lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/1-13-8058/11

Kohtulahend

KriminaalasiJõustunudHarju Maakohus Liivalaia kohtumaja · 19.12.2013

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja
Kohtuasja number
1-13-8058/11
Asja liik
Kriminaalasi
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
19.12.2013
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
2321
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
1-13-8058/23Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium20.02.2014

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Kriminaalasi nr. 1 – 13 - 8058

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

19.detsembril 2013 Harju Maakohus koosseisus kohtunik: Valeri Lõõnik sekretäri: Leili Merila ja tõlgi: Julia Zautina juuresolekul prokuröri: Rainer Amur kaitsja: Merike Allikmäe osavõtul arutas avalikul kohtuistungil Tallinnas 11. detsembril 2013 Erki Toomla ik. 37504230237, eesti keel, Eesti Vabariigi kodanik, keskeriharidus, ei tööta, eluk. XXX, varem kriminaalkorras karistatud 1.15.09.2003 Tallinna Linnakohtu poolt KrK § 210- 2 lg. 2 p. 1, 4 järgi 5 a. vangistusega tingimisi 3 a. katseajaga 2.16.01.2007 Harju Maakohtu poolt KarS § 184 lg. 2 p. 2; § 189 lg. 1 järgi 7 a. 7 k. 21 p. vangistusega 3.05.02.2008 Harju Maakohtu poolt KarS § 331 järgi 6 a. 1 k. 26 p. vangistusega Harju Maakohtu 29.03.2012 a. kohtumäärusega vabastatud ennetähtaegselt alates 10.04.2012 Viibis eelvangistuses 25.01.2013 süüdistusasja KarS § 424 järgi. Kriminaalasja kohtulikul uurimisel kontrollitud tõenditega kohus tuvastas: Erki Toomla on kohtu alla antud süüdistatavana selles, et tema juhtis 25.01.2013 kella 12.10 ajal Pärnamäe teel mootorsõidukit Mitsubishi Pajero reg. nr. XXX, olles joobeseisundis ( narkootiline joove GHB-st ). Erki Toomla rikkus LS § 69 lg. 1 ( Juht ei või olla joobeseisundis. Joobeseisund on alkoholi, narkootilise, psühhotroopse või muu sarnase toimega aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavates häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reakstsioonides ) nõudeid. Erki Toomla pani toime mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Süüdistatav talle inkrimineeritud kuriteos end süüdi ei tunnista. Teatab, et juhtis küll sõidukit aga valgusfoori taga jäi sõidukis magama. GHB-st ta teadlik ei olnud, see tuli talle üllatusena. Joobeseisundis olevaks end ei tunnista. Kaitsja leiab, et süüdistatavale esitatud süüdistus ei ole põhjendatud. Kogutud tõendid on vastuolulised. Süüdistatav Erki Toomla annab ütlusi, et tarvitas ravimeid ebaregulaarselt. Täiesti uut väljakirjutatud ravimit tarvitas esimest korda 24.01.2013. Aastaid varem pole mingeid ravimeid

tarvitanud. See ravim oli liiga tugev ja rohkem ravimit ei tarvita. Arst on ka sellest teadlik. Sündmusest on palju aega mööda aga ei mäleta, et sündmuskohal oleks puhunud indikaatorvahendisse. Kinnipidamisel ei selgitatud talle midagi, arstide ja politseinike poolt esitati igasuguseid, mitte midagi ütlevaid küsimusi. Temalt võeti analüüsid Wismari haiglas. 25.01 ta juhtis tema kasutuses olevat sõidukit. Sõiduk seisis Ecolandi hotelli juures foori taga ja jäi roolis magama, ta äratati üles. Talle õigusi ei esitatud, neid ei ole talle kunagi esitatud. See sõiduk, millega sõitis kuulub vist mingile firmale ja sel päeval aitas sõpra ja see sõiduk oli lihtsalt tema kasutuses. Ta tegi sel päeval salongi puhastust ja mingit kummivahetust. Mingit volitust tal ei olnud. Sõitu alustas Meriväljalt kuni Jürisse ja tuli juba tagasi. Randvere teelt pidi minema koju. Ravimit tarvitas 24.01 õhtul. Ravim oli kirjutatud tal oleva ärevuse ja vist ka unetuse jaoks. Ta täpselt ei mäleta, kuidas magama jäi aga üles ta äratati. Sõiduki juhtimist ta ei eita. Ta arvab, et see ravim GHB- ei sisalda. Ta teab mis on GHB. On seda tarvitanud ja kandnud ka karistust. Tunnistaja XXX annab ütlusi, et käesoleva aasta 25. jaanuaril kella 12.10 ajal ta sõitis kaubikuga peaaegu igapäevaselt lõunale mööda Pärnamäe teed. Pärnamäe teel mingil ajahetkel, umbes 300 m kuni valgusfoorini, tema sõiduki ette tekkis üks sõiduk. See sõiduk kaldus vasakule vastassuunavööndi, tema mälu järgi vist sõitis buss vastu ja ees olnud sõiduk pöördus uuesti oma ritta. Valgusfoori ees sama sõiduk, vist tumepunast värvi jeep reg. nr. XXX, peatus ja juht jäi magama. Ta peatas sõiduki selle sõiduki kõrval, et oodata Randvere teele vasakpöörde tegemise võimalust. Foor asus Pärnamäe – Randvere tee ristmikul. Kõrvalolnud sõiduki juht tahtis ilmselt otse edasi sõita. Valgusfooris oli juba vahetunud fooritulede mitu tsüklit ja ta arvas, et juhiga on midagi juhtunud. Kahtlus sellele tekkis juba seetõttu, et eelnevalt sõiduk kaldus vastassuunavööndisse ja valgusfoori taga juht juba sõidukis magas. Seetõttu otsustas helistada politseisse. Telefoni teel saadud palve kohaselt tal paluti politseid oodata ja politsei jõudis kohale 10- 15 minuti pärast. Politseinikud vist läksid juhi juurde aga teda kutsuti politseiautosse ütlusi andma. Ta tagurdas oma sõiduki teepervele. Mingil hetkel saabus ka kiirabi. Tema sõiduk oli jeebist madalam ja seetõttu juhi nägu ei näinud, kuid füüsiliselt ikkagi juht magas rooli taga ja juhi pea oli rooli poole vajunud. Kuni politsei tulekuni juht sõidukist ei väljunud. Tema mäletamist mööda olid seal ka üks vanem paar ja nad avasid sõiduki ukse ning arvatavasti võtsid võtmed ära. Tunnistaja Leonid X annab ütlusi, et ta töötab Ida politseijaoskonnas. 25.01.2013 ta oli politseipatrullis ja kell 12.14 sai linna korrapidajalt koos paarimehe Aivar X väljakutse Pärnamäe ja Randvere tee ristmikule, kus pidi seisma vana tüüpi maastur, milles rooli taga juht magab. Nad olid info laekumisel Lasnamäe piirkonnas ja koheselt sellele infole reageeriti ning sündmuskohale jõuti 5 – 7 minuti pärast. Kohapeal olles nägi valgusfoori juures seismas maasturit Mitsubishi Pajero reg. nr. XXX. Ta läks sõiduki juurde ning avas ukse ja rooli taga juht magas. Ta mitu korda raputas juhti, juht avas silmad, ütles, et tahab magada ja jäi uuesti magama. Kohtuistungil süüdistatavas tunneb isiku, kes magas sel korral sõidukis. Ta proovis juhti veel äratada, et toimetada politseiautosse. Samal ajal saabus kohale kiirabi ja juht toimetati kiirabiautosse. Arst ütles, et juht on tarvitanud mingit narkootikumi. Selle tarvitamisele viitasid ka juhi kitsad ja väikesed pupillid. Juht ei osanud ega saanud õigesti vastata. Esitatud küsimusele sünniaja kohta, juht nimetas oma eesnime. Juht toimetati Wismari haiglasse ekspertiisi. Sõidu ajal ta midagi küsis isikult, kes tegi korraks silmad lahti ja jälle jäi magama, praktiliselt juht kogu aeg magas. Juhi toimetamisega politseiautosse oli raskusi, sest juht tuigerdas ja oli vaja kõrvalist abi. Haiglas paarimees täitis pabereid ja tema käis juhiga kogu aeg kaasas. Isiklikult ta oli uriini proovi andmise juures. Arst vaatas isiklikult juhi üle. Ta viibis ka selle toimingu juures. Pärast arsti poolt tehtud toiminguid juht toimetati liiklusuurija juurde. Kohtuistungil ta tundis tunnistaja, kes viibis ka sündmuskohal. Kohus kuulanud ära süüdistatava ja tunnistajate ütlused ning tutvunud kohtule esitatud kirjalike materjalidega, tuvastas alljärgneva:

1 Tunnistaja XXX ütluste kohaselt 25.01.2013 kell 12.10 ajal sõitis mööda Pärnamäe teed. Umbes 300 enne Randvere tee ristmikku, tema ees sõitnud sõiduk suundus vastassuunavööndisse ja seejärel kohe õigesse ritta ja valgusfoori juures peatus. Ta lähenes ristmikule ja jättis oma sõiduki seisma vasakusse ritta, et teostada vasakpööre. Märkas kõrval seisnud sõidukis, et juht magas rooli taga. Valgusfoori mitme fooritule tsükli möödumisel juht üles ei ärganud. Arvates, et juhiga võis midagi juhtuda, helistas politseisse. 2 Tunnistaja Leonid X ütluste kohaselt ta sai väljakutse sõita Pärnamäe ja Randvere tee ristmikule. Foori taga pidi seisma sõiduk, mille juht sõidukis magab. Sõitnud kohale, foori taga seisva maasturi roolis magas juht. Kohale saabunud kiirabiarsti jutu kohaselt juht võis olla narkojoobes. Juhil olid kitsad ja väikesed pupillid. Juhi toimetas Wismari haiglasse ekspertiisi. Viibis analüüside võtmise juures ja seejärel toimetas juhi liiklusuurija juurde. 3 Süüdistatav Erki Toomla ütluste kohaselt ta kinnitab süüdistuses nimetatud sõidukiga sõitmist ja valgusfoori ees sõidukis magama jäämist. Samuti väidab sündmusele eelnenud õhtul arsti poolt kirjutatud arstimi tarvitamist. GHB tarvitamist eitab. Ta teab GHB-d kui narkootikumi, sest selle aine tarvitamise eest kandnud ka kriminaalkaristust. 4 Randvere ja Pärnamäe tee ristmikul 25.01.2013 kell 12.34 politseinike poolt Erki Toomla suhtes kasutati indikaatorvahendit ja selle näit oli 0,00. Seejärel Toomla toimetati Wismari haiglasse ekspertiisi. 5 25.01.2013 kell 14.10 laboratoorse sõeluuringu saatelehe alusel taotleti Erki Toomla suhtes uurida mitmete psühhoaktiivsete ainete olemasolu uriinis. Nende ainete olemasolu Toomla uriinis ei tuvastatud, kuid laboriuuringul on arvamus, et uriinis võib olla GHB aine tarvitamise fakti ( t.l. 1 – 3 ). 6 Kohtueelse menetleja määruse kohaselt teostati ekspertiis ja küsimusele, kas Erki Toomlalt Wismari haiglas võetud uriiniproovis leidub narkootilisi või psühhotroopseid aineid ja kui, leidub, siis millised. Eksperdiarvamuse kohaselt ekspertiisiks esitatud uriinist leiti GHB ja see aine kuulub sotsiaalministri 18.05.2005 määruse nr. 73 alusel I nimekirja ( t.l. 19 ) . Ülaltoodu alusel kohus tuleb järeldusele, et süüdistatav Erki Toomla on toime pannud kuriteo KarS § 424 tunnustel ja seda järgnevatel põhjustel: 7 Erki Toomla kinnitas kohtuistungil süüdistuses nimetatud maasturi juhtimist ja foori ees peatudes sõidukis magama jäämist ja magamist, aga eitab end olevat narkojoobes. Süüdistus sõiduki juhtimist narkojoobes s.o. GHB tarvitamise tõttu, tuli talle üllatuseks. Kohus ei saa selle väitega nõustuda, sest kohtul ei ole mingit kahtlust ekspertiisi tulemustes. Wismari haiglas teostatud sõeluuringu tulemustest nähtuvalt Toomla uriinis võib olla GHB ainet tarvitamise fakti. Ekspertiisi tulemusel tuvastati ja leidis kinnitust, et tema uriinis leiti GHB aine tarvitamise fakti. Seega kohus ei saa nõustuda Toomla väitega, et GHB olemasolu tema uriinis oli täielik üllatus. Kohtul puuduvad tõendid ja kahtlused, et Toomla suhtes läbi viidud ekspertiis ei vasta seaduses ettenähtud nõuetele. Kogutud tõenditega on tuvastatud, et ekspertiis on läbiviidud vastavalt ettenähtud nõuetele. 8 Kohus ei saa nõustuda kaitsja kahtlustusega selles, et tunnistaja XXX olemasolu sündmuskohal ei vasta tegelikkusele, sest ei ole tuvastatud tunnistaja ilmumine sündmuskohale, kuna tunnistaja ei tundnud ära süüdistatava nägu, samas jälle ütles, et tundis ära Toomla. Kohus kinnitab kogutud tõendite kohaselt, et tunnistaja XXX oli sündmuskohal ja helistas ka politseisse seetõttu, et tema kõrval olevas sõidukis olnud juhiga midagi võis juhtuda, sest juht magas roolis. Ta kinnitas kohtus, et tema auto oli madalam, kõrval seisnud sõidukist ja seetõttu ta ei näinud juhi nägu, kuid kinnitas kohtuistungil, et juht oli kogu aeg tema vaateväljas ja politsei ning kiirabi saabudes juht toimetati sõidukist kiirabiautosse. Seega ei saa kohus kahtluse alla panna tunnistaja ütlusi ja teda on enne ütluste andmist hoiatatud valeütluste andmise eest. 9 Samuti kohus ei saa nõustuda kaitsja väitega, et ekspertiisiks esitatud uriini proov on läinud ekslikult segamini, eksitakse anumatega, eksitakse nimedega. Kohus selgitab, et enne ekspertiisi teostamist ekspert annab allkirja KarS § 321 alusel teadvalt vale eksperdiarvamuse andmise eest ja kohtul ei ole mingit alust kahtluse alla panna eksperdi poolt vormistatud eksperdiarvamuse kohta s.h. ka analüüside ja anumate segamini minemise ning nimede eksimise kohta. Kohus ei

nõustu ka kaitsja väitega selles, et ilma õiguste selgitamiste ja allkirja võtmiseta saab kasutada indikaatorvahendit ja selle reaktsiooni näit oli 0,00. Tegelikult ju teati, et tegemist ei olnud alkoholijoobega. Kohus kinnitab, et igapäevaselt politseipatrull selliste juhtumite puhul esmajärjekorras kontrollib just selliste tegevuste ja meetoditega menetlusaluste isiku alkoholijoobe tunnuseid. Vastavalt olukordadele isik toimetatakse politseijaoskonda tuvastamaks tõendusliku alkomeetriga alkoholijoobe astet või isiku toimetamisega meditsiiniasutusse vere analüüsi võtmiseks. Antud juhul indikaatorvahendi näit oli 0,00 ja kohal olnud meditsiinitöötajate arvamusel ning isiku väliste tunnuste tõttu Toomla toimetati Wismari haiglasse ekspertiisi teostamiseks s.o. tuvastamaks narkootiliste ainete tarvitamise tunnuseid. Kaitsja väitel on ka Wismari haiglas võimalik tuvastada GHB olemasolu isiku uriinis, kuid millegipärast GHB olemasolu uriinis on märgitud küsimärgiga. Kohus selgitab, et saatelehes laboratoorseks sõeluuringuks psühhoaktiivsete ainete suhtes küsiti arvamust ainult nimistus alla joonitud ainete kohta. Laboris analüüsi tegemisel tõesti tuvastati GHB aine olemasolust isiku uriinis ja kohtueelse uurija poolt vormistatud määruse kohaselt teostati ekspertiis, mille käigus tuvastati Toomla uriinis GHB tarvitamise tunnused. Seega ei saa kahtluse alla panna laboratoorse uuringu tulemusi ega ka eksperdiarvamust. 10 Ülaltoodu alusel kohtul ei ole mingeid kahtlusi eelpool nimetatud tunnistajate poolt antud ütlustes, samuti puuduvad kahtlused eksperdiarvamusel selles, et ta oleks eksinud analüüsi vahetusse minekuga ja isiku nimega. 11 Kohtuistungil kaitsja väitel süüdistatav kohtueelse menetluse käigus esitas uurijale arsti poolt väljastatud ravimi retsepti, kuid seda kriminaalasja materjalides mingitel põhjustel ei olnud. Samuti kohus ei võtnud ka kohtuistungil seda arsti poolt väljastatud retsepti kriminaalasja materjalide juurde. Kohus peab märkima, et 02.10.2013 toimunud eelistungil kaitsja taotles kriminaalasja juurde esitada 24.01.2013 psühhiaatriahaigla arsti poolt väljastatud retseptiravimit Serucali. Prokuröri kinnitusel Toomla organismist leiti GHB-d, mitte retseptiravimit ja see tõend ei puutu asjasse. Kohus ei aktsepteerinud kaitsja taotlust. Samuti kohus peab mainima, et eelistungil kaitsja poolt ei esitatud mingit taotlust selles, et kohtueelse uurimise ajal oli Toomla poolt uurijale esitatud arstitõend aga seda kriminaalasjas ei olnud. Kohus ei saa sellise väitega nõustuda, sest kohtueelsel uurimisel Toomla sellist tõendit uurijale ei esitanud. Vastupidisel juhul, kindlasti selle tõendi esitamisel, uurija oleks tõendi vastu võtnud ja lisanud kriminaalasja materjalide juurde. 12 Seega kohus järeldab, et süüdistatav on toime pannud süüdistuses nimetatud kuriteo ja puuduvad igasugused kahtlused tunnistajate poolt antud ütlustes ning eksperdiarvamuses. 13 Kohus arvestab karistuse mõistmisel süüdistatava poolt nimetatud kuriteo toimepanemist ajal, mil ta oli vabastatud mõistetud vangistusest tingimisi ennetähtaega, töökoha ja iseseisva sissetuleku puudumist, karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude puudumist, kaaskodanike poolt õigustatud tegevust politsei kutsumisel sündmuskohale, eeldades, et sõiduki juhil võis tekkida terviserike, politseinike oskuslikku ja õigustatud tegevust tema toimetamisel ekspertiisi ning igasuguse kahtluse puudumist läbiviidud ekspertiisis, samuti seda, et isik kriminaalasja menetlemise ajal mingeid järeldusi oma käitumises ei teinud, vaid kolmel korral tema suhtes rakendatud rahatrahvi NPALS § 15 – 1 sätete rikkumises, kohus leiab, et teda tuleb karistada vangistusega. KarS § 56 alusel arvestab kohus süüdistatava süüd, karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid. Karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMs § 179, § 311, § 312, § 313 kohus otsustas: 1 Süüdi tunnistada Erki Toomla KarS § 424 järgi ja mõista karistuseks 10 ( kümme ) kuud vangistust. KarS § 76 lg. 6; § 65 lg. 2 alusel suurendada mõistetud karistust Harju Maakohtu 05.02.2008 kohtuotsuse järgi mõistetud ärakandmata karistuse võrra ( Harju Maakohtu 29.03.2012 kohtumääruse alusel vabastatud karistuse kandmisest enne tähtaega pikkusega 1 aasta 11 kuud

21 päeva ja seda alates 10.04.2012 ) s.o. 1 ( üks ) aasta 11 ( üksteist ) kuud 21 ( kakskümmend üks ) päeva ja liitkaristuseks mõista 2 ( kaks ) aastat 9 ( üheksa ) kuud 21 ( kakskümmend üks ) päeva vangistust. Mõistetud vangistuse algust arvestada kohtuotsuse jõustumisest ja Harju Maakohtust laekunud teates märgitud mõistetud karistuse kandmisele asumise ajast ja kohast. KarS § 68 lg. 1 alusel mõistetud karistusaja hulka arvestada eelvangistuses viibitud aeg 25.01.2013 s.o. 1 ( üks ) päev. KarS § 50 lg. 1 p. 1 alusel Erki Toomlalt võtta mootorsõiduki juhtimisõigus 9 ( üheksaks ) kuuks LS § 127 alusel Erki Toomla kohustatud 5 ( viie ) tööpäeva jooksul, otsuse jõustumisest arvates loovutama oma juhiloa Maanteeameti s.o. elukoha liiklusregistrile. 2 Välja mõista Erki Toomlalt sundraha 480.00 eurot riigieelarve tuludesse 3 Välja mõista Erki Toomlalt kaitsjatasu 472.80 eurot 4 Välja mõista Erki Toomlalt kohtukuludena ekspertiistasu 156.00 eurot. Rahalised nõuded kanda Rahandusmisteeriumi a/a 10220034796011 SEB pank viitenumber 2800049777 5 Vastavalt KrMs § 318, § 319 on süüdistataval, tema kaitsjal ja prokuröril õigus esitada apellatsioon 15 päeva jooksul, alates kohtuotsusele järgnevast päevast Harju Maakohtu kaudu Tallinna Ringkonnakohtusse, apellatsioonõiguse soovist tuleb Harju Maakohtule teatada 7 päeva jooksul kohtuotsuse kuulutamise päevast.

Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.