lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/1-13-3458/24

Kohtulahend

KriminaalasiJõustunudTartu Ringkonnakohus · 08.11.2013

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohus
Kohtuasja number
1-13-3458/24
Asja liik
Kriminaalasi
Menetlusliik
Lühimenetlus
Kuulutamise aeg
08.11.2013
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1318
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
1-13-3458/11Viru Maakohus Rakvere kohtumaja08.10.2013

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Otsuse tegemise aeg

8. november 2013 (kirjalik menetlus)

Kriminaalasja number

1-13-3458

Kohtukoosseis

Maarika Kuusk, Aarne Sarjas, Paavo Randma

Kriminaalasi

V.V süüdistuses KarS § 424 järgi lühimenetluses

Apelleeritud kohtuotsus

Viru Maakohtu (Rakvere kohtumaja) 17. septembri 2013 otsus

Apellatsiooni esitaja

Süüdistatava V.V kaitsja Monica Meristo

Prokurör

Enn Pustak

Süüdistatav

V.V, isikukood: XXX, elukoht XXXX. Varem kriminaal- ja väärteokorras karistamata.

Kaitsja

Monica Meristo

RESOLUTSIOON

Juhindudes KrMS § 337 lg 1 p-st 1 jätta Viru Maakohtu 17. septembri 2013 kohtuotsus muutmata ja esitatud apellatsioon rahuldamata.

EDASIKAEBAMISE KORD:

Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada ringkonnakohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kantselei kaudu teatavaks tegemisest. Kassatsioon esitatakse otsuse teinud ringkonnakohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda ringkonnakohtu otsusega.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.V.V anti kohtu alla ja teda süüdistati KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, s.o selles, et juhtis alkoholijoobes (tõendusliku alkomeetriga Dräger Alcotest 7110EST, seerianumbriga ARAF-0024 mõõtetulemus 0,88 mg/l alkoholi ühes liitris väljahingatavas õhus) 16.03.2013 kella 21.20 paiku Sõmeru vallas Ussimäe külas Pagusoo

tänaval mootorsõidukit VW Sharan, registrimärk XXX. Seega, juhtides sõidukit alkoholijoobes, pani V.V toime KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

2.Viru Maakohtu 17.09.2013 otsusega mõisteti V.V süüdi KarS § 424 järgi ja teda karistati 6 kuu pikkuse vangistusega, mida vähendati KrMS § 238 lg 2 alusel 1/3 võrra. V.V lõplikuks karistuseks on 4 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel loeti kahtlustatavana kinnipidamise aeg 17.03.2013 – 18.03.2013 s.o 2 päeva karistusaja hulka, karistust jäi kanda 3 kuud ja 28 päeva vangistust. KarS § 73 alusel jäeti vangistus tingimisi kohaldamata katseajaga 3 aastat. KarS § 50 alusel määrati, et V.V-lt tuleb lisakaristusena ära võtta sõiduki juhtimise õigus 3 kuuks. Lisaks mõisteti V.V-lt välja menetluskulud.

ESIMESE ASTME KOHTU APELLEERITAVA OSA SISU

3.Kohus märkis, et KarS § 424 näeb karistusena ette rahalise karistuse või vangistuse kuni kolm aastat. KarS § 2 lg 2 sätestab, et karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise alus isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Isiku karistuslik mõjutamine saab toimuda vaid inimese hoiakute muutmise kaudu ja seega konkreetse isiku omadusi arvestades, mistõttu peab karistuse eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks arvestama ka süüdlase isikut. 3.1 Süüdistatavale karistuse mõistmisel arvestas kohus, et V.V puhul on tegemist varasemalt kriminaal- ja väärteokorras karistamata isikuga ning süüdistataval mõõdetud alkoholijoove oli miinimumi lähedane. Karistust raskendavad asjaolud puuduvad, karistust kergendavaks asjaoluks on süü tunnistamine ja kahetsus. 3.2 Arvestades kuriteo tehiolusid, V.V süü suurust ja tema isikut, leidis kohus, et teda on võimalik mõjutada õiguskuulekale käitumisele tema karistamisega tingimisi vangistusega miinimumilähedases määras. Eripreventiivsetel kaalutlustel kohaldab kohus lisakaristusena mootorsõiduki juhtumisõiguse äravõtmist KarS § 50 lg 1 p 1 alusel, V.V isikut arvestades leiab kohus, et karistuse eesmärgid on saavutatavad lisakaristuse kohaldamisega kolmeks kuuks. 3.3 Otsustades V.V karistada vangistusega ja mitte rahatrahviga lähtub kohus V.V süü suurusest ja võimalusest mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. Karistuse valikul arvestab kohus ka asjaolu, et süüdistatava sissetulek pole suur, ta on esitanud taotluse võimaldada menetluskulude tasumist ositi. Arvestades V.V kohustust tasuda liiklusõnnetusega tekitatud materiaalne kahju ja tasuda rahatrahv, võib rahalise karistuse täitmine osutada ülejõukäivaks.

APELLATSIOONIS ESITATUD TAOTLUSTE SISU

4.Apellant taotleb tühistada maakohtu otsus ja teha uus otsus, millega mõista V.V-le rahaline karistus ositi tasumisega. Samuti vähendada lisakaristuse tähtaega 1 kuuni. Alternatiivselt taotleb kaitsja karistada V.V tingimusliku vangistusega koos kontrollnõuete täitmisega tähtajaga 18 kuud. 4.1 Süüdistatav tunnistab oma süüd kuid palub, et talle mõistetakse rahaline karistus ositi tasumisega. Tema poolt antud asjas tekitatud kahjust tingitud tsiviilnõue on oktoobrikuu

alguse seisuga tasutud, rohkem nõudeid tal ei ole. Ta on varasemalt karistamata ja seetõttu oleks rahaline karistus õiglane. 4.2 Samuti palutakse lühendada lisakaristuse aega, sest kahjunõude tasumisega on süüdistatav niigi veel ühe karistuse saanud ja kui võetakse ära juhtimisõigus kolmeks kuuks, ähvardab ka töökoha kaotus, mis oleks jälle karistus V.V-le. Kui kohus ei pea seda võimalikuks, palub apellant alternatiivina kohaldada KarS § 74 sätestatud nõudeid 18-kuulise katseajaga. Apellant märgib, et V.V on nõus järgima käitumiskontrolli nõudeid ning ilmuma kriminaalhooldaja juurde. V.V on varem nii kriminaal – kui ka väärteokorras karistamata, tal on olemas töökoht - töötab Eesti Kaitseväes autojuhina. Ülalpeetavad puuduvad. Ta on oma tegu tunnistanud ja seda kahetsenud. Seetõttu leiabki kaitsja, et V.V-le võiks mõista karistuseks rahalise karistuse ositi tasumisega ning kohaldada lisakaristust tähtajaga 1 kuu. RINGKONNAKOHTU POOLT TUVASTATUD ASJAOLUD JA JÄRELDUSED

5 Ringkonnakohus, tutvunud kriminaalasja materjalidega, leiab, et esitatud apellatsioon jääb rahuldamata.

6.Esmalt märgib ringkonnakohus, et I astme kohtuotsuse tühistamisel peab apellatsioonikohus ära näitama vead, mida maakohus on isiku süüdimõistmisel, samuti ka karistamisel teinud, s.t kas on ebaõigesti kohaldatud materiaal-ja menetlusõigust, mis viis ebaõigetele järeldustele kohtuotsuse tegemisel. Käesolevas kriminaalasjas ei tuvastanud ringkonnakohus materiaalõiguse või siis menetlusõiguse normide ebaõiget kohaldamist V.V süüditunnistamisel ja karistamisel KarS § 424 järgi. Vastavasisulisi etteheiteid maakohtule ei sisaldu ka esitatud apellatsioonis.
7.Kaitsja leiab, et V.V-le oleks õiglasem mõista toimepandud süüteo eest rahaline karistus ning seejuures tuleks see määrata tasumisele ositi. Maakohus, juhindudes KarS §-s 56 sätestatud karistuse mõistmise alustest, jõudis seisukohale, et V.V-le tuleb mõista 6 kuud vangistust ning võttes arvesse lühimenetluse sätteid, vähendati seda 1/3 võrra ning kandmisele kuuluvaks karistuseks jäi 4 kuud vangistust. Samuti arvestati karistuse hulka KarS § 68 lg 1 alusel kahtlustatavana kinnipidamise aeg- 2 päeva. Maakohtu otsusest nähtuvalt on kohus põhjendanud, miks leitakse, et rahalise karistuse mõistmine V.V-le ei ole sobiv karistusliik. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et see on välistatud eelkõige süüdistatava süü suurust arvestades. Kriminaalasja materjalidest nähtub, et 16.03.2013 sõiduauto alkoholijoobes juhtimisega V.V poolt kaasnes ka liiklusõnnetuse põhjustamine, millega ta tekitas kannatanule ca 800 euro suuruse varalise kahju. Kriminaalkolleegiumi hinnangul ainuüksi nimetatud asjaolu suurendab V.V süü suurust ning seega välistab tema suhtes kergemaliigilise karistuse kohaldamise. Maakohus on rahalise karistuse mõistmist välistava asjaoluna arvestanud ka seda, et süüdistatava sissetulek ei ole suur ning tal tuleb tasuda ka menetluskulud, mistõttu rahalise karistuse täitmine võib osutuda ülejõukäivaks. Apellatsioonis märgitakse, et antud asjas tekitatud kahjust tulenev tsiviilnõue on V.V poolt oktoobri alguse seisuga tasutud. Ringkonnakohus märgib, et ühtegi eeltoodud väidet kinnitavat tõendit ringkonnakohtule esitatud ei ole. Isegi kui hinnata esitatud väide tõeseks, ei muuda see asjaolu kriminaalkolleegiumi hinnangul põhjendamatuks maakohtu poolt V.V-le määratud karistusliigi valikut, kuna kahju heastamine on enesest mõistetavalt kahju põhjustanud isiku kohustus.
8.Apellatsioonis palutakse lühendada ka lisakaristuse aega, kuna pikemaajalisem juhtimisõiguse äravõtmine võib endaga kaasa tuua töökoha kaotuse. Ringkonnakohus ei tuvastanud ühtegi asjakohast põhjust, miks tuleks V.V-le maakohtu poolt lisakaristusena kohaldatud sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise tähtaega lühendada ühe kuuni. KarS § 50 lg 1 p 1 alusel võib sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist kuriteo korral kohaldada kuni kolmeks aastaks. Maakohus pidas kohaseks kõiki asjaolusid arvestades võtta V.V-lt juhtimisõigus kolmeks kuuks, s.t lisakaristust kohaldati miinimumilähedase tähtajaga. Asja materjalidest nähtuvalt töötab V.V Viru Jalaväepataljonis autojuht-lukksepana. Arvestades asjaolu, et V.V-lt on juhtimisõigus ära võetud suhteliselt lühiajaliselt, on tal võimalik vastavate oskuste ja soovi korral ajutiselt leida ka sõiduki juhtimisega mitteseotud tööalast rakendust. Ringkonnakohus märgib, et sõiduki juhtimisõiguse äravõtmine lisakaristusena kannatab endas nii üld-kui ka eripreventiivset eesmärki, s.t suunata nii konkreetset isikut kui ka ühiskonnaliikmeid tervikuna järgima liikluskorralduses kehtestatud reegleid ning nendest kõrvalekaldujatel tuleb arvestada riigi poolt kehtestatud teatavaid õigusi piiravate normide kohaldamisega.
9.Alternatiivselt taotletakse V.V suhtes kohaldada KarS §-s 74 sätestatud nõudeid 18kuulise katseajaga. Ringkonnakohus märgib, et eeltoodud taotlus V.V-le mõistetud karistusest vabastamise aluse muutmiseks on apellatsioonis sisuliselt põhjendamata. Asjaolu, et isik on nõus järgima käitumiskontrollinõudeid ning ilmuma kriminaalhooldaja juurde, ei anna veel alust maakohtu poolt määratud karistusest vabastamise aluse, s.o KarS § 73 kohaldamise tühistamiseks. Tuleb märkida sedagi, et maakohus ei pidanud vajalikuks V.V-le mõistetud karistusest vabastamisel kohaldada tema suhtest täiendavaid nõudeid ja kohustustusi, s.t kohaldas isiku suhtes leebemat karistusest vabastamise normi. V.V iseloomustavad asjaolud, millele apellatsioonis viidatakse (varem nii väärteo- kui ka kriminaalkorras karistamata, töötab, süüteo toimepanemist tunnistas ja kahetses), on juba maakohtu poolt karistuse mõistmisel arvestatud.
10.Eeltoodud põhjustel jääb Viru Maakohtu otsus V.V-le KarS § 424 järgi mõistetud karistuse osas muutmata.

Maarika Kuusk

Paavo Randma

Aarne Sarjas

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.