Tartu Ringkonnakohus
Määruse tegemise aeg ja koht
5. juuli 2013, Tartu (kirjalik menetlus)
Kriminaalasja number
1-10-9028
Kohtukoosseis
Maarika Kuusk, Tiit Lõhmus, Mati Kartau
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu (Põlva kohtumaja) 30. mai 2013 määrus vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise kohta
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Süüdimõistetu Z.O kaitsja advokaat Tarmo Pilve määruskaebus
Juhindudes KrMS §-st 390 jätta Tartu Maakohtu 30. mai 2013 määrus muutmata ning süüdimõistetu Z.O kaitsja Tarmo Pilve määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord: KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määruse peale esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtu kaudu Riigikohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled kümne päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud
tagajärjel suri inimene, on ta toime pannud alkoholi tarvitamise järgselt. Alkoholi tarvitades võib ta muutuda agressiivseks. 2.2 Kohus osundas vangla iseloomustusele ja kriminaalhooldusosakonna arvamusele, mille kohaselt eksisteerib endiselt uue kuriteo toimepanemise risk. Kohus märkis, et alkoholi tarvitanuna ei ole süüdimõistetu suuteline oma emotsioonide kontrollima ning võib kalduda agressiivsusele. 2.3 Z.O on täitmata individuaalsetes täitmiskavades püstitatud eesmärgid riskide maandamiseks. Süüdimõistetu ei ole vangistuse ajal läbinud ühtegi sotsiaalprogrammi, mis võiksid anda talle vajalikke teadmisi ja oskusi edaspidiseks õiguskuulekaks käitumiseks ja oma negatiivsete emotsioonide valitsemiseks. Vangistuse kestel toimunud distsiplinaarüleastumised näitavad, et süüdimõistetul on vaja riskide maandamiseks läbida mõni oluline sotsiaalprogramm enne vangistusest vabanemist. Seega ei ole praegu välistatud, et vabaduses võib süüdimõistetu alkoholi tarvitamise järgselt panna toime uue kuriteo. Vangla on teda lugenud kõrgohtlikuks avalikkusele.
4.1 Määruskaebuse esitaja jaoks on üllatuslik vangla seisukoht, millest tulenevalt Kaebuse esitaja märgib, et Z.O-ga ei ole toimunud vestlusi, mille pinnalt saab selliseid järeldusi teha. Kinnipeetav on saanud vanglaametnikega suhelda vaid tööhõive ning terviseprobleemide osas. Seega on vangla seisukoht ilmselt tulenenud süüdimõistvast Harju Maakohtu otsusest, mille kohaselt Z.O tunnistab, et tema tegude tagajärjel inimene hukkus, kuid süüdistatav soovis kergema kuriteo kvalifikatsiooni järgset otsust. Vangistuses viibitud aja jooksul ei ole Z.O oma käitumisega andnud alust sellise väite kehtivuseks. Z.O kahetseb toime pandud kuritegu, avaldades viimati kahetsust ennetähtaegse vabastamise taotluse menetlemisel Tartu Maakohtu istungil, rääkides puhtsüdamlikult, et ei möödu päevagi, mil ta ei mõtle toimunud kahetsusväärsetele sündmustele. Vangistus kui kõige raskem karistuse vorm peab olema sisuliselt õigustatud (KarS § 56 lg 1 ja lg 2). Selline õigustatus peab olema säilinud kogu karistuse kandmise vältel. 4.2 Tartu Vangla iseloomustuse kohaselt on uue mittevägivaldse ja vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul vastavalt 6 % ja 12 %, milline tõenäosus on praktikas harvaesinevalt väike ning 2 aasta möödumisel kahaneb veelgi. Arusaamatuks jääb kohtu järeldus Z.O kõrgohtlikkusest avalikkusele. Seda seisukohta ei toeta vangla iseloomustus ega määruskaebuse esitaja enda käitumine. Uue kuriteo toimepanemise tõenäosus on äärmiselt väike, mis omakorda kajastab Z.O iseloomu. Tartu Vangla toetab Z.O tingimisi ennetähtaegset vabastamist. 4.3 Z.O poolt uue kuriteo toimepanemise oht on minimaalne, arvestades vabanemisel olemasolevat toetavat sotsiaalset võrgustikku, kindlat elu- ja töökohta. Arvestades tervisliku seisundi pidevat halvenemist, piisava meditsiinilise abi kättesaamatust kinnipidamisasutuses ning Z.O soovi asuda vabanemisel elama õiguskuulekat elu (m.h tasuda võlgnevused), on täidetud kõik eeldused tema ühiskonda resotsialiseerumiseks. 4.4 Määruskaebuse esitaja näol on tegemist eeskujuliku vangistatuga, kellel pole kehtivaid distsiplinaarkaristusi ega muid probleeme. Rõhutada tuleb, et Z.O on vangistuses avaldanud soovi töötamiseks ning enesetäienduskursustel osalemiseks, kuid tulenevalt tervislikust seisundist ning puudulikust keeleoskusest ei ole kinnipidamisasutus neid soove rahuldanud. 4.5 Kaitsja märgib, et on määruskaebuses juba maininud vangla ekslikku arusaama emotsioonide kontrollimisest ning agressiivsusele kaldumisest kui põhjendamatut ja paljasõnalist. Kohus ei ole tuvastanud selliste asjaolude esinemist, mistõttu kinnipidamisasutuse hinnangule toetudes on tehtud ekslik järeldus Z.O iseloomust ja mittesobivusest käitumiskontrollile allutamiseks. Z.O on varasemalt seletanud, et vangla ei ole võimaldanud tal puuduliku keeleoskuse tõttu osaleda sotsiaalprogrammides, kuigi selleks on ta vastavat tahet avaldanud. Hinnang määruskaebuse esitaja käitumisele alkoholi tarvitamise ajal ja sellele järgnevalt on äärmiselt subjektiivne ega ole põhjendatud. On ebausutav, et vangistuse ajal tarbis Z.O alkoholi ning andis alust eelnimetatud hinnangule. Tartu Maakohus on jätnud arvestamata süüdimõistva otsuse teinud Harju Maakohtu tuvastatud asjaolud, mille kohaselt loeti kergendavaks asjaoluks kannatanu enda järjepidev alkoholi tarvitamine, skandaalitsemine ning teisi inimesi solvav käitumine. Seetõttu ei saa üheselt järeldada alkoholi negatiivset mõju Z.O-le kui tingimise vabastamise takistavat asjaolu. Lisaks on kohtul võimalik KarS § 75 lg 2 p 2 järgi keelata Z.O alkoholi tarbimine. Samuti saab määruskaebuse esitaja allutada vastavale ravile (KarS § 75 lg 2 p 5).
4.6 Z.O-le on karistuse kandmisega osaks saanud ühiskonna hukkamõist, ta kahetseb karistamise aluseks olevat käitumist ja hoidub sellest edaspidiselt. Z.O karistamisega on seega täidetud ka eripreventiivne funktsioon. Arvestada tuleb ka asjaolu, et mida pikem on isolatsioon ühiskonnast, seda suurema tõenäosusega vabaneb vangistusest inimene, kes ei suuda või ei taha ühiskonnas toime tulla. Seega tuleks nii üld- kui eripreventiivsest aspektist pooldada ennetähtaegset vabastamist, arvestades, et käesoleval juhul säilib Z.O üle ka õiguskaitseorganite kontroll. Z.O saaks olla riigile kasulik kodanik maksude maksmise näol, tema alusetult vangistuses pidamine on aga maksumaksjatele põhjendamatult koormav. Samuti oleks Z.O vabanemisel reaalne võimalus täita tema vastu seni õhus olevad rahalised nõuded 1788,50 euro ulatuses. 4.7 Arvestama peaks ka asjaoluga, et Z.O jätkuv vangistuses hoidmine puudutab tugevalt ka kolmandaid isikuid. Määruskaebuse esitaja ema vajab tulenevalt oma eakusest üha rohkem välisabi ja -hoolt. Tegemist on ühe sotsiaalse teguriga, mis on Z.O jaoks piisavalt motiveeriv edasise õiguskuuleka käitumise jaoks.
tõttu ja vene keelt valdava programmi läbiviija puudumise tõttu, teised programmid on planeeritud hilisemasse perioodi. Ringkonnakohtu hinnangul on arvestades asjaolu, et Z.O käitumist vabaduses võib mõjutada alkoholi tarvitamine ning seda, et alkoholijoobes pani ta toime raske isikuvastase kuriteo (abikaasa tapmine), on oluline tema käitumise korrigeerimine individuaalses täitmiskavas ette nähtud tegevustega. Lisaks karistuse individuaalsele õigustatusele, peab kohus arvestama ka õiguskorra kaitsmise huvidega. Maakohus leidis, et arvestades sooritatud kuriteo laadi ja raskust, ei ole kantud karistus piisav, et täita oma üld- ja eripreventiivset eesmärki. Ringkonnakohus nõustub sellise käsitlusega ja leiab samuti, et kuriteo toimepanemise asjaoludel ja isiku süü suurusel on ennetähtaegse vabastamise küsimuse lahendamisel suur kaal ning kuigi kaalutlusotsuse tegemisel tuleb kohtul arvesse võtta ka isiku käitumist enne ja pärast vangistust ning teda vabaduses eesootavaid tingimusi, ei saa süüdimõistetut vabastada vaid heale käitumisele ja vabanemisel eesootavatele headele tingimustele tuginedes. Maakohus on arvestanud määruskaebuse esitaja väiteid, s.h seda, et Z.O on karistatud esmakordselt, tal on toetav sotsiaalvõrgustik ning kindel elu- ja töökoht (vt määruse p 2.1 ja p 3), samuti on Z.O iseloomustavad väited (s.h tema vastuväide Tartu Vangla iseloomustuses märgitule tema emotsioonide kontrollimatusest, kuriteo toimepanemise osas väljendatud kahetsus ja kaitsja väited Z.O tervisliku seisundi ja peresisese abivajaduse kohta) kohtule teatavaks saanud kohtuistungil (tlk 14), sellele vaatamata ei ole kohus pidanud võimalikuks Z.O tingimisi ennetähtaegselt elektroonilise valvega vabastada, kuna leidis, et praegusel ajal oleks süüdimõistetu vabastamine ennatlik. Maakohus on analüüsinud ka kaitsja väiteid Z.O tervisliku seisundi kohta, ent leidnud, et see ei anna alust veel süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks. Kohus selgitas, et juhul, kui süüdimõistetu tervislik seisund ei võimalda vangistust kanda, tuleb vanglal esitada maakohtule vastav esildis koos arstliku komisjoni otsusega. Kokkuvõtvalt leiab kohtukolleegium, et maakohus on põhjendatult arvestanud kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut ja tema käitumist vangistuse ajal ning leidnud, et isiku ennetähtaegne vabastamine on ennatlik. Ringkonnakohus märgib, et kuivõrd kohtul on õigus keelduda süüdlase ennetähtaegsest vabastamisest seoses nimetatud asjaoludega, on maakohtu määrus seaduslik ning puudub alus vaidlustatud kohtumääruse tühistamiseks määruskaebuse motiividel. Vastavalt Riigikohtu lahendis nr 3-1-1-91-06 avaldatule on süüdimõistetul küll subjektiivne õigus taotleda enda ennetähtaegse vabastamise avalduse menetlemist, kuid ei ole subjektiivset õigust nõuda enda vangistusest ennetähtaegset vabastamist.
Maarika Kuusk
Mati Kartau
Tiit Lõhmus
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.