Kohtulahend

1-13-9391 Kohtuistungi toimumise aeg

18.11.2013

RESOLUTSIOON

Tunnistada D.K süüdi KarS § 424 järgi ning mõista talle karistuseks 2 (kaks) kuud ja 15 (viisteist) päeva vangistust. Tunnistada D.K süüdi KarS § 329 järgi ning mõista talle karistuseks 1 (üks) kuu vangistust. Vastavalt KarS § 64 lg 1, lugedes kergem karistus kaetuks raskeima karistusega, mõista D.K-le liitkaristuseks 2 (kaks) kuud ja 15 (viisteist) päeva vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ja karistada D.K vangistusega 1 (üks) kuu ja 20 (kakskümmend) päeva. Arvata KarS § 68 lg 1 alusel eelvangistuses viibitud aeg alates 13.07.2013 kuni 14.07.2013, s.o 2 (kaks) päeva karistusaja hulka ja mõista lõplikult ärakandmisele 1 (üks) kuu ja 18 (kaheksateist) päeva vangistust. KarS § 66 lg 1 alusel määrata, et D.K on õigus kanda käesoleva kohtuotsusega mõistetud vangistus - 1 (üks) kuu ja 18 (kaheksateist) päeva - ositi 5 (viie) kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Korraga ärakantava vangistuse kestuseks määrata 4 (neli) päeva. KrMS § 414 lg 1 alusel teatab maakohus D.K-le kirjaliku teatisega, mis ajaks ja millisesse vanglasse ta peab karistuse kandmiseks ilmuma. KrMS § 414 lg 2 alusel lugeda vangistuse kandmise alguseks D.K vanglasse saabumise aeg. Kui süüdimõistetu D.K ei ilmu määratud ajaks vanglasse karistust kandma, edastab vangla KrMS § 414 lg 3 alusel politseiasutusele sundtoomise taotluse. KarS § 50 lg 1 alusel võtta D.K-lt ära 8 (kaheksaks) kuuks mootorsõiduki juhtimisõigus kohtuotsuse jõustumisel. Liiklusseaduse § 127 alusel on D.K kohustatud 5 (viie) tööpäeva jooksul alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest loovutama oma juhiloa Maanteeametile. D.K-le valitud tõkend, elukohast lahkumise keeld, tühistada kohtuotsuse jõustumisel. Mõista D.K-lt riigituludesse välja menetluskulud: sundraha 480 (nelisada kaheksakümmend) eurot, kaitsja Vladimir Rogulski poolt eeluurimisel osutatud õigusabi eest 48 (nelikümmend kaheksa) eurot, kaitsja Vladimir Rogulski poolt 18.11.2013 kohtuistungil osutatud õigusabi eest 120 (ükssada kakskümmend) eurot. Määrata, et D.K on õigus tasuda väljamõistetud menetluskulud (summas 648.00 eurot) osade kaupa alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust 1 (ühe) aasta

1-13-9391 jooksul. Igakuine makse ei tohi olla väiksem kui 54 (viiskümmend neli) eurot. Menetluskulud tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB pangas, arveldusarvele nr 221023778606 Swedbank pangas, või arveldusarvele nr 333416110002 Danske Bank pangas. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049900 ning selgitus: „D.K , kriminaalasja nr 1-13-9391, menetluskulud“. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Viru Maakohtu Narva kohtumajja kirjalikult seitsme päeva jooksul alates 28. novembrist 2013. Apellatsioon tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu Narva kohtumaja kaudu kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega, vahistatud süüdistatav või tema kaitsja süüdistatavale kohtuotsuse kättesaamisele järgnevast päevast. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse peale võib esitada määruskaebuse 10 (kümne) päeva jooksul Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu Narva kohtumaja kaudu. Apellatsiooniõiguse kasutamisel on kohtuotsus tutvumiseks kättesaadav Viru Maakohtu Narva kohtumaja kantseleis alates 23. detsembrist 2013.

KOHTUOTSUSE PÕHIOSA

1-13-9391

Tunnistaja xxx ütlused (tl 1-4); Indikaatorvahendi ja tõendusliku alkomeetri kasutamise protokoll (tl 5-7); Kahtlustatava ülekuulamise protokoll (tl 13-16, 43-48); 13.08.2013 tõend, mille kohaselt D.K on mootorsõiduki juhtimisõigus, mis on äravõetud 12.06.2103-11.12.2013 (tl 19-20); Viru Maakohtu Narva kohtumaja 23.03.2012 kohtuotsus (tl 29-31); Viru Maakohtu Narva kohtumaja 12.03.2013 kohtuotsus (tl 32-34); D.K apellatsioon ja Tartu Ringkonnakohtu 06.05.2013 kohtumäärus, mille kohaselt D.K apellatsiooni ei võetud menetlusse seoses kaebetähtaja ületamisega (tl 37-39); Karistusregistri väljavõte (tl 49-55; 64-68).

Kohtuistungil süüdistatav ei soovinud, et teda kohtus täiendavalt üle kuulataks ning jäi oma varasemate kohtueelses menetluses antud ütluste juurde.

1-13-9391 Sama paragrahvi lg 4 p 1 kohaselt loetakse mootorsõidukijuht alkoholijoobes olevaks, kui: juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. Kuivõrd D.K väljahingatavas õhus oli alkoholi vähemalt 0,77 mg/l, siis liiklusseaduse § 69 lg 1 ja lg 4 p-st 1 tulenevalt oli ta joobeseisundis ning taolises seisundis mootorsõiduki juhtimine on keelatud ning KarS § 424 kohaselt karistatav. Eelnevast lähtuvalt on D.K käitumises tuvastatud KarS §-s 424 sätestatud süüteo objektiivsed tunnused so mootorsõiduki juhtimine joobeseisundis. Süüdistatav D.K on ise tunnistanud, et ta juhtis süüdistuses nimetatud ajal ja kohas mootorsõidukit olles joobeseisundis. Ta selgitas, et 13.07.2013 kella 03:30 paiku koos xxx istus autosse Bentley Brookland registreerimisnumbriga LT 66788 BK. Ta istus rooli ning tema tuttav istus esiistmele. Nad istusid ja vestlesid, kui kohale sõitis politseipatrull. Politseitöötajad kontrollisid D.K dokumente. Seejärel nad istusid oma autosse ning sõitsid natuke maad edasi ja peatusid. Sel hetkel D.K käivitas auto mootori, tõstis jala pidurilt ning auto sõitis ühe meetri võrra edasi, seejärel ta jälle vajutas pidurilt. Nende juurde sõitsid politseitöötajad. D.K ise läks autost välja ning teda pandi politseiautosse istuma, kus talle tehti ettepanek puhuda alkomeetrisse. Alkomeeter tuvastas 0,86 mg/l. Teda toimetati politseijaoskonda. Tunnistaja xxx ütlustest nähtuvalt tarvitas süüdistatav vahetult enne sõitma asumist rooli taga istudes alkoholi. Seega asudes vahetult peale alkoholi tarvitamist sõidukit juhtima oli süüdistatav teadlik, et ta on tarvitanud alkoholi ning asus vaatamata sellele ebakaines olekus sõiduautot juhtima. Seega oli tema poolt joobeseisundis mootorsõiduki juhtimine pandud toime vähemalt kaudse taotlusega, kuivõrd sõitma hakates pidi ta vähemalt möönma, et alkoholi kogus tema organismis võib vahetult peale alkoholi tarvitamist ületada määra, mis toob kaasa kriminaalvastutuse. Ülaltoodust lähtuvalt asub kohus seisukohale, et D.K tegevuses on tuvastatud KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo tunnused. 3.2 D.K-le on esitatud süüdistus ka selles, et isikuna, kellelt on Viru Maakohtu 12.03.2013 kohtuotsusega nr 4-13-1369 ära võetud mootorsõiduki juhtimise õigus, juhtis 13.07.2013 kella 03.30 ajal Narvas Jõesuu 27 juures mootorsõidukit Bentley Brookland riikliku registreerimisnumbriga LT 66788 BK. KarS § 329 kohaselt on täitmisele pööratud kohtuotsusega mõistetud karistuse täitmisest kõrvalehoidumine kriminaalkorras karistatav. Viru Maakohtu Narva kohtumaja 12.03.2013 kohtuotsusega nr 4-13-1369 (tl 32-34) tunnistati D.K süüdi 12.03.2013 mootorsõiduki lubatud suurima sõidukiiruse ületamises so liiklusseaduse § 227 lg-s 3 ettenähtud väärteo toimepanemises ning talle mõisteti karistuseks 5 päeva aresti. Liiklusseaduse § 227 lg 5 p 2 alusel võeti D.K-lt lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimisõigus tähtajaga 6 kuud. Kohtuotsus jõustus 20.03.2013. Maanteeameti andmetel oli süüdistatava juhtimisõigus äravõetud 12.06.2013 kuni 11.12.2013 (tl 19-20). Punktis 3.1 nimetatud tunnistaja ütlustega ning ka süüdistatava enda ütlustega on tuvastatud, et süüdistatav juhtis 13.07.2013 kella 03:30 ajal (so ajal, mil tal puudus juhtimisõigus)

1-13-9391 Narvas, Jõesuu 27 juures sõiduautot Bentley Brookland registreerimisnumbriga LT 66788 BK. Eeltoodust nähtuvalt on Viru Maakohtu 12.03.2013 kohtuotsuse nr 4-13-1369 alusel võetud D.K-lt ära juhtimisõigus alates 12.06.2013 kuni 11.12.2013. Arvestades, et tegemist on jõustunud kohtuotsusega, pidi süüdistatav olema teadlik kõnealuse otsuse sisust st juhtimisõiguse äravõtmisest. Kuid vaatamata sellele juhtis süüdistatav kohtuotsusega mõistetud lisakaristuse kandmise ajal (so 13.07.2013) mootorsõidukit ning hoidis sellega teadlikult kõrvale kohtuotsusega mõistetud karistuse täitmisest. Nimetatud asjaolusid arvestades on kohus seisukohal, et süüdistatava käitumises on tuvastatud KarS §-s 329 sätestatud kuriteo objektiivsete ja subjektiivsete tunnuste esinemine so täitmisele pööratud kohtuotsusega mõistetud karistuse täitmisest kõrvalehoidumine otsese tahtlusega.

1-13-9391 Mõlema kuriteo toimepanemise eest mõistetava karistuse osas tuleb kergendava asjaoluna arvestada süü tunnistamist, mistõttu on põhjendatud karistus minimaalsele lähedases määras. Kohus peab põhjendatuks ja karistuse eesmärke kandvaks karistuseks KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest 2 kuud ja 15 päeva vangistust ning KarS § 329 järgi kvalifitseeritava kuriteo eest 1 kuu vangistust. KarS § 64 lg-st 1 tulenevalt tuleb eelnimetatud karistused liita ning lugedes kergem karistus kaetuks raskeima karistusega, mõista D.K-le liitkaristuseks 2 kuud ja 15 päeva vangistust, mida peab KrMS § 238 lg 2 alusel vähendama ühe kolmandiku võrra. Seega lõplikuks karistuseks on 1 kuu ja 20 päeva vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel tuleb karistusaja hulka arvata eelvangistuses viibitud aeg alates 13.07.2013 kuni 14.07.2013 s.o 2 päeva ja mõista lõplikult ärakandmisele 1 kuu ja 18 päeva vangistust. Arvestades asjaolusid, et KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemine süüdistatava poolt oli korduv ning süüdistuses kirjeldatud teod olid pandud toime ajal, mil isik kandis eelmise kohtuotsuse alusel karistust – teostas üldkasulikku tööd, ei ole kohtu hinnangul võimalik jätta mõistetud karistust tingimisi kohaldamata või asendada seda üldkasuliku tööga. Lähtuvalt süüdistatava tööalasest seisundist st ettevõtte juhina tegutsemist, annab kohus D.K-le KarS § 66 lg-st 1 juhindudes õiguse kanda mõistetud karistus ositi viie kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Korraga ärakantava vangistuse kestuseks määrab kohus neli päeva. Senise kohtupraktika kohaselt kohaldatakse joobeseisundis mootorsõiduki juhtimise eest üldjuhul lisakaristust ning sellise süüteo toimepanemisel võib lisakaristuse jätta kohaldamata vaid erandlikel asjaoludel. Kriminaalasja materjalidest ei ilmne selliseid erandlikke asjaolusid, mis võiks tingida sõiduki juhtimise õiguse äravõtmise kohaldamata jätmise. Karistusseadustikus ettenähtud lisakaristuste eesmärgiks on muu hulgas ka isiku õiguspärasele käitumisele suunamine ja ühiskonna turvalisuse tagamine, mistõttu on nende kohaldamisel oluline tähendus preventiivsetel kaalutlustel. Süütegude ärahoidmise eesmärgi saavutamiseks on lisakaristusega võimalik teatud ajavahemikuks piirata isiku õigusi, muu hulgas välistades tegutsemise valdkonnas, millega oli toimepandud tegu seotud. Seega tuleb lisakaristuse määramisel arvestada ka ühiskonna ja õiguskorra (sh ka liikluskorra) kaitsmise huve. Liikluses on suurima ohu allikaks teistele liiklejatele mootorsõidukid, millede juhtidelt eeldatakse nii liikleja kohustuste täitmist kui ka juhi kohustuste täitmist. Neid kohustusi rikkunud mootorsõidukite juhtide liikluses osalemise piiramine toimub eeskätte üldise liikluskorra ning teiste liiklejate turvalisuse tagamise huvides. Kuid samuti mõjutamaks rikkujaid edaspidi õiguskuulekalt käituma. Asjaolu, et süüdistatav asus joobeseisundis olles sõidukit juhtima ajal, mil tal oli eelmise kohtuotsuse alusel juhtimisõigus äravõetud, viitab kohtu hinnangul sellele, et juhtimisõiguse olemasolu ei ole talle sedavõrd hädavajalik, mis sunniks isikut hoiduma uue rikkumise toimepanemisest. Seetõttu jätab kohus tähelepanuta süüdistava taotluse, et tema juhtimisõigust ei võtaks ära pikaks ajaks. Eelnevast lähtuvalt tuleb D.K suhtes kohaldada KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmist.

1-13-9391 Kohus asub seisukohale, et arvestades ühest küljest süüdistataval tuvastatud alkoholipiirmäära ületamise määra, teisalt aga asjaolusid, et tegemist oli korduva rikkumisega ning isikul oli rikkumise toimepanemise ajal juhtimisõigus liiklusalase süüteo toimepanemise eest äravõetud, tuleb KarS § 50 lg 1 alusel võtta D.K-lt mootorsõiduki juhtimisõigus ära kaheksaks kuuks.

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.