lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/1-13-7242/19

Kohtulahend

KriminaalasiJõustunudTallinna Ringkonnakohus · 29.11.2013

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohus
Kohtuasja number
1-13-7242/19
Asja liik
Kriminaalasi
Menetlusliik
Kokkuleppemenetlus
Kuulutamise aeg
29.11.2013
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1299
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
1-13-7242/3Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja11.09.2013

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

29. november 2013, Tallinn

Kriminaalasja number

1-13-7242

Kohtukoosseis

Sten Lind, Ivi Kesküla, Malle Preimer

Vaidlustatud kohtuotsus

Harju Maakohtu 11.septembri 2013 a otsus Vassili Tarassovi süüdistuses KarS § 200 lg 2 p 6,7,8,10

Kriminaalasi

järgi kokkuleppemenetluses

Kaebuse esitaja

Süüdistatav

Süüdistatav

Vassili Tarassov Ik 38402010342, Eesti Vabariigi kodanik, keskeriharidusega, emakeel – vene keel, ei tööta, elukoht: xxxxxxxxxxxx, Harjumaa, varem kriminaalkorras karistatud korduvalt, viimati Harju Maakohtu 20.03.2012. a otsusega KarS § 199 lg 2 p 9 - § 25 lg 2 alusel vangistusega 2 kuud, KarS § 65 lg 2 alusel suurendati karistust 08.12.2011.a. otsusega ärakandmata vangistuse võrra ja liitkaristuseks mõisteti vangistus 7 kuud 20 päeva alates tema kinnipidamisest 22.01.2012.a. väärteokorras karistatud korduvalt, tõkend – vahistamine

Prokurör

Natalia Miilvee

Kaitsja

Dmitri Školjar

Resolutsioon

Tühistada Harju Maakohtu otsus osas, millega mõisteti Vassili Tarassovilt 2783,6 euro suurused menetluskulud välja täies ulatuses ja kohustati Vassili Tarassovit tasuma menetluskulusid 30 päeva jooksul. 1 (4)

Teha selles osas uus otsus, millega mõista Vassili Tarassovilt menetluskulud välja 273,60 euro ulatuses. Määrata, et Vassili Tarassov peab tasuma menetluskulud igakuiste 22,8 euro suuruste maksetena 12 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest. Muus osas jätta Harju Maakohtu otsus muutmata. Apellatsioon rahuldada osaliselt.

Edasikaebamise kord Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada ringkonnakohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse teatavaks tegemisest. Kassatsioon esitatakse otsuse teinud ringkonnakohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda ringkonnakohtu otsusega. Süüdistataval ja kannatanul on kassatsiooni esitamise õigus üksnes advokaadi vahendusel.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Harju Maakohtu 11.09.2013. a otsusega mõisteti Vassili Tarassov süüdi KarS § 200 lg 2 p 6, 7, 8 ja 10 järgi ning teda karistati 4 aasta ja 3 kuu pikkuse vangistusega. Kannatanu OÜ Makenna kasuks mõisteti V. Tarassovilt kohtuotsusega välja 70 395 eurot. Samuti mõisteti Vassili Tarassovilt riigi tuludesse välja 800 eurot sundraha, ekspertiisitasu 1710 eurot ja kaitsja tasu 273,60 eurot. Vassili Tarassov mõisteti süüdi selles, et ta pani 15.02.2013 kl 19.10 ajal koos tuvastamata jäänud isikuga, nägusid mütsidega varjates toime röövimise Tallinnas Punane 16 asuvas kaubanduskeskuses olevast juveelikauplusest Kuld ja Hõbe. Kaupluses astus V. Tarassov müüja x x juurde ja ähvardas teda tapmisega juhul, kui ta tõstab lärmi. Samal ajal võttis tuvastamata jäänud isik vitriinidelt alused koos OÜ-le Makenna kuuluvate kuldehetega kokku 70 395 euro väärtuses ja pani asjad kotti. Seejärel lahkusid mõlemad kauplusest. Kui kaubanduskeskuse koridoris üritasid kõrvalised isikud neid kinni pidada, osutasid V. Tarassov ja tuvastamata isik vastupanu. Kinnipidamise vältimiseks ja võõraste asjade äravõtmise lõpuleviimise tagamiseks pihustasid nad pipragaasi, tekitades J. S ja N. K aga ka teistele koridoris viibinud isikutele sellega valu ja kipitust silmades ja kurgus. Kui D. T haaras V. Tarassovi kinnipidamisel tema riietest kinni, jättis V. Tarassov jope, kampsuni ja mütsi maha ning põgenes. Samal ajal õnnestus tuvastamata isikul koos ära võetud kuldesemetega keskusest tänavale põgeneda, kus teda ootas sõiduauto koos juhiga, millega lahkuti sündmuskohalt. 2.1 Maakohtu otsuse peale esitas V. Tarassov apellatsiooni, milles vaidlustas nii kuriteo toimepanemise asjaolusid, leides, et tegemist ei olnud röövimisega, vaid avaliku vargusega, kui ka menetluskulude välja mõistmist. 2.2 Kuna apellatsioonist ei nähtunud apellandi taotlust, jättis ringkonnakohus apellatsiooni käiguta ja määras tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. 2.3 V. Tarassov esitas apellatsiooni täpsustuse, milles kordas, et soovib vaidlustada menetluskulude välja mõistmist ning soovib, et ringkonnakohus kontrolliks, kas tema toime pandud tegu on kvalifitseeritud õigesti röövimisena. V. Tarassov palub jätta menetluskulud riigi kanda või anda talle võimalus tasuda menetluskulusid osade kaupa ühe aasta jooksul. Apellandi sõnul ei ole tal vara ja ta põeb 2 (4)

kroonilist astmat ja allergiat, mille tõttu ei ole tal sisuliselt võimalik töötada. Ka märgib V. Tarassov, et vanglas ta õpib. Teo kvalifikatsiooni kohta märgib V. Tarassov, et tema arvates tuleks tegu kvalifitseerida avaliku vargusena.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

3.Harju Maakohus tegi otsuse kokkuleppemenetluses. KrMS § 318 lg 4 kohaselt võib kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale esitada apellatsiooni juhul, kui tegemist on KrMS 9. peatüki 2. jao sätete või § 339 lõike 1 rikkumisega. Süüdistatav ja tema kaitsja võivad apellatsiooni esitada lisaks juhul kui: a) kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, b) see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või c) kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Muudel alustel kokkuleppemenetluses tehtud maakohtu otsust vaidlustada ei saa. V. Tarassov on taotlenud, et ringkonnakohus kontrolliks, kas talle ette heidetav kuritegu on õigesti kvalifitseeritud röövimisena, s.t apellandi arvates on kuritegu karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud. Seoses kirjeldatud taotlusega selgitab ringkonnakohus esiteks, et hindamine, kas kuritegu on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud, tähendab selle kontrollimist, kas kokkuleppes esitatud kuriteo asjaolud täidavad kokkuleppes märgitud kuriteokoosseisu. Seega ei tuvasta ringkonnakohus selle hindamisel, kas tegu on kvalifitseeritud õigesti, faktilisi asjaolusid, vaid lähtub kokkuleppes olevast teokirjeldusest. Lähtudes käesolevas kriminaalasjas sõlmitud kokkuleppe teokirjeldusest on V. Tarassovi toimepandud kuritegu ilmselgelt põhjendatult kvalifitseeritud röövimisena. Nimelt ähvardas V. Tarassov kokkuleppes sisalduva teokirjelduse kohaselt juveelipoe müüjat tapmisega, samal ajal, kui tuvastamata kaastäideviija võttis ehted ja pani kotti. Juba V. Tarassovi kirjeldatud tegevus on käsitatav vägivallana röövimise koosseisu tähenduses. Ähvardus oli vajalik selleks, et müüja ei takistaks kaupluses olnud ehete hõivamist. Lisaks nähtub kokkuleppest, et vägivalda tarvitati ka ehete hõivamise lõpuleviimiseks – kokkuleppes oleva teokirjelduse kohaselt pihustasid V. Tarassov ja tuvastamata isik pipragaasi (kasutasid relva) nii selleks, et neid takistada püüdnud isikute käest pääseda, kui selleks, et viia lõpule ehete hõivamine (need võeti põgenedes kaasa). Röövitud esemete väärtus oli suur – kokku 70 395 eurot. Kokkuleppes sisalduva teokirjelduse kohaselt pani V. Tarassov teo toime koos tuvastamata isikuga ja röövi toimepanemisel varjasid nad nägusid mütsidega, mistõttu on kokkuleppes märgitud kvalifikatsioon KarS § 200 lg 2 p 6, 7, 8, 10 on õige.
4.Maakohus leidis, et Vassili Tarassovilt tuleb mõista menetluskulud välja täies ulatuses, sest tegemist on noore töövõimelise meesterahvaga, kes on nii vanglas kui karistuse kandmiselt vabanenuna võimeline tasu eest töötama. Viidates ainsa menetluskulude tasumise allikana võimalikule tulevasele sissetulekule, on maakohus sisuliselt möönnud, et V. Tarassovil puudub vara, millest menetluskulusid koheselt tasuda. Ka ringkonnakohus on seisukohal, et toimikus olevatest materjalidest nähtuvalt ei ole V. Tarassovil sellist vara, millest menetluskulusid tasuda. Tema ülekuulamise protokollis olevate isikuandmete kohaselt ta ei töötanud ning toimikus oleva õiendi kohaselt puuduvad Maksu- ja Tolliametil andmed tema tulude kohta. Mõistes V. Tarassovilt siiski välja 2783,6 euro suurused menetluskulud ja pannes talle kohustuse tasuda need 30 päeva jooksul, on maakohus aga kohaldanud valesti KrMS § 180 lg-t 3. Arvestada tuleb sellega, et V. Tarassovit karistati 4 aasta ja 3 kuu pikkuse vangistusega. On üldteada, et vanglas saadav sissetulek ei ole väga suur, mistõttu ei ole alust arvata, et isegi, kui V. Tarassovil on võimalik vanglas töötada, suudab ta ühe kuu töötasu arvelt tasuda 3 (4)

keskmist kuupalka (Statistikaameti andmeil 2013.a III kvartalis 930 eurot) ligi kolm korda ületavat nõuet. Kuivõrd karistuse kandmiselt vabanemise võimalus tekib V. Tarassovil tunduvalt pärast menetluskulude nõude sissenõutavaks muutumist, on asjakohatu maakohtu viide tema võimalusele töötada pärast karistuse kandmiselt vabanemist. Ühtlasi tuleb arvestada, et lisaks riigi menetluskulude hüvitamise nõudele on OÜ Makennal V. Tarassovi vastu 70 395 euro suurune nõue. Ringkonnakohus leiab, et kuna tõendeid selle kohta, et V. Tarassovil ei ole tervislikel või muudel põhjustel võimalik karistuse kandmise ajal töötada, esitatud ei ole, tuleb eeldadam et tal on võimalik saada karistuse kandmise ajal sissetulekut. Arvestades, et potentsiaalne sissetulek ei saa olla suur, tuleb menetluskulud mõista välja suhteliselt väikses ulatuses, nimelt kaitsjale makstud tasu, s.o 273,60 euro ulatuses ning võimaldada V. Tarassovil tasuda menetluskulusid võrdsete (22,8 euro suuruste) igakuiste maksetena 12 kuu jooksul.

5.Eelnevast tulenevalt ja tuginedes KrMS § 3737 lg 1 punktile 4, § 338 ja § 180 lg-le 3 tühistab ringkonnakohus maakohtu otsuse osas, millega mõisteti V. Tarassovilt 2783,6 euro suurused menetluskulud välja täies ulatuses ja kohustati neid tasuma 30 päeva jooksul. Selles osas teeb ringkonnakohus uue otsuse, millega mõistab V. Tarassovilt menetluskulud välja 273,60 euro ulatuses ja võimaldab tal tasuda menetluskulusid võrdsete (22,8 euro suuruste) igakuiste maksetena 12 kuu jooksul. Muus osas jätab ringkonnakohus maakohtu otsuse muutmata.

Sten Lind

Ivi Kesküla

Malle Preimer

4 (4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.