Kohtulahend

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Harju Maakohtu 17. juuni 2013.a otsusega tunnistati P.J KarS § 199 lg 2 p 4, 8 järgi süüdi ja karistati 7-kuulise vangistusega. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati karistust ühe kolmandiku võrra ja kandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti 4 kuud ja 20 päeva vangistust. Tõkend – elukohast lahkumise keeld otsustati otsuse jõustumisel asendada tõkendiga vangistus kuni karistuse kandmisele asumiseni, siis tühistada. Tsiviilhagi rahuldati 885 euro ulatuses, menetluskulud mõisteti P.J-ilt välja riigituludesse. P.J tunnistati süüdi selles, et olles varem KarS § 199 lg 2 p 4, 7, 8 järgi karistatud, taas 05.06.2012.a tungis ukse lõhkumise teel Tallinnas Mere pst 10 asuvas parklas sisse E B H haagissuvilasse ja varastas sealt 885 euro väärtuses E. B. Hi vara.

APELLATSIOONI SISU

Süüdistatava kaitsja vaidlustab maakohtu otsuse osaliselt ning taotleb mõistetud karistuse tühistamist ja uue otsusega vangistuse asendamist üldkasuliku tööga. Kaitsja märgib, et P.J kandis eelmise karistuse korralikult ära, mis näitab tema tõsist suhtumist karistusse. P.J puhul on apellandi hinnangul karistuse eesmärgi saavutamiseks piisav kohaldada tema suhtes mitte reaalset vangistust vaid üldkasulikku tööd. P.J lõpetas keevitajate kursused ja on leidnud töökoha. Karistuse määramisel, mis ei ole seotud vangistusega, annab P.J-ile võimaluse kiiremini tasuda menetluskulud ning hüvitada kannatanule tekitatud kahju.

MENETLUS RINGKONNAKOHTUS

Süüdistatav ja tema kaitsja toetasid apellatsiooni ja taotlesid mõistetud vangistuse asendamist üldkasuliku tööga. Prokurör leidis, et maakohtu otsus tuleb jätta muutmata ja apellatsioon rahuldamata. Muuhulgas märkis prokurör, et P.J suhtes on menetlemisel uus kriminaalasi, milles teda kahtlustatakse varguse toimepanemise katses 31. augustil k.a.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

Kohtukolleegium, tutvunud süüdistusasja materjalide ja apellatsiooniga, kuulanud ära kohtumenetluse pooled, leiab, et apellatsioon ei anna põhjendatud ja seadusliku kohtuotsuse tühistamiseks alust. Maakohus on P.J-ile karistust mõistes ja KarS § 69 sätete kohaldamise võimalust vaagides põhjendatult märkinud, et vangistuse asendamisel üldkasuliku tööga on tegemist nn abinõuga isiku ühiskonnast isoleerimise vältimiseks ning et P.J ei ole isik, kelle suhtes oleks võimalik kohaldada KarS § 69 sätteid, see ei täidaks oma eesmärki eripreventiivses mõttes. P.J on varem kaheksal korral kriminaalkorras karistatud (valdavalt varavastaste kuritegude toimepanemise eest), viimati, 03.01.2012.a lühiajalise vangistusega, mis asendati üldkasuliku tööga. P.J ei ole endale karistustest mingeid järeldusi teinud. Siinjuures osutab kohtukolleegium, et kohus võib süüdlasele karistust mõistes varasemat kuritegu arvestada, kui see on uue kuriteoga seotud ning näitab süüdlase hoolimatut suhtumist eelmisse karistamisse kui hoiatusse (Riigikohtu otsus nr 3-1-1-79-03). Kohtukolleegium rõhutab sedagi, et üldkasuliku töö kohaldamist kui reaalse vangistuse vältimise viimast võimalust vaagima asudes (Riigikohtu otsus nr 3-1-1-99-06, p 19), peab kohtul olema esmalt kujunenud sisemine veendumus, et vabaduses viibides ei pane isik, kes on varem mitmeid kordi analoogsete kuritegude toimepanemise eest karistatud, toime uusi õigusrikkumisi ning suudab elada õiguskuulekat elu. Ringkonnakohtu istungil avaldas prokurör, et P.J suhtes on käesoleval kuul algatatud uus kriminaalasi, milles teda kahtlustatakse varguse katse toimepanemises 31. augustil k.a. P.J kinnitas, et püüdis sel päeval tõepoolest vargust toime panna. Eelnevast johtuvalt on apellatsioonis esitatud väide, mille kohaselt P.J suhtus eelmisse karistusse tõsiselt, paljasõnaline ning nagu maakohtulgi, puudub ringkonnakohtul igasugune veendumus, et vabadusse jäädes suudaks P.J õiguskuulekalt elus edasi minna. Apellatsioon on kohtukolleegiumi hinnangul põhjendamatu ega anna maakohtu otsuse tühistamiseks alust. Eelnevast lähtudes ja juhindudes KrMS § 337 lg 1 p 1 jätab ringkonnakohus Harju Maakohtu 17.06.2013.a otsuse muutmata ja apellatsiooni rahuldamata. P.J kaitsja adv Gennadi Kull esitas taotluse määrata tema poolt P.J-ile apellatsioonimenetluseks ettevalmistamises ja selles osalemises osutatud õigusabi eest OÜ Kull AB makstavaks tasuks 96 eurot (sealhulgas 16 eurot käibemaksu). Taotluse kohaselt kulus kaitsjal ringkonnakohtu istungiks ettevalmistamiseks 1,5 tundi (maksumus 60 eurot). Kohtukolleegium leiab, et kaitsja taotlus on põhjendatud osaliselt. Tegemist on üheepisoodilise, väga väikese mahuga süüdistusasjaga, mistõttu leiab kohtukolleegium, et mõistlikuks tasuks apellatsiooniistungiks ettevalmistamise eest on 20 eurot (0,5 tundi). Taotlus tasuda kohtuistungist osavõtu eest 20 eurot (istungi kestus kuni pool tundi), on põhjendatud. Seega, juhindudes riigi õigusabi seaduse § 23 lg 1, 21 lg 3 ning Eesti Advokatuuri juhatuse 15. detsembri 2009.a otsuse punktidest 4, 16 ja 19, tuleb kaitsja taotlus rahuldada summas 40 eurot, millele lisandub käibemaks 8 eurot, kokku 48 eurot. Kuivõrd ringkonnakohus teeb P.J suhtes KrMS § 337 lg-s 1 p-s 1 nimetatud lahendi, kannab kulutused riigi õigusabile süüdistatav ise.

Malle Preimer

Julia Katškovskaja

Ivi Kesküla

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.