Kohtulahend

1) mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume katseaja jooksul; 2) asuda tööle või võtta end Töötukassas arvele 2 (kahe) nädala jooksul peale vanglast vabanemist; 3) mitte suhelda talle teadaolevalt kriminaalkorras karistatud isikutega kriminaalhooldajalt eelnevalt luba saamata, v.a lähisugulased. Arlet Martinson vabastada määruse jõustumisel. Määrus saata teadmiseks Vanglale, prokurörile, Vangla Pärnu kriminaalhooldusosakonna Pärnu talitusele ja Arlet Martinsonile. Edasikaebamise kord Määrusele saab esitada 10 päeva jooksul määruskaebuse Harju Maakohtule. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Vangla esitas 12.08.2013.a Harju Maakohtule materjalid kinnipeetava Arlet Martinsoni tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. Pärnu Maakohtu 21.11.2011.a kohtuotsusega tunnistati Arlet Martinson süüdi KarS § 386 lg 1 (alates 15.03.2007.a KarS § 3891 lg 1) järgi ja karistati teda KarS § 68 lg 1 alusel 11 kuu ja 6päevase vangistusega. Karistuse kandmise algus oli 11.02.2013.a ja lõpp on 17.01.2014.a. Arlet Martinsoni kohta kinnipidamisasutuses koostatud iseloomustusest nähtub, et vanglas ei ole isik käesoleva vangistuse jooksul olnud hõivatud töötamise ega õppimisega, distsiplinaarkaristusi kohaldatud ei ole. Vabanemisel asub kinnipeetav elama koos oma abikaasa ja poegadega aadressil XXX, kus elas ka enne vangistust. Võimalikul vabanemisel on kinnipeetaval võimalus asuda tööle T OÜ-sse. Vangla toetab kinnipeetava tingimisi ennetähtaegset vabanemist. Arlet Martinsoni kohta kriminaalhoolduses koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetava abikaasa iseloomustab perekonda väga kokkuhoidva ja hoolivana, suhted perekonnas on head. Kinnipeetav asub elama aadressil XXX, kus elas ka enne vangistus ning töökoht on olemas T OÜ-s. Arlet Martinson taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegset vanglast vabastamist. Prokuröri abi Loreta Tšurilova edastas kohtule kirjaliku arvamuse, mille kohaselt prokurör ei toeta Arlet Martinsoni ennetähtaegset vabanemist. Kuigi A.Martinson on käesolevaks ajaks karistatud kriminaalkorras 3-l korral ning viibib vangistuses 2-st korda, käesoleval ajal on tema süüdistuses KarS § 389-1 lg 1,2- § 22 lg 3 ja § 256 lg 1 järgi Pärnu Maakohtus arutamisel üldmenetluses kriminaalasi nr 07930000019. Antud kriminaalasjas on 12 süüdistatavat ning Arlet Martinsoni ennetähtaegne vabastamine käimasoleva menetluse käigus, milles Arlet Martinson süüdistatakse rasketes I astme kuritegudes, ei oleks kooskõlas õiguskorra kaitsmise huvidega. Ka kinnipeetava iseloomustusest nähtub, et kinnipeetava hoiakud on õigustavad. Ei väärtusta ühiskonnas kehtestatud reegleid, norme ja piiranguid teiste ühiskonnaliikmete nimel. Väärtushinnangud lähtuvad omakasust, mistõttu uue kuriteo toimepanemise risk on säilinud.

Kaitsja taotleb kohtuistungil A. Martinsoni vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist, kuna see on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Ei pea asjakohaseks prokuröri viidatud üldmenetlust A. Martinsoni suhtes, kuna see käsitleb aastaid 2007-2008 ning ei ole põhjendatud arvestada seda praeguse ennetähtaegse vabastamise juures. Leiab, et A. Martinsoni suhtes kehtib süütuse presumptsioon ning ei saa hakata A. Martinsoni ette karistama selle teise kriminaalasja eest. Prokuröri seisukoht ei ole seadusega kooskõlas. Kohus, tutvunud esitatud materjalide ja prokuröri kirjaliku seisukohaga ning ära kuulanud A. Martinsoni ja kaitsja arvamuse, leiab, et A. Martinsoni võib vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada. Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik A. Martinsoni isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. Kohus arvestab, et kinnipeetav kannab karistust teise astme kuriteo – maksude väärarvutuse eest (maksude maksmisest kõrvalehoidumise eest suures ulatuses). Vangistuse ajal kinnipeetava suhtes distsiplinaarkaristusi kohaldatud ei ole, mis annab tunnistust sellest, et A. Martinson on võimeline alluma kehtivatele reeglitele ning järgima õiguskuulekat eluviisi. Kuna kinnipeetava karistusaeg lõpeb 17.01.2014.a, võimaldab kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine ning tema allutamine kriminaalhooldusele 1-aastase katseajaga kohaldada tema üle käitumiskontrolli ning seeläbi teostada järelevalvet väljaspool kinnipidamisasutust, kindlustamaks positiivseid muutusi, andes samas A. Martinsonile võimaluse tõestada, et ta on asunud paranemise teele ning väärtustab edaspidi ühiskonnas kehtivaid norme ja piiranguid. A. Martinsoni ennetähtaegset vabastamist toetab ka Vangla, märkides, et kriminaalhooldusel olles on isikul ametniku tugi probleemide lahendamisel ja järelevalve vähendab uue kuriteo sooritamise riski. Pärast vabanemist on A. Martinsonil olemas ka kindel elu- ja töökoht, samuti toetav lähivõrgustik, mis aitavad kohtu hinnangul samuti kaasa A. Martinsoni edaspidisele õiguskuulekale käitumisele ning ühiskonnas aktsepteeritavate hoiakute ja tõekspidamiste omaksvõtmisel. Kohus usub, et süüdimõistetu on nüüdseks teinud karistusest vastavad järeldused ning oskab edaspidises elus järgida seaduskuulelikkust. Kohus nõustub kaitsjaga, et antud juhul ei ole põhjendatud arvestada ka prokuröri poolt viidatud A. Martinsoni suhtes esitatud uue süüdistusega, mis on Pärnu Maakohtus arutamisel üldmenetluses. Kuna viidatud kohtuasi on alles arutamisel, ei saa kohus ennatlikult võtta seisukohta isiku süüküsimuses ning A. Martinsoni seetõttu ennetähtaegselt vabastamata jätta. Seda enam, et A. Martinsoni karistusaeg lõpeb 17.01.2014.a, kuid istungid prokuröri poolt näidatud kriminaalasjas on planeeritud kuni 26.04.2014.a.

Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.