Kohtulahend

1) pöörduda psühhiaatri poole vanglast vabanemisel 1 (ühe) kuu jooksul, läbida alkoholismivastane ravikuur ja esitada kriminaalhooldajale sellekohane tõend; 2) mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume katseaja jooksul; 3) mitte suhelda talle teadaolevalt kriminaalkorras karistatud isikutega kriminaalhooldajalt eelnevalt luba saamata, v.a lähisugulased. S.G vabastada määruse jõustumisel. Määrus saata teadmiseks XXXVanglale, prokurörile, Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna Rakvere talitusele ja S.G-le. Edasikaebamise kord Määrusele saab esitada 10 päeva jooksul määruskaebuse Harju Maakohtule. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused XXXVangla esitas 23.07.2013.a Harju Maakohtule materjalid kinnipeetava S.G tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. Viru Maakohtu 29.01.2013.a kohtuotsusega tunnistati S.G süüdi KarS § 121 ja § 120 järgi ning karistati teda KarS § 64 lg 1 ja § 68 lg 1 alusel 11 kuu ja 28-päevase vangistusega. Karistuse kandmise algus oli 27.01.2013.a ja lõpp on 24.01.2014.a. S.G kohta kinnipidamisasutuses koostatud iseloomustusest nähtub , et kinnipeetavat on teistkordselt karistatud kehalise väärkohtlemise eest, soodusteguriks alkoholi kuritarvitamine. Distsiplinaarkaristused puuduvad. Isik on vanaduspensionär, enne ja peale vabanemist on sissetulekuks pension. XXXVangla toetab kinnipeetava tingimisi ennetähtaega vabastamist. S.G kohta kriminaalhoolduses koostatud iseloomustusest nähtub, et S.G on vanaduspensionär. 24.09.2013.a edastas kriminaalhooldusametnik kohtule teatise, millest nähtub, et kriminaalhooldusametniku poolt on teostatud elukoha kontroll aadressile XXX. Tegemist on ahjuküttega korteriga, mis kuulub S.G tuttavale, kes on andnud kirjaliku nõusoleku ja sõlminud üürilepingu selle kohta, et S.G on võimalik tingimisi enne tähtaegse vabanemise korral antud aadressile elama asuda. S.G taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegset vanglast vabastamist. Prokuröri abi Žanna Morozova edastas kohtule kirjaliku arvamuse, mille kohaselt XXXVangla toetab S.G tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Prokurör toetab XXXVangla seisukohta ja toetab S.G ennetähtaegset vabastamist. Kohus, tutvunud esitatud materjalide ja prokuröri kirjaliku seisukohaga ning ära kuulanud kinnipeetava arvamuse, leiab, et S.G võib vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada.

Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik S.G isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. S.G on kriminaalkorras karistatud kaks korda, praegust karistust kannab kehalise väärkohtlemise ja ähvardamise eest. Kuna kinnipeetav viibib vangistuses esimest korda ning tema käitumine vanglas on olnud õiguskuulekas, mida kinnitab distsiplinaarkaristuste puudumine, usub kohus, et praeguseks ligikaudu 9 kuud vangistust on pannud ta aru saama, et toimepandud kuritegudele järgnevad tema igapäevast elu ja heaolu oluliselt piiravad tagajärjed ning ta on enda õigusvastasest käitumisest ka vajalikud järeldused teinud. Kuna S.G karistusaja lõpuni on ligikaudu 3 kuud vangistust, võimaldab kohtu hinnangul S.G tingimisi ennetähtaegne vabastamine 1-aastase katseajaga kohaldada tema üle käitumiskontrolli ning seeläbi teostada järelevalvet väljaspool kinnipidamisasutust, kindlustamaks positiivseid muutusi, andes samas S.G-le võimaluse tõestada, et ta on asunud paranemise teele ning on võimeline edaspidi järgima seaduskuulekat eluviisi. Pärast vabanemist on S.G olemas ka kindel elukoht ning vastavalt esitatud materjalidele on isik vanaduspensionär ning enne ja peale vabanemist on sissetulekuks pension. S.G ennetähtaegset vabastamist toetab ka prokurör, samuti XXXVangla, märkides, et S.G tunnistab oma probleeme, saab aru, et kuriteo sooritamise põhjuseks oli alkoholi liigtarvitamine. Kohtuistungil avaldas kinnipeetav tahet pöörduda vabaduses ka vastavale ravile. Probleemi tunnistamine annab aluse väita, et S.G on mõistnud alkoholi negatiivset mõju oma käitumisele ning püüdleb õiguskuuleka elu poole. Kohus usub, et süüdimõistetu on nüüdseks teinud karistusest vastavad järeldused ning oskab edaspidises elus järgida seaduskuulelikkust.

Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.