le (ik xxx, elukoht *) Pärnu Maakohtu 4.04.2013 kohtuotsusega mõistetud ärakandmata vangistus täitmisele
Kohustuse mittetäitmine - ei allu kohustusele mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume. Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumaja 4.aprilli 2013.a kohtuotsusega kriminaalasjas 1-13-3139 mõisteti T.G süüdi KarS § 274 lg 1 järgi ja karistati vangistusega 8 kuud. Ärakandmata
1-13-3139 karistuseks loetud 7 kuud ja 28 päeva asendati 476 tunni üldkasuliku töö tegemise kohustusega. Tähtajaks 19.aprill 2014.a. Lisakohustusena määras kohus T.G-le alkoholi ja narkootikumide tarvitamise keelu. 9.novembril 2013.a kella 23.40 paiku pidas Kärdla politseijaoskonna vanemkomissar Moonika Raudsepp kinni T.G, kes oli avalikus kohas - Kärdla linnas Sadama tn 2Äalkoholijoobes olekus. Indikaatorvahendi kasutamise protokollist nähtub, et tuvastati joove 1,278 mg/l. T.G suhtes alustati Kärdla politseijaoskonnas väärteomenetlus nr 2390,13,000742 ekspertiisiakti koostamisega Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seadus (NPALS) alusel, sest esialgne narkotest oli positiivne THC-le (kanep) ja amfetamiinile. Uriiniproov saadeti laborisse tulemuste kontrollimiseks. 22.11.2013 saabunud ekspertiisiaktis nr. 391I on kokkuvõtlik sisu järgmine: Ekspertiisiks esitatud uriinist narkootilisi/psühhotroopseid aineid ei leitud. Seega on tuvastatud, et narkootikume ei olnud tarvitatud ja T.G rikkus temale kohtu poolt määratud keeldu mitte tarvitada katseajal alkoholi.
5.detsembril 2013.a kirjutas T.G seletuskirja juhtunu kohta, kus tunnistab, et tarvitas Hiiumaal sõprade sünnipäeval olles alkoholi. Olevat püüdnud piirduda vaid tervisenapsuga, kuid et kõik olid purjus ja ta ise polnud ammu alkoholi tarvitanud "tekkis alkoholi puudus" (tema väljendus) ja ta jõi end purju. Narkootikumide tarvitamist eitab kategooriliselt. KRIMINAALHOOLDAJA HINNANG ÜLDKASULIKU TÖÖ TEGEMISELE T.G teeb temale määratud üldkasuliku töö tunde praeguseks juba endise Risti Vallavalitsuse heaks heakorra- ja abitöödena. Juhendajaks hr R K. Valdade ühinemisega seonduvalt midagi töökorralduses ei muutunud. 16.detsembri 2013.a seisuga on T.G teinud temale määratud 476-st tunnist ära 387 tundi üldkasulikku tööd, teha on veel 89 tundi. Juhutööde kõrvalt püüab noormees oma tunde jätkuvalt teha. Juhendajal on olnud etteheiteid T.G-le - ei tule lubatud päeval, kui on temaga arvestatud, tööle või ei teata mittetulemisest. Töö tempo ja kvaliteedi osas etteheiteid aga ei ole. Samas tuleb Janekit tunnustada ÜKT kohustuse täitmiseks tehtudjõupingutuste ja loobumiste eest. Nimelt peatas ta oma töösuhte OÜ -ga T E seniks, kui jõuab ära teha kohtu määratud töötunnid. Vaid üksikutel päevadel, kui endine tööandja on väga hätta jäänud, kutsutakse ta kokaks appi tagasi. Oma heitlikku suhtumist üldkasuliku töö tegemisse ongi T.G põhjendanud kokana töötamise vajadusega oma endisel töökohal, et elamisraha teenida. Muud sissetulekud puuduvad ning võlgadesse mattunud * Janekil abi loota ei ole. Registreerimiskohustust on hooldusalune täitnud rahuldavalt, vaid ühel korral, 17.oktoobril 2013.a ei tulnud määratud ajaks registreerimisele ja ei teatanud mittetulemisest.
Pöörata karistus täitmisele Kohtuotsus tuleks täitmisele pöörata otsuse tegemise päevaks tegemata jäänud üldkasuliku töö tundide ulatuses, kuid kohus võiks kaaluda võimalust asendada ka määratav reaalne vangistus üldkasuliku töö tundide tegemise kohustusega. Tööandjal on T.G-le pidevalt tööd anda ja noormees on näidanud, et ta suudab ja saab korralikult tööd teha. Kohtuistungil andis T.G ütlusi, et tõepoolest tarvitas sünnipäeval alkoholi, kõik käisid peale ja siis ei pidanud enam vastu, kahetseb. Saab aru, te alkoholi tarvitamine on põhjus, mis teda pahandusteni on viinud. Peab sellega tegelema. Muidu läheb karistuse kandmine hästi, tehtud on 443 tundi ÜKT-d, kui nüüd vangi ei pea minema, siis nelja päevaga saab ülejäänud tunnid ka tehtud. Peale seda kui karistus saab kantud, siis läheb kohe tööle tagasi, teda oodatakse. Kriminaalhooldusametnik esitas kohtuistungil tõendi selle kohta, et T.G on tehtud 443 tundi üldkasulikku tööd. Kriminaalhooldusametnik leidis, et kohus võiks karistust mitte täitmisele pöörata – Janekil on siht silme ees, tal on mitmeid häid tööpakkumisi olnud, eelmine töökoht hoiab temast kinni – see näitab, et ta on hinnatud kokk. Kohtu seisukoht
1-13-3139 KarS § 69 lg 6 sätestab, et kui süüdimõistetu ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus kriminaalhooldusametniku ettekande alusel pöörata süüdimõistetule mõistetud vangistuse täitmisele. Pärnu Maakohus tegi T.G suhtes süüdimõistva otsuse 04.04.2013. Erakorraline ettekanne on esitatud põhjusel, et T.G on 09.11.2013 rikkunud kohustust mitte tarvitada alkoholi. Kohus leiab, et kohtu poolt määratud kohustuse – mitte tarvitada alkoholi – rikkumine T.G poolt on tõendamist leidnud indikaatorvahendi kasutamise protokolliga ja T.G enda seletusega. Erakorralises ettekandes on kriminaalhooldaja taotlenud vangistuse täitmisele pööramist. Kohtuistungi leidis kriminaalhooldaja, et kohus võiks kaaluda võimalust karistust mitte täitmisele pöörata, vaid lasta T.G karistus üldkasuliku tööna ära kanda. Kohus leiab, et kuigi on tõendamist leidnud, et T.G oli tarvitanud alkoholi, ei ole käeoleval ajal vajadust vangistuse täitmisele pööramiseks. Käesolev rikkumine on esimene ja T.G tunnistab rikkumist. T.G on teostanud üldkasulikku tööd kaheksa kuu jooksul ja tal on tehtud 443 tundi üldkasulikku tööd, tegemata on veel 33 tundi. T.G kinnitas kohtuistungil, et ülejäänud tunnid teeb ka järgnevate päevade jooksul ära ja siis kui karistus on kantud, läheb kohe tööle tagasi. Kohus leiab, et T.G poolt toime pandud kohustuse rikkumine ei ole kõige muu positiivse kõrval käesoleval ajal selliseks asjaoluks, mis annaks põhjuse ärakandmata karistuse täitmisele pööramiseks. Kohus leiab, et T.G on suhtunud karistuse kandmisse tõsiselt ja üldkasulik töö karistusena on mõjutanud tema ellusuhtumist, ta on aru saanud, et oma tegude eest tuleb vastutada. Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et kriminaalhooldusametniku taotlus karistuse täitmisele pööramiseks tuleb jätta rahuldamata.
Piia Jaaksoo Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.