Kohtulahend

Edasikaebamise kord Määrusele saab esitada 10 päeva jooksul määruskaebuse Harju Maakohtule.

Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Vangla esitas 11.12.2013.a Harju Maakohtule materjalid kinnipeetava Janek Vinogradovi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks elektroonilise valve alla. Tartu Maakohtu 29.09.2011.a kohtuotsusega tunnistati Janek Vinogradov süüdi KarS § 184 lg 2 p 2; § 185 lg 2 p 2, 3 järgi ja karistati teda KarS § 64 lg 1, KarS § 65 lg 2 alusel 3 aasta ja 10kuulise vangistusega. KarS § 68 lg 1 alusel arvati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg. Karistuse kandmise algus oli 29.04.2011.a ja lõpp on 28.02.2015.a. J. Vinogradovi kohta kinnipidamisasutuses koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetav vangistuses omandas riigikeele B2 taseme ja keevitaja eriala. Tema osalemine tööhõives ja vabanemiseelne nõustamine on planeeritud edasiseks, kehtivaid distsiplinaarkaristusi ei oma. Vabanemisjärgselt on võimalik elama asuda elukaaslase vanematele kuuluvasse majja . Vabanemisjärgselt on kindlustatud töökohaga. Vangla toetab kinnipeetava tingimisi ennetähtaega vangistusest vabastamist elektroonilise valve kohaldamisega.

J. Vinogradovi kohta kriminaalhoolduses koostatud iseloomustusest nähtub, et vabanemisjärgselt on J. Vinogradovil võimalik elama minna Tartusse elukaaslase vanematele kuuluvasse majja ning vabanemisjärgselt on ta kindlustatud töökoha ja toetava sotsiaalse võrgustikuga. Prokuröri abi Annika Vanatoa edastas kohtule kirjaliku arvamuse, mille kohaselt Janek Vinogradov vastavalt kinnipeetava 29.11.2013.a koostatud iseloomustusele on varasemalt karistatud, vangistust kannab esmakordselt. Prokuratuur toetab Janek Vinogradovi ennetähtaegset vabanemist. Samal seisukohal on ka Vangla, prokuratuur nõustub iseloomustuses äratoodud põhjendustega siinjuures neid ülekordamata ning palub kohaldada märgitud lisanõuded. Kaitsja taotleb kohtuistungil Janek Vinogradovi vabastamist tingimisi ennetähtaegselt vangistusest elektroonilise valve alla. Isikul on olemas vabanemisjärgselt kindel elukoht ning tal on võimalik alustada töötamist. Vanglas viibimise ajal ei ole ta distsiplinaarkorras karistatud. Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik J. Vinogradovi isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. Kinnipeetavat on 3korral kriminaalkorras karistatud, vanglas viibib 1. korda. Varasemalt karistatud 2-korral avaliku korra raske rikkumise eest, käesolevat karistust kannab narkootilise aine suures koguses käitlemise ja täisealise isiku poolt narkootilise aine suures koguses edasiandmise eest nooremale kui 18-aastasele. Kuritegude toimepanemise soodusteguriks on olnud alkoholi tarvitamine ja ajendiks materiaalse kasu saamine. Kinnipeetav vangistuses omandas riigikeele B2 taseme ja keevitaja eriala, kehtivaid distsiplinaarkaristusi ei oma. Vabanemisjärgselt on võimalik elama asuda elukaaslase vanematele kuuluvasse majja . Vabanemisjärgselt on kindlustatud töökohaga AS-s XXX. Isikut toetavasse sotsiaalse võrgustikku kuuluvad vanaema, elukaaslane, elukaaslase vanemad ning elukaaslase õde. Esimesed kaks kuritegu on toime pandud alkoholijoobes, alkoholitarvitamist probleemiks ei pea. Enda sõnul on vaid 1-korral proovinud kanepit ja amfetamiini. Kinnipeetav ei taju enda poolt toimepandud kuriteo tegelikke tagajärgi, pigem vähendab enda süüd. Samas mõistab oma tegude negatiivseid tagajärgi oma lähedaste jaoks. Isikul on reaalsed eesmärgid tulevikuks olemas, ametnikega suhtlemisel on viisakas. Vanglas toimunud vestlustel on kinnipeetav avaldanud, et saab aru, et on varasemalt käitumises eksinud ning sellega teinud haiget/tekitanud muret oma lähedastele. Kinnipeetav on kriminaalhooldusel viibinud 2-korral, mil esimene kord möödus nõuetekohaselt, kuid teisel kriminaalhooldusel pani J. Vinogradov toime uue kuriteo, mille eest praegu vanglakaristust kannab. Vangla andmetel 29.11.2013.a seisuga on J. Vinogradovi vabanemisfondis 960 €, täitmata rahalisi nõudeid ei ole. Arvestades kinnipeetava varasemat karistatust on üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul 18 %, vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul on 35 %. Isik nõustub kriminaalhooldusega ning saab aru, et see on talle vajalik ja kasulik. Kohus usub, et süüdimõistetu on nüüdseks teinud karistusest vastavad järeldused ning oskab edaspidises elus järgida seaduskuulelikkust. Tingimisi ennetähtaegselt vabanemine võimaldab kohaldada J. Vinogradovi üle käitumiskontrolli ning seeläbi teostada järelevalvet väljaspool kinnipidamisasutust, kindlustamaks positiivseid muutusi. J. Vinogradovil on täidetud tingimisi ennetähtaegseks vabanemiseks vajalikud tingimused, vangistuses olles ei ole ta distsipliini rikkunud. Prokurör ja vangla toetavad kinnipeetava tingimisi ennetähtaega vangistusest vabastamist elektroonilise valve kohaldamisega.

Kohus arvestab ka sellega, et J. Vinogradovi tingimisi ennetähtaegne vabastamine annaks kinnipeetavale võimaluse tõestada, et ta on asunud paranemise teele ja on võimeline edaspidi järgima seaduskuulekat eluviisi. Katseajal on võimalik hinnata J. Vinogradovi püüdlusi oma elu korraldamisel ning kehtivate tavade ja reeglite järgimisel.

Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.