lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/1-11-8317/29

Kohtulahend

KriminaalasiJõustunudTartu Ringkonnakohus · 10.06.2013

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohus
Kohtuasja number
1-11-8317/29
Asja liik
Kriminaalasi
Menetlusliik
Täitmiskohtuniku asi
Kuulutamise aeg
10.06.2013
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1283
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
1-11-8317/14Tartu Maakohus Tartu kohtumaja29.09.20111-11-8317/23Tartu Maakohus Tartu kohtumaja09.05.20131-11-8317/36Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja18.12.2013

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

10. juuni 2013, Tartu (kirjalik menetlus)

Kriminaalasja number

1-11-8317

Kohtukoosseis

Maarika Kuusk, Tiit Lõhmus, Aarne Sarjas

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu (Tartu kohtumaja) 9. mai 2013 määrus vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise kohta

Kaebuste esitajad ja kaebuse

süüdimõistetu Janek Vinogradovi vandeadvokaat Sirje Musta määruskaebus

liik

kaitsja

RESOLUTSIOON

Juhindudes KrMS §-st 390 jätta Tartu Maakohtu 9. mai 2013 määrus muutmata ning süüdimõistetu Janek Vinogradovi kaitsja vandeadvokaadi Sirje Must määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord: KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määruse peale esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtu kaudu Riigikohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled kümne päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud

1.Tartu Maakohtu 09.05.2013 määrusega jäeti Janek Vinogradov temale mõistetud vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata.
2.J. Vinogradov tunnistati Tartu Maakohtu 29.09.2011 otsusega süüdi KarS § 184 lg 2 p 2 ja § 185 lg 2 p 2,3 järgi ning mõisteti liitkaristuseks 3 aastat ja 2 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Tartu Maakohtu 26.11.2009 otsusega karistuseks mõistetud vangistuse ärakandmata osa, s.o 8 kuu võrra ja liitkaristuseks mõisteti 3 aastat 10 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati J. Vinogradovi eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka. Vangistuse kandmise alguseks loeti 29.04.2011.

Esimese astme kohtu määruse sisu

3.Kohus, ära kuulanud kinnipeetava seletuse ja kaitsja arvamuse ning vaadanud läbi prokuröri arvamuse, leidis, et J. Vinogradovi tingimisi ennetähtaegne vangistusest vabastamine elektroonilise järelvalvega ei ole käesoleval ajal põhjendatud. Kohus põhistas otsustust järgmiselt. 3.1 J. Vinogradovi korduvad kriminaalkaristused (s.h. tingimisi karistamine), mille järgnes uute kuritegude toimepanemine, välistavad käesoleval ajal ennetähtaegse vabastamise elektroonilise valvega. J. Vinogradov ei ole vaatamata lubadustele valmis täitma ennetähtaegse vabastamisega kaasnevaid kohustusi. 3.2 Materjalidest nähtub, et J. Vinogradov on tarvitanud vabaduses narkootikume ja süstemaatiliselt alkoholi - nende ainete mõju all on ta toime pannud kuriteod. J. Vinogradov ise ei tunnista sõltuvusprobleemi ja nende riskide vähendamiseks ei ole midagi arvestatavat ka toimunud. 3.3 Kohus arvestas ka toimepandud kuriteo raskust, iseloomu ja asjaolusid, mis väljenduvad raske rahvatervise vastase esimese astme kuriteo toimepanemises noorema kui 18-aastase isiku kaasamisega ja teiselt poolt veel kandmata karistuse suurt osa. 3.4 Vaatamata elukoha olemasolule ja väidetavale tööle asumise võimalusele, on kõik J. Vinogradovi praegused lubadused tegelikult reaalse katteta ja kriminaalhooldus elektroonilise järelevalvega paistab äärmiselt problemaatilisena võimalike negatiivsete riskide juures. Kokkuvõtvalt leidis maakohus, et võttes arvesse J. Vinogradovi toime pandud kuritegude iseloomu ja uute kuritegude toimepanemise riski alkoholi tarvitamiste taustal, tuleb tunnistada tema ennetähtaegne vabastamine elektroonilise järelevalve alla hulga lisatingimustega ennatlikuks ja põhjendamatuks, kuigi teatud formaalsed alused on näiliselt täidetud, s.t et ta on ära kandnud minimaalselt nõutava osa karistusest ning tal on elukoht ja mingi võimalus asuda tööle. Määruskaebuses esitatud taotluste sisu
4.Maakohtu määruse peale esitas kaebuse kaitsja, kes taotleb tühistada Tartu Maakohtu määrus ja teha uus määrus, millega vabastada J. Vinogradov tingimisi ennetähtaegselt elektroonilise valvega vangistusest. Määruskaebuse põhiseisukohad on kokkuvõtvalt järgmised. 4.1 Kaitsjale jääb arusaamatuks, kuidas saab maakohus pidada näiliseks elu- ja töökoha olemasolu, samuti asjaolu, et J. Vinogradov on käesolevaks ajaks ära kandnud enam kui poole talle mõistetud karistusest. Nimetatud asjaolud on kajastatud ka Tartu Vangla dokumentides. 4.2 Määruses märgib maakohus, et elektroonilise valveseadme paigaldamiseks XXX asuva eluruumi puudub selle täisealise elaniku I.T. kirjalik luba. Tartu Vangla iseloomustuses märgitakse, et J. Vinogradovi lähedased on andnud nõusoleku valveseadeldise paigaldamiseks. Nimetatud dokumendi õigsuses puudub alus kahelda. Selgusetuks jääb, miks peaks Soomes elava I.T. elukohaks olema XXX asuv eluruum. Eeltoodust järelduvalt on kohus nimetatud asjaolu esiletoomisega näiliselt loonud olukorra, et keelduda J. Vinogradovi ennetähtaegsest vabastamisest.

4.3 Maakohtu arvates on J. Vinogradovile etteheidetav tema elama asumine K.T. ja tema õe J.T. juurde, kuna nimetatud isikutega mõisteti J. Vinogradov süüdi kuriteo toimepanemises. Kaitsja palub arvestada, et kohtule ei ole esitatud ühtegi tõendit, et J. ja K.T. jätkaksid kuritegelikku käitumist või ei elaks seaduskuulekalt. 4.4 Kaitsja oli J. Vinogradovi kaitsjaks ka tema kriminaalasja arutamisel ja märgib, et määravaks J. Vinogradovile vabadusekaotusliku karistuse mõistmisel sai asjaolu, et tegu oli toime pandud katseajal. Vaatamata asjaolule, et teo initsiaatoriteks olid K ja J.T. mõisteti esimesele tingimisi vangistus ja teise küsimus suunati arutamisele alaealiste komisjonile. Seega ei saa tingimisi ennetähtaegse vabastamata jätmise põhjuseks olla elama asumine K.T. juurde, kellega J. Vinogradovil on endiselt lähedased suhted. Kõik eeltoodud asjaolud olid teada ka Tartu Vanglale, kes sellele vaatamata toetab tingimisi ennetähtaegset vabastamist elektroonilise valvega. J. Vinogradovil ei ole ka märkimisväärseid vanglas kehtiva sisekorra eeskirjade rikkumisi. Samuti palub kaitsja arvestada, et J. Vinogradovil on õde ja vend, kes teda igati toetavad. Ka riiklik süüdistaja möönis J. Vinogradovi kriminaalasja arutamisel, et puudub kahtlus, et J. Vinogradov kahetseb toimepandud kuritegu, on oma süüst aru saanud ja soovib tulevikus elada seaduskuulekalt, mistõttu osutub tulevikus kindlasti võimalikuks tema tingimisi ennetähtaegne vabastamine.

5.Tartu Ringkonnakohtu kohtuniku 29.05.2013 määrusega määrati määruskaebus läbivaatamisele kirjalikus menetluses. Prokurörile ja süüdimõistetule anti kirjalike seisukohtade esitamiseks aega kuni 05.06.2013. Seisukohti ei esitatud. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
6.Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ja leiab samuti, et käesoleval ajal ei ole vaatamata formaalsete eelduste esinemisele võimalik J. Vinogradovit vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastada. Maakohus on süüdimõistetu puhul õigesti käsitlenud ja hinnanud KarS § 76 lg-s 3 sätestatud materiaalseid aluseid.
6.1.Ringkonnakohus leiab, et maakohus on piisava põhjalikkusega hinnanud kohtule esitatud materjale ja teatavaks saanud asjaolusid kogumis ning jõudnud järeldusele, et J. Vinogradovit ei ole põhjendatud vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada, kuna süüdimõistetut, keda on korduvalt kriminaalkorras karistatud ning kes on toime pannud raske esimese astme kuriteo, ei ole võimalik vabastada vangistusest tingimisi elektroonilise valvega enne tähtaega. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruses avaldatud motiveeritud seisukohtadega ega pea vajalikuks neid korrata, mistõttu käsitleb järgnevalt vaid määruskaebuses esitatud väiteid. 6.2 Esiteks märgib ringkonnakohus, et tingimisi vabastamise kriminaalpoliitiline eesmärk on vähendada reaalse vangistuse rakendusala ning säästa konkreetset isikut vangistusest. Määrav on seejuures aga positiivne eripreventiivne prognoos – lootus, et isik ei pane vabaduses toime uut kuritegu. Kaalutlused, millest kohus siinjuures lähtub on süüdlast puudutavad (tema käitumine vangistuses ja tulevane elu vabaduses) ja karistuspoliitilised (kuriteo asjaolud, süüdlase isik ja tema varasem elukäik). J. Vinogradovi puhul sellist positiivset eripreventiivset prognoosi teha on raske – teda on korduvalt kriminaalkorras karistatud, s.h avaliku korra rikkumises, suures koguses narkootilise või psühhotroopse aine ebaseadusliku käitlemises ja katseajal toime pandud esimese astme kuritegude – suures koguses narkootilise aine edasiandmise eest nooremale kui 18-aastasele isikule. Seega asus maakohus põhjendatult seisukohale, et J. Vinogradovi eelnev käitumine annab aluse kahelda tema lubadustes täita ennetähtaegse vabastamisega kaasnevaid kohustusi.

Kinnipeetava iseloomustuse kohaselt on tema kuritegude dünaamika muutunud ühiskonnaohtlikumaks ja kuritegude toimepanemise soodusteguriks on alkohol ning ajendiks majanduslik kasu. Asjaolu, et riiklik süüdistaja möönis J. Vinogradovi kriminaalasja arutamisel, et puudub kahtlus J. Vinogradovi kahetsuses, süüst arusaamises ja soovis elada tulevikus seaduskuulekalt, mistõttu osutub tulevikus kindlasti võimalikuks tema tingimisi ennetähtaegne vabastamine, ei ole kohtule siduv. Kohus on oma siseveendumuse kujundamisel karistust kandva isiku kohta vaba ja sõltumatu, olles õigustatud ja kohustatud arvesse võtma kõiki seda isikut iseloomustavaid andmeid. Eelnimetatu tähendab ka seda, et kohus ei ole seotud süüdimõistetule prokuröri või kellegi kolmanda poolt antud hinnangutega. 6.3 J. Vinogradovi puhul saab esile tuua ka mitmeid positiivseid asjaolusid – tal oleks vabanedes töökoht, samuti on tal säilinud suhted lähedastega ja viimase aasta jooksul puuduvad tal vangistuses distsiplinaarkaristused. 6.4 Sellegipoolest leiab kohtukolleegium, et maakohus on põhjendatult arvestanud, et süüdimõistetu kannab karistust raskete I astme rahvatervisevastaste kuritegude toimepanemise eest, samuti süüdimõistetu varasema elukäiguga ning leidnud, et isiku ennetähtaegne vabastamine ei ole õigustatud. Ringkonnakohus märgib, et kuivõrd kohtul on õigus keelduda süüdlase ennetähtaegsest vabastamisest seoses nimetatud asjaoludega, on maakohtu määrus seaduslik ning puudub alus vaidlustatud kohtumääruse tühistamiseks määruskaebuse motiividel. Vastavalt Riigikohtu lahendis nr 3-1-1-91-06 avaldatule on kinnipeetaval küll subjektiivne õigus nõuda enda ennetähtaegse vabastamise avalduse menetlemist, kuid ei ole subjektiivset õigust nõuda enda vangistusest ennetähtaegset vabastamist. 6.5 Eelnevast lähtuvalt jätab ringkonnakohus vaidlustatud kohtumääruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata.

Maarika Kuusk

Tiit Lõhmus

Aarne Sarjas

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.