Viru Maakohus
Määruse aeg ja koht
10. detsember 2013, Rakvere kohtumajas
Kohtuasja number
1-12-6358
Kohtunik
Kristel Vedro
Kohtuistungisekretär
Raili Raja
Tõlk
Tatjana Šibajeva
Prokurör
Enn Pustak
Kaitsja
Mati Senkel
Kohtuasi
Viru Vangla materjalid N.R -i vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks
Süüdimõistetu
N.R , isikukood XXX, kannab karistust Viru Vanglas, elukoht vabanemisel: xxxx. Karistuse kandmise algus 11.01.2012 ja lõpp 07.09.2014
Kohtuasja läbivaatamise aeg
21.11.2013, videokohtuistungil
Kohtumääruse õiguslik alus
KarS § 76; KrMS § 426, § 383, § 384 ja § 387.
Jätta N.R vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Välja mõista N.R -ilt menetluskuluna riigituludesse 144 eurot kaitsetasu adv. Mati Senkeli poolt õigusabi osutamise eest. Menetluskulud tasuda 30 päeva jooksul käesoleva kohtumääruse jõustumisest arvates (Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB Pank või nr 221023778606 Swedbank või nr 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal, viitenumber 2800049900). Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded kohtutäiturile täitemenetlusse täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
Välja mõista riigieelarve selleks otstarbeks eraldatud vahenditest Advokaadibüroo Mati Senkel OÜ kasuks 144 eurot (sh käibemaks 20%) adv. Mati Senkeli poolt süüdimõistetu N.R -i kaitsjana riigi õigusabi korras osutatud õigusabi eest. Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud Viru Vangla esitas 21.10.2013 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava N.R-i vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Vitali N.R on süüdi mõistetud Viru Maakohtu 29.11.2012 otsusega KarS § 200 lg 2 p 4,7,8 järgi ning talle mõisteti karistuseks 3 aastat ja 6 kuud vangistust. Sama kohtuotsusega mõisteti N.R süüdi KarS § 199 lg 2 p 7,8,9 järgi ning karistuseks mõisteti talle 1 aasta vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel üksikkaristusestest raskeima suurendamise teel mõisteti N.R-ile liitkaristuseks 4 aastat vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel mõistetud karistust vähendati ühe kolmandiku võrra ning karistati N.R-i vangistusega 2 aastat ja 8 kuud. Karistuse hulka arvestati eelvangistuses viibitud aeg alates 30.05.2011 kuni 01.06.2011 ning lõplikult ärakandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti N.R-ile 2 aastat 7 kuud ja 27 päeva vangistust. Karistuaega arvestati alates 11.01.2012. Vangla toetab kinnipeetava tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Vangla iseloomustusest nähtuvalt on N.R kriminaalkorras karistatud viiel korral. Vanglakaristust kannab neljandat korda. Käitumine sarnane varasematele käitumismustritele, kuritegude kavandamise ja ettevalmistamise muster kordub. Teod on toime pandud varalise kasu saamise eesmärgil, soodusteguriks sõltuvusainete tarvitamine. Isikul on neli kehtivat distsiplinaarkaristust. Isik ei valda rii gikeelt. Isikul puudub vabanedes kindel töökoht. Vangla iseloomustusest nähtuvalt on isik alkoholijoobes vägivaldne. I sik ise sõltuvust ei tunnista ning leiab, et alkoholi ei kuritarvita, samas tunnistab, et kainena ei oleks röövi toime pannud. Isik alustas narkootikumide tarvitamist peale esimest vangistust ning asus taastarvitamisele peale teist vangistust. Isiku mõtlemine on suutanud probleemidele kiirete lahenduste leidmisele. Omab reaalseid eesmärke tulevikuks, kuid ei mõista, mida selle saavutamiseks tegema peab. Isik on hoiakult ühiskonna reegleid eirav ning ei tunne end ühiskonna liikmena, arvab, et igaüks on iseenda eest väljas. Katseajal pannud toime uusi tegusid. Ei teadvusta kuriteo toimepanemist soodustavaid tegureid, leiab, et kõik lihtsalt juhtub. Õigustab oma tegusid, võrreldes neid teiste raskemate tegudega. Kohtuistung Kinnipeetav taotles ka ise tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kinnipeetaval on väike tütar, kellel on vaja isa. Vanglas ei ole antud talle võimalust rehabiliteerida. Kinnipeetav avaldas, et tal on soov minna ravile ja ta kavatseb tööle minna. Kinnipeetav on valmis lisakohustusi täitma ning on valmis elama seaduskuulekat elu. Kinnipeetav avaldas, et tal on mille nimel seaduskuulekalt elada, samuti soovib lapsele anda hariduse. Oma teo tagajärgedest on aru saanud. Prokurör kinnipeetava vabastamist ei toeta. Viru Maakohtu Narva kohtumaja 29.11.2012 kohtuotsusest nähtub, et käesoleva vangistuse aluseks olevad tahtlikud (mh vägivaldsed) kuriteod (kokku üheksa episoodi, sh kolm röövimist) pani N.R toime vahetult pärast eelneva (25.03.2009) kohtuotsusega mõistetud vangistuse kandmist. Tema suhtes varem
kohaldatud karistused ei ole täitnud KarS § 56 lg -s 1 sätestatud karistuse eesmärki – mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. Kaitsja leidis, et kinnipeetav tuleb tingimisi ennetähtaegselt vabastada. Kinnipeetav on vaatamata mitmekordsetele karistustele veenvalt selgitanud, miks ta suudab seaduskuulekalt elada. Seda tõendavad toimikus olevad asjaolud, et kinnipeetav on valmis minema rehabilitatsiooni keskusesse. Ta on vanglas osalenud sotsiaalprogrammis. Samuti on ta vanglas töötanud, on läbinud riigikeele kursused. Tal on elukoht ja perekond ja kahtlemata vajab xxxxlaps isa hoolitsust. Tal on 2 eriala, puidupingi eriala ja torulukksepa eriala. Isegi kui kinnipeetav ei peaks tööd lei dma, siis ta saab xxxx, mis võimaldab tal ära elada selleks, et uusi kuritegusid mitte toime panna. Kohtumääruse põhjendused Kohus, tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis, et taotlus ei ole põhjendatud ega kuulu rahuldamisele. Vastavalt KarS § 76 lg 3 arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus leiab, et kuigi Viru Vangla poolt 19.09.2013 koostatud iseloomustuses on arvamus nõustuda kinnipeetava enne tähtaega vangistusest vabastamisega, nõustub kohus prokuröri seisukohaga ning leiab siiski, et nimetatud süüdimõistetu ennetähtaegne vabastamine ei ole põhjendatud. Isikut on korduvalt karistatud nii tingimisi, kui ka reaalse vangistusega. Viru Maakohtu Narva kohtumaja 29.11.2012 kohtuotsusest nähtub, et käesoleva vangistuse aluseks olevad tahtlikud (mh vägivaldsed) kuriteod (kokku üheksa episoodi, sh kolm röövimist) pani N.R toime vahetult pärast eelneva (25.03.2009) kohtuotsusega mõistetud vangistuse kandmist. Tema suhtes varem kohaldatud karistused ei ole täitnud KarS § 56 lg -s 1 sätestatud karistuse eesmärki – mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. Olulist tähtsust omab seejuures asjaolu, et toimiku materjalidest nähtuvalt on N.R ka neli kehtivat distsiplinaarkaristust. Vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määrusele kohtuasjas nr 3 -1-1-91-06 on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. Käesoleval juhul ei ole see tingimus täidetud. Tema varasem elukäik ning toimepandud kuritegude korduvus, arv ja iseloom viitavad tema ohtlikkusele. Enne vangistust oli kinnipeetaval probleeme narkootikumide tarvitamisega mida võib pidada uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks. Väärib märkimist, et eelnimetatud iseloomustusest nähtub, et üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul on 53 %. Olukorras, kus kinnipeetav ei ole aru saanud oma kuritegude tõsidusest ja sellega kaasnevatest tagajärgedest ning ei ole ka vangistuses üles näidanud tõsist tahet seaduskuulekaks eluks, tema vabastamise korral oleks ühiskonna heaolu ohustatud. Vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisega kaasneb katseaeg koos käitumiskontrolli nõuete ja lisakohustuste panemisega süüdimõistetule. Kohtul puudub igasugune veendumus, et varasemalt kriminaalhooldusele allutatud kinnipeetav seekord ühe aasta jooksul suudab selle läbida nõuetekohaselt. Varasemad karistused ning käitumiskontrollile allutamine ei ole talle positiivset eripreventiivset mõju avaldanud ning suure tõenäosusega jätkab ta vangistusest vabanedes kuritegude toimepanemist. Kriminaalhoolduslike vahenditega ei ole
võimalik korrigeerida tema käitumist õiguskuulekuse suunas ning tal tuleb jätkata karistuse kandmist vangistuses. Piirangud, mis on seotud kriminaalhooldusele allutamisega kohaldamisega, ei ole piisavad kinnipeetava õiguskuuleka käitumise tagamiseks. Käitumiskontroll ei hoiaks teda uute kuritegude toimepanemisest ja tema käitumine katseajal võib olla negatiivne ja kriminaalhoolduse teostamine probleemne ning kriminaalhoolduse eesmärgid (hoiduda uute kuritegude toimepanemisest) jäävad täitmata. Tema ennetähtaegne vabastamine on mittepõhjendatud arvestades ka ühiskonna ootusi. Arvestades, et kuritegude toimepanemise põhjusena kinnipeetava poolt on täheldatud materiaalse kasu saamise eesmärki ja et isikul vabaduses töökohta garanteeritud ei ole, on uue kuriteo toimepanemine majanduslike raskuste ilmnemisel tõenäoline. Kohus märgib täiendavalt, et isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud. (allkirjastatud digitaalselt) Kristel Vedro kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.