lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/1-13-3458/11

Kohtulahend

KriminaalasiJõustunudViru Maakohus Rakvere kohtumaja · 08.10.2013

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Viru Maakohus Rakvere kohtumaja
Kohtuasja number
1-13-3458/11
Asja liik
Kriminaalasi
Menetlusliik
Lühimenetlus
Kuulutamise aeg
08.10.2013
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
845
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
1-13-3458/24Tartu Ringkonnakohus08.11.2013

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Viru Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

17. september 2013, Rakvere kohtumaja

Kriminaalasja number

1-13-3458

Kohtunik

Tiit Kullerkupp

Kohtuistungi sekretär

Kai Rosar

Prokurör

Enn Pustak

Kriminaalasi

D.V süüdistustes KarS § 424 järgi lühimenetluses

Süüdistatav

D.V isikukood XXX , Eesti Vabariigi kodanik, põhiharidus, elukoht xxxx, töökoht xxxx, varem kriminaal- ja väärteokorras karistamata. Kahtlustatavana peeti kinni 17.03.2013 – 18.03.2013, tõkend elukohast lahkumise keeld on kohaldatud alates 18.03.2013.

Kaitsja

jurist Monica Meristo

RESOLUTSIOON:

D.V süüdi tunnistada KarS § 424 järgi ja karistuseks mõista 6 kuud vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada karistust 1/3 võrra ja mõista D.V -le lõplikuks karistuseks 4 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel lugeda kahtlustatavana kinnipidamise aeg 17. 03.2013 – 18.03.2013 so 2 päeva karistusaja hulka, karistust jääb kanda 3 kuud ja 28 päeva vangistust. KarS § 73 alusel jätta vangistus tingimisi kohaldamata katseajaga 3 aastat. KarS § 50 alusel võtta D.V -lt lisakaristusena ära sõiduki juhtimise õigus 3 kuuks.

Vastavalt liiklusseaduse § 127 sätetele kohustada D.V kohtuotsuse jõustumisest arvates viie tööpäeva jooksul loovutama oma juhiloa Maanteeametile. Tõkend – elukohast lahkumise keeld – tühistada kohtuotsuse jõustumisel. Välja mõista D.V-lt menetluskulu riigituludess e sundraha 480 eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel määrata menetluskulude tasumine ositi, kohustades D.V alates oktoobrist 2013 tasuma igakuiselt 40 eurot ja lõpetades menetluskulude tasumise hiljemalt 30. septembril 2014. Süüdimõistetul tasuda väljamõistetud summad tähtaegselt Rahandusministeeriumi arveldusarvele AS SEB Pangas nr 10220034796011, Swedbank’is nr 221023778606 või Danske Bank AS Eesti filiaalis nr 333416110002. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049900 ning selgitus: „nimi, 1 -13-3458 menetluskulud”. Kui rahalised nõuded pole tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on kohtumenetluse poolel õigus esitada apellatsioon läbi Viru Maakohtu Tartu Ringkonnakohtule. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisele järgnevast päevast, s.o hiljemalt 24.09.2013. Apellatsiooniteate esitamisel on kohtuotsus kättesaadav Viru Maakohtu kantseleis 08.10.2013. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega, s.o hiljemalt 23.10.2013. Süüdistus Süüdistusakti kohaselt süüdistatakse D.V selles, et tema juhtis alkoholijoobes (tõendusliku alkomeetriga Dräger Alcotest 7110EST, seerianumbriga ARAF -0024 mõõtetulemus 0,88 mg/l alkoholi ühes liitris väljahingatavas õhus) 16.03.2013 kella 21.20 paiku Sõmeru vallas Ussimäe külas Pagusoo tänaval mootorsõidukit xxxx, registrimärk xxxx. Seega, juhtides sõidukit alkoholijoobes, pani D.V toime KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kohtu põhjendused ja tõendid

1.KarS § 424 sätestab vastutuse mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimise eest joobeseisundis. Kohus leiab, et KarS § 424 objektiivse koosseisu tunnus – joobeseisundis sõiduki juhtimine – on tõendatud süüdistatava kohtueelses menetluses ja kohtuistungil antud ütlustega, milles ta tunnistas ennast süüd i. Tema ütlustest nähtub veel, et joobes juhtimisega kaasnes liiklusõnnetuse põhjustamine, millega tekitas kannatanule u 800 eurose materiaalse kahju ja mille eest teda karistati rahatrahviga 700 eurot. D .V poolt sõiduki alkoholijoobes juhtimist tõendavad ka indikaatorvahendi ja tõendusliku alkomeetri kasutamise protokoll ning t unnistaja Heido Tammekand ütlused, mille kohaselt mõõdeti süüdistataval 16.03.2013 alkoholijoove 0,88 mg/l.
2.Subjektiivsest küljest eeldab mootorsõiduki juhtimine joobeseisundis tahtlust. Süüteokoosseis on täidetud, kui isik paneb teo toime vähemalt kaudse tahtlusega. Kohus leiab, et D.V pani süüteo toime otsese tahtlusega – asudes sõidukit juhtima alkoholijoobes teadis ta, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja t ahtis või vähemalt möönis seda. D.V tegevuse õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid ei esine. Karistus
3.KarS § 424 näeb karistusena ette rahalise karistuse või vangistuse kuni kolm aastat. KarS § 2 lg 2 sätestab, et karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise alus isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Isiku karistuslik mõjutamine saab toimuda vaid inimese hoiakute muutmise kaudu ja seega konkreetse isiku omadusi arvestades, mistõttu peab karistuse eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks arvestama ka süüdlase isikut. Süüdistatavale karistuse mõistmisel arvestab kohus, et D.V puhul on tegemist varasemalt kriminaal- ja vää rteokorras karistamata isikuga ning süüdistaval mõõdetud alkoholijoove oli miinimumi lähedane. Karistust raskendavad asjaolud puuduvad, karistust kergendavaks asjaoluks on süü tunnistamine ja kahetsus. Arvestades kuriteo tehiolusid, D .V süü suurust ja tema isikut, leiab kohus, et teda on võimalik mõjutada õiguskuulekale käitumisele tema karistamisega tingimisi vangistusega miinimumilähedases määras. Eripreventiivsetel kaalutlustel kohaldab kohus lisakaristusena mootorsõiduki juhtumisõiguse äravõtmist KarS § 50 lg 1 p 1 alusel, D.V isikut arvestades leiab kohus, et karistuse eesmärgid on saavutatavad lisakaristuse kohaldamisega kolmeks kuuks. Otsustades D.V karistada vangistusega ja mitte rahatrahviga lähtub kohus D.V süü suurusest ja võimalusest mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. Karistuse valikul arvestab kohus ka asjaolu, et süüdistatava sissetulek pole suur, ta on esitanud taotluse võimaldada menetluskulude tasumist ositi. Arvestades D.V kohustust tasuda liiklusõnnetusega tekitatud materiaalne kahju ja tasuda rahatrahv, võib rahalise karistuse täitmine osutada ülejõukäivaks. Menetluskulud
4.KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Kohus mõistab D.V-lt riigituludesse välja KrMS § 175 lg 1 p 9 ja § 179 lg 1 p 2 alusel sundraha summas 480 eurot ja rahuldab D.V põhjendatud taotluse menetluskulu tasumiseks ositi.

Kohtunik

(allkirjastatud digitaalselt)

Tiit Kullerkupp

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.