Kriminaalasi nr 1-13-831
Kohus
Tartu Maakohus
Määruse tegemise aeg ja koht
12.november 2013.a, Tartu Tartu kohtumaja
Kriminaalasja number
1-13-831
Kohtunik
Heli Sillaots
Kohtuistungi sekretär
X
Tõlk
X
22.10.2013.a kohtusse saabunud
kohtule ühes kinnipeetava isikliku toimikuga materjalide edastamise kohta süüdimõistetu U.M-i tingimisi enne tähtaja lõppemist elektroonilise valvega vangistusest vabastamise otsustamiseks
Tartu Vangla 21.10.2013.a kiri
Prokurör
Ruti Kilg KrMS § 432 lg 33 alusel prokurör 12.11.2013.a kohtuistungil ei osalenud – teatas 11.11.2013.a, et ei soovi istungil osaleda ja edastas enda arvamuse elektroonselt; enda arvamuses prokurör kinnipeetava vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist ei toeta
Süüdimõistetu
U.M asukoht Tartu Vanglas, kannab karistust isikukood XXX 6-l korral kriminaalkorras karistatud
Kaitsja määratud korras
X
KarS § 76 lg 3 alusel mitte vabastada U.M-i talle 07.02.2013.a Harju Maakohtu kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-13-831 karistuseks mõistetud vangistuse kandmisest elektroonilise valvega tingimisi ennetähtaegselt. Kinnipeetava isiklik toimik tagastada Tartu Vanglale määruse jõustumisest.
Süüdimõistetu U.M-i kaitsja advokaat X taotluse alusel välja mõista riigieelarve selleks otstarbeks eraldatud vahenditest X Advokaadibüroo kasuks 120 eurot (summa on ilma käbemaksuta) advokaat X süüdimõistetu U.M-i . kaitsjana riigi õigusabi korras osutatud õigusabi eest KrMS § 432 lg 3, KrMS § 180 lg 1, KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel ning riigi õigusabi seaduse § 25 lg 4 alusel välja mõista U.M-ilt riigituludesse menetluskuluna 120 eurot määratud kaitsjale makstud tasu. Menetluskulu tuleb tasuda Rahandusministeeriumile (makse saaja) pangakontole nr 10220034796011 AS SEB Pank, viitenumber 2800049874 või pangakontole nr 221023778606 Swedbank AS, viitenumber 2800049874 või pangakontole nr 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal, viitenumber 2800049874; selgituseks märkida: „U .M , 1-13-831, menetluskulu 12.11.2013.a Tartu Maakohtu määruse alusel“. Menetluskulu riigituludesse sissenõudmisel kohaldatakse KrMS § 423, KrMS § 417 lg 2 ja KrMS § 412 lg 3 – menetluskulu tasumata jätmisel saadetakse määruse ärakiri kohtutäiturile. Täitemenetlusega kaasnevate kuludeta on võimalik menetluskulu tasuda 1 kuu vältel kohtumääruse jõustumisest arvates. Määruse jõustumise järgselt edastada määruse koopia rahaliste riiginõuete osas Rahandusministeeriumi haldusalas olevale Riigi Tugiteenuste Keskusele. Määruse koopia edastada vanglale, prokurörile, kaitsjale ja allkirja vastu vanglasse U.M-ile.
KrMS § 383 lg 1, KrMS § 384 lg 1 alusel on käesoleva määruse peale õigus esitada määruskaebus. KrMS § 386 lg 1 ja KrMS § 387 lg 1 alusel esitatakse määruskaebus Tartu Maakohtule 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.
U.M-i on kriminaalkorras karistatud 6-l korral. Käesoleval ajal kannab U.M karistust 07.02.2013.a Harju Maakohtu süüdimõistva kohtuotsuse alusel. 07.02.2013.a Harju Maakohtu kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsusega tunnistati U.M süüdi KarS § 25 lg 1 ja KarS § 199 lg 2 p 4 järgi ja karistuseks mõisteti 3 kuud vangistust. KarS § 76 lg 6 ja KarS § 65 lg 2 alusel suurendati 3 kuud vangistust U .M-ile Harju Maakohtu 24.09.2010.a kohtuotsusega üldmenetluses KarS § 25 lg 2 ja KarS § 200 lg 1 järgi (I astme kuritegu) KarS § 65 lg 2 alusel liitkaristuseks mõistetud vangistuse (4 aastat 1 kuu 28 päeva) ärakandmata osa, s.o 1 aasta 11 kuu 14 päeva võrra ja liitkaristuseks mõisteti 2 aastat 2 kuud 14 päeva vangistust, mille kandmise alguseks KarS § 68 lg 1 alusel loeti 12.09.2012.a. Viimase kohtuotsusega liitkaristuseks mõistetud vangistusest on U.M ära kandnud KarS § 76 lg 2 punktis 1 märgitud poole (1⁄2) karistusaja ja ta on andnud
nõusoleku enda suhtes elektroonilise valve kohaldamiseks aadressi X järgi. Kriminaalhooldaja arvamuses kajastatu kohaselt vastab see elukoht elektroonilise valve kohaldamiseks nõutavatele tingimustele ja vajalikud nõusolekud elektroonilise valve kohaldamiseks on olemas. 12.11.2013.a kohtuistungil taotles U .M enda vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastamist elektroonilise valve kohaldamisega. KarS § 76 lg 2 punktis 1 sätestatu kohaselt võib esimese astme kuriteo toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast ja isik nõustub enda suhtes elektroonilise valve kohaldamisega. KarS § 76 lg 3 alusel arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, tutvunud kinnipeetava isikliku toimikuga ja kuulanud kohtuistungil ära U.M-i ja tema kaitsja ning olles tutvunud prokuröri kohtule elektroonselt edastatud arvamusega, on seisukohal, et U.M-i ei ole põhjendatud vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada, kuna U.M-i varasemast elukäigust nähtuvalt ei ole elektroonilise valvega kriminaalhooldus U.M-i suhtes küllaldane meede, et panna teda vabaduses hoiduma narkootiliste ainete tarvitamisest ja katseajal uute kuritegude toimepanemisest. Nimelt vabastati U.M viienda, s.o 24.09.2010.a süüdimõistva kohtuotsusega esimese astme kuriteo, s.o röövimise katse eest karistuseks mõistetud vangistuse kandmiselt tingimisi ennetähtaegselt elektroonilise valvega, kuid katseajal elektroonilise valvega olemise ajal pani U .M toime uue varavastase kuriteo ja jätkas narkootiliste ainete tarvitamist. U.M on pikaaegne narkosõltlane, alustas narkootiliste ainete tarvitamist 12 aastat tagasi (kinnipeetava iseloomustuse andmetel). Kuritegusid on U.M pannud toime narkosõltuvusest tulenevalt. Vabaduses on U .M-i käitumine olnud determineeritud tema narkosõltuvusest, kuid abi ja ravi saamiseks ta kuhugi ei ole pöördunud. Käesolevalt on U .M-i käitumisest tema vangistuses viibimise ajal hakanud ilmnema positiivsed muutused – distsiplinaarkaristusi tal ei ole, on osalenud riigikeele õppes ja Anonüümsete Narkomaanide sõltuvusteemalistel presentatsioonidel, kontaktisik on viinud temaga läbi vestlusi narkootikumide tarvitamise negatiivsest mõjust. 12.11.2013.a kohtuistungil avaldas U.M , et osaleb ka taasühiskonnastavas programmis ja külastab kirikut. Programm lõpeb U .M-i avaldatu kohaselt 04.detsembril 2013.a. Kinnipeetava individuaalses täitmiskavas on U.M-ile ette nähtud osaleda 2014.a II kvartalis taasühiskonnastavas programmis U.M-i senisest elukäigust nähtuvalt (narkosõltuvus ja vabaduses enda sõltuvusest tulenevalt kuritegude toimepanemine) on oluline, et ta osaleks talle
individuaalses täitmiskavas ette nähtud taasühiskonnastavas ja sõltuvusi käitlevas programmis et U.M-i vabadusse naastes oleksid temast lähtuvad uue kuriteo toimepanemise riskid viidud võimalikult madalale. Tartu Vangla kinnipeetava iseloomustuses kajastatu kohaselt U.M-i vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist elektroonilise valvega ei toeta. Kinnipeetava iseloomustuses kajastatu kohaselt on U.M-ist lähtuvad uue kuriteo toimepanemise riskid tema vabadusse naastes kõrged – uue kuriteo toimepanemise tõenäosuseks järgneva 2 aasta jooksul on hinnatud 73 % ja vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosuseks on hinnatud 24%. Kokkuvõtvalt – arvestades U .M-i senist elukäiku, millest nähtub kõrge kuritegeliku aktiivsuse tase kombineerituna narkosõltuvusega, on kohtu hinnangul veel ennatlik U.M-i tingimisi ennetähtaegselt elektroonilise valve alla vabastada ning U.M tuleks vangistuse ajal osaleda ka sõltuvusi käsitlevas sotsiaalprogrammis , mis on talle ette nähtud ka individuaalses täitmiskavas. Kinnipeetava iseloomustuses kajastatu kohaselt on U.M-i tähtaegse vanglast vabanemise ajaks 26.11.2014.a. Seega on võimalik kinnipeetava ennetähtaegselt vabastamist veel edaspidigi menetleda. Heli Sillaots
kohtunik
/allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.