Kohtulahend

Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB pangas või nr 221023778606 Swedbankis, viitenumbriga 2800049777, märkides selgituseks: „Rene Sõber, 1-12-5670, sundraha“. Erinevate menetluskulude üheaegsel tasumisel tuleb maksekorraldusele märkida tasutava menetluskulu nimetus ja tasutava osa suurus. Kriminaalmenetluse kulude tasumist tõendavad maksekorraldused esitatakse Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleile Liivalaia 24. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Asitõend: kohtueelsel menetlusel XXX tagastatud sõiduk Volvo registreerimismärgiga XXX jätta KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel asja seaduslikule valdajale XXX.

Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib KrMS § 318 lg 3 p 4 alusel kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni juhul, kui on tegemist KrMS 9. peatüki 2. jao sätete või § 339 lg 1 rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioonkaebuse esitamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates viieteistkümne päeva jooksul. Kriminaalasja kohtulikul uurimisel kohus tuvastas: Kohtule saadetud süüdistusakti kohaselt süüdistatakse Rene Sõpra selles, et tema ajavahemikul 30.10.2010 kell 22.00 kuni 31.10.2010 kell 10.00 võttis grupis ja ühtse tahtlusega koos A.G-ga võõra vallasasja omavolilisse ajutisse kasutusse. Nimelt A.G võttis Rene Sõbra teadmisel Tallinnas, XXXkorterist XXXjope taskust ilma viimase teadmata ja loata talle kuuluva sõiduki võtmed ja seejärel nemad võtsid võtmeid kasutades maja juurde pargitud sõiduauto Volvo reg nr XXXmaksumusega 1278,23 eurot ajutisse omavolilisse kasutusse. A.G ja Rene Sõber, olles kordamööda roolis, sõitsid autoga omavoliliselt ringi nii Tallinnas kui Harjumaal, kusjuures Kohila vallas Salutagusel tekitas A.G sõidukit parkides avarii. Seega Rene Sõber pani toime võõra vallasasja omavolilise ajutise kasutamise isikute grupis, so KarS § 215 lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Juhindudes KrMS § 245 sätetest on 14.11.2013 Põhja Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Leelet Kivoja, süüdistatav Rene Sõber ja tema kaitsja Liis Toomsalu sõlminud järgneva kokkuleppe:

Kohus leiab, et kokkuleppemenetluses ei ole rikutud KrMS 9. peatüki 2. jao sätteid ning kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS §dest 126 lg 3 p 2; 173 lg 1 p 1, lg 2; 175 lg 1 p 4, 9; 179 lg 1 p 2; 180 lg 1, 3; 248 lg 1 p 4, 249; 311; 313; KarS § 215 lg 2 p 2, 68 lg 1, asub kohus seisukohale, et Rene Sõber tuleb temale KarS § 215 lg-s 2 p 2 ettenähtud kuriteo toimepanemises esitatud süüdistuses süüdi mõista ja temale tuleb mõista karistus sõlmitud kokkuleppe kohaselt. KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Menetletavas kriminaalasjas on süüdistatava menetluskuludeks määratud kaitsja tasu ja süüdimõistva otsusega kaasnev sundraha teise astme kuriteo toimepanemise eest. Kohus möönab, et süüdistataval puudub hetkel ametlik töökoht või muu legaalne sissetulek, mis tagaks talle igakuised legaalsed elatusvahendid, kuid siinkohal ei saa jätta märkimata, et süüdistatava näol on tegemist täisealise ja töövõimelise isikuga, kelle puhul kohus eeldab tööle asumist. Samuti märgib kohus, et ei tuvastanud kohtule üle antud kriminaalasja läbivaatamisel menetluskulude küsimuse lahendamisel selliseid asjaolusid või takistusi, mis tingiksid või annaksid aluse kaaluda menetluskulude vähendamist ja nende osalist riigi kanda jätmist - seega tuleb menetluskulud süüdistatavalt täies ulatuses sisse nõuda. Samas leiab kohus, et töökoha ja sissetuleku puudumine, samuti isiku suhtes põhiõigusi enimriivava karistusliigi lühiajaline kohaldamine annavad aluse võimaldada süüdistataval tasuda menetluskulusid kohtuotsuse jõustumisest 12 kuu jooksul (KrMS § 180 lg 3, KrMS § 313 lg 1 p-d 7 ja 12).

Märt Toming kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.