Harju Maakohus
Otsuse tegemise aeg ja koht
17.juunil 2013.a., Liivalaia kohtumaja, Tallinn
Kriminaalasja number
1-13-5010
Kohtunik Tõlk
Leo Kunman Anneli Helmann
Kohtuistungi sekretär
Katrin Lopsik
Kriminaalasi
B.P süüdistuses KarS § 199 lg 2 p 4,8 järgi lühimenetluses Katrin Tron
Prokurör
Süüdistatav
Kaitsja
Nimi: B.P Elu- või asukoht ja aadress: XXX Isikukood või sünniaeg: XXX Kodakondsus: kodakondsuseta Haridus: kesk-eri Emakeel: vene Töökoht või õppeasutus: ei tööta, töövõimetuspension 60 % Karistatus: varem on kriminaalkorras karistatud 8korral, viimati: 03.01.2012.a Harju Maakohtu poolt KarS § 199 lg 2 p 4,7,8 järgi vangistusega 3 kuud 10 päeva, mis asendati ÜKTga 196 tundi. Katseaja lõpp oli 10.01.2013.a Tõkend: B.P suhtes on alates 15.02.2013.a kohaldatud tõkend - elukohast lahkumise keeld. Juho-Enn Aule Juhindudes Kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) 238 lg 1 p 4 ja lg 2, § 179 lg 1 p 2, § 175 lg 1 p 4, § 180 lg 1, § 306, § 309 lg 3, VÕS § 1043 ja KrMS § 310 lg 1 kohus o t s u s t a s:
tühistada.
Süüdistatava kaitsja Juho-Enn Aule avaldas, et tema hinnangul on kriminaalasjas kogutud ja kohtule esitatud tõendid kohtukõlblikud. Süüdistuse sisu on täielikult põhjendatud ja õigesti kvalifitseeritud. Kohtuvaidluste käigus märkis kaitsja Juho-Enn Aule, et antud kuriteost on möödunud pikk aeg, uusi kuritegusid B.P toime pannud ei ole. Leiab, et B.P ́le on võimalik KarS § 73 lg 4 ja § 69 lg 1 alusel prokuröri poolt taotletud karistus asendada üldkasuliku tööga. Kohtuistungil jäi prokurör esitatud süüdistuse juurde, leides, et B.P tegu KarS § 199 lg 2 p 4,8 alusel on õigesti kvalifitseeritud ning B.P süü on leidnud tõendamist. Kohus, kuulanud ära kohtumenetlusepoolte seisukohad ja kontrollinud kriminaalasjas toodud tõendeid asub seisukohale, et B.P süü on leidnud tõendamist KarS § 199 lg 2 p 4,8 järgi (so võõra vallasasja äravõtmisena selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on tuime pandud sissetungimisega). B.P süü on tõendatud alljärgnevate tõenditega: Kannatanu Ewald Bernhard Hülsen ́i ütlused (tl 2-3), millest selgub, et 05.06.2012.a ajavahemikul kella 11:30 kuni 15:30, tungiti haagissuvilasse VW Grafter reg nr XXX , ning varastati: LCD teleri (DVD süsteemiga) Gründing, HD Nano digitüüner, Meridon GPS navigatsiooniseade, binokel „8-30“ Stenier, satelliitantenn Future Galaxis, mobiiltelefon C28 Siemens, raadio Weltempfänger Gründing. Ewald Bernhard Hülsen ́ile on tekitatud vargusega varaline kahju summas 885 eurot. Sündmuskoha vaatlusprotokoll (tl 5-7), millest nähtub, et 05.06.2012.a kell 17:20 Põhja Prefektuuri kriminaalbüroo kriminalistikatalituse vanemuurija T. Hyyrönen viis läbi sündmuskoha Mere pst 10, Tallinn vaatluse. Vaatlusega tuvastati, et Tallinnas Mere pst 10 Merekeskuse taga parklas, Tivoli poolses osas on pargitud valget värvi vagunelamusõiduk Volkswagen (reg nr XXX ). Sõiduki paremal küljel ukselukul muljumisjäljed. Vasakul küljel olev aken avatud. Seesmisel klaasil lingi vahetus läheduses verekahtlane määrdumine, mille pinnalt on võetud proovid (Pakend nr 1). 16.10.2012.a ekspertiisiaktist nr 12E-GE0998 (tl 10-14) nähtuvalt teostati DNA ekspertiis ja koostati ekspertarvamus. Sõiduki vasakul küljel olevalt aknalt võetud proovist (pakend nr 1) saadi DNA analüüsi täisprofiil, mis andmebaasiotsingu tulemuste alusel on kokkulangev B.P (isikukood XXX) võrdlusproovist (proov R4118) määratletud DNA profiiliga. Karistusregistri väljatrük (tl 18-19; 45-49), millest nähtub, et B.P on varem korduvalt karistatud varguse toimepanemise eest. Harju Maakohtu otsus (tl 20-21), millest nähtub, et B.P ́t karistati 03.01.2012.a KarS § 199 lg 2 p 4,7,8 järgi. 15.02.2013.a ja 08.05.2013.a koostatud kahtlustatava ülekuulamise protokollid, (tl 24-26, 5052), millest nähtub, et B.P tunnistab ennast süüdi. Kahetseb. Hagiavaldus koos lisadega ( tl 31-41), millest nähtub, et XXX soovib vargusega tekitatud varalise kahju väljamõistmist süüdistatavalt. Kriminaalasja menetlemisel on järgitud lühimenetluse sätteid ning B.P lühimenetluse kohaldamisega nõustumine oli tõelise tahte avaldus. B.P ́le karistuse mõistmisel arvestab kohus süüdistatava süü suurust, toimepandud kuritegude rohkust, laadi ja ohtlikkust, süüdistatava isikut ning karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid. Kohus märgib, et karistusseadustiku mõtte kohaselt tuleb karistuse mõistmisel keskenduda põhiliselt teole ja üldjuhul ei tohi süüdistatava isik kuriteost lahutatult olla iseseisvaks karistuse liigi ning määrata valiku aluseks, kuid samas tuleb siiski vältimatult arvestada süüdistatava isikuga eripreventiivsest prognoosist lähtuvalt. Kellegi tegelik karistuslik mõjutamine saab toimuda vaid inimese hoiakute muutmise kaudu ja seega konkreetse isiku omadusi arvestades. Seetõttu peabki karistuse eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks arvestama ka süüdlase isikut (Riigikohtu otsused nr 3-1-1-40-04; 3-1-1-99-06).
Vangistuse asendamisel üldkasuliku tööga on tegemist (viimase) abinõuga isiku ühiskonnast isoleerimise vältimiseks. Kohus leiab, et B.P ei ole isik, kelle suhtes oleks võimalik kohaldada KarS § 69 sätteid ning tema suhtes vangistuse asendamine üldkasuliku tööga ei täidaks oma eesmärki eripreventiivses mõttes. B.P on varem korduvalt, 8-l korral kriminaalkorras karistatud isik. Viimati karistati karistati teda 03.01.2012.a Harju Maakohtu poolt KarS § 199 lg 2 p 4,7,8 alusel vangistusega 3 kuud 10 päeva, mis asendati üldkasuliku tööga 196 tundi. B.P-le karistuse mõistmisel arvestab kohus süüdistatava süü suurust, toimepandud kuritegude rohkust, laadi ja ohtlikkust, süüdistatava isikut ning karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude puudumist. Käesoleval juhul leiab kohus, et B.P ́t tuleb karistada reaalse vangistusega, sest süüdistatav ei ole varasematest mõistetud karistustest endale järeldusi teinud, on jätkanud kuritegude toimepanemist. Tsiviilhagi Kriminaalasjas on tsiviilhagi esitanud XXXsummas 885 eurot. KrMS § 310 lg 1 kohaselt kui kohus teeb süüdimõistva kohtuotsuse, rahuldab ta tsiviilhagi täielikult või osaliselt või jätab selle rahuldamata või läbivaatamata. Tulenevalt VÕS § 1043 õigusvastaselt tekitatud kahju puhul peab õigusvastaselt kahju tekitanud isik kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi. VÕS § 1045 lg 1 p 5 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega. Kohus leiab, et esitatud tsiviilhagi on põhjendatud ning kuulub välja mõistmisele B.P ́lt. Menetluskulud Tulenevalt KrMS § 180 lg-st 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 175 lg 1 p 3 ja 4 kohaselt loetakse menetluskuluks riiklikul ekspertiisiasutusel või juriidilisel isikul ekspertiisi tegemisega tekkinud kulu ja määratud kaitsjale makstud tasu. KrMS § 179 lg 1 p 2 järgi on süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha II astme kuriteo korral 1,5 palga alammäära; Vabariigi Valitsuse 14.01.2013.a määrusega nr 6 kehtestati töötasu alammääraks täistööajaga töötamise korral 1,90 eurot tunnis ja 320 eurot kuus. Seega on sundraha II astme kuriteo toimepanemise korral 480 eurot. Menetluskuludeks antud asjas on kaitsjale makstav tasu, süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, ekspertiisitasu. Leo Kunman Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.