lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/1-13-208/23

Kohtulahend

KriminaalasiJõustunudTartu Ringkonnakohus · 12.06.2013

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohus
Kohtuasja number
1-13-208/23
Asja liik
Kriminaalasi
Menetlusliik
Täitmiskohtuniku asi
Kuulutamise aeg
12.06.2013
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
746
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
1-13-208/4Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja18.01.20131-13-208/12Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja13.05.20131-13-208/16Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja21.05.2013

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

12. juuni 2013, Tartu (kirjalik menetlus)

Kriminaalasja number

1-13-208

Kohtukoosseis

Aarne Sarjas, Maarika Kuusk, Tiit Lõhmus

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja) 21. mai 2013 määrus G.G taotluse rahuldamata jätmise kohta

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Süüdimõistetu G.G (G.G) määruskaebus

RESOLUTSIOON

Juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätta süüdimõistetu G.G määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled kümne päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Viru Maakohtu 13.05.2013 kohtumäärusega jäeti G.G vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Sama määrusega mõisteti G.G-lt välja kriminaalmenetluse kulud, s.o 43,20 eurot kaitsjatasu.
2.G.G esitas 20.05.2013 maakohtule avalduse, milles taotles temalt Viru Maakohtu 13.05.2013 määrusega välja mõistetud kaitsjatasu 43,20 eurot tasumise tähtaja edasilükkamist ühe aasta võrra, kuna tal ei ole kuidagi võimalik summat 30 päeva jooksul tasuda. Samuti ei soovi süüdimõistetu, et summa läheks kohtutäiturile, sest siis tuleb tal lisaks tasuda ka täitekulud. Seejuures ei põhjendanud G.G millegagi oma võimetust tasuda kaitsjatasu määratud tähtajaks.
3.
Viru Maakohtu 21.05.2013 määrusega jäeti G.G taotlus menetluskulude tasumise tähtaja edasilükkamiseks rahuldamata.

Maakohus leidis, et G.G taotlus temalt Viru Maakohtu 13.05.2013 kohtumäärusega välja mõistetud kaitsjatasu summas 43,20 eurot tasumise tähtaja edasilükkamiseks ühe aasta võrra ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata. Viru Maakohtu 13.05.2013 kohtumäärusest on näha, et alates 23.03.2013 töötab G.G vanglas majandustöödel. Seega on kinnipeetavale tagatud sissetulek, millest tal on võimalus rahalisi nõudeid Eesti Vabariigi ees rahuldada. Maakohus ei leidnud, et kaitsjatasu 43,20 eurot tasumise tähtaja edasilükkamata jätmine oleks G.G suhtes kuidagi ebaõiglane, paneks ta raskesse olukorda või oleks liigselt koormav. Kohus märkis, et vangistuses viibimine iseenesest ei ole mõjuv põhjus, mille esinemisel tuleks isiku rahaliste kohustuste täitmist edasi lükata.

4.Süüdimõistetu G.G esitas maakohtu määruse peale kaebuse, taotledes jätkuvalt menetluskulu tasumise tähtaja edasilükkamist. 4.1 G.G märgib, et väär on maakohtu seisukoht, mille kohaselt on tal vanglas olemas sissetulek. Kuigi alates 23.03.2013 võimaldas vangla G.G töötada, siis enam see nii ei ole. G.G sai töötada alla kuu, kui ta arvati reservi ja asemele võeti teine tööline. Kontaktisiku sõnul ei saa G.G enam töötada, sest järjekorrad on pikad ja enne saabub tema vabanemise tähtaeg. 4.2 Vabanedes peab G.G hakkama tööd otsima, mis ei pruugi lihtne olla. Samuti ei ole tal kedagi, kes saaks teda rahaliselt toetada või tema eest menetluskulusid tasuda. Ema on töötu ja kasuisa palgast on vaja ülal pidada kuueliikmelist perekonda. Lisaks on kaks pangalaenu ning tasumist vajavad arved. Seetõttu palubki G.G kohtul pikendada menetluskulu tasumise tähtaega ühe aasta võrra. Süüdimõistetu ei soovi täitekulude lisandumist tasumisele kuuluvale summale, sest tal on veel kolmteist täiteasja kokku summas 1476,61 eurot.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

5.Ringkonnakohus, tutvunud maakohtu määruse ja selle peale esitatud kaebusega, on seisukohal, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning selle tühistamiseks määruskaebuses esitatud motiividel puudub alus. Oma seisukohta põhjendab kohtukolleegium järgmiselt.
6.Ringkonnakohus jagab maakohtu seisukohta, mille kohaselt ei esine käesoleval juhul selliseid asjaolusid, mis annaksid aluse G.G taotluse rahuldamiseks ja KrMS § 424 alusel menetluskulu tasumise tähtaja pikendamiseks. Ringkonnakohus rõhutab, et KrMS § 424 on võimalik kohaldada üksnes mõjuvate põhjuste olemasolu korral, mille tõendamiskoormis lasub süüdlasel. Nii tuleb süüdimõistetul tähtaja pikendamiseks esitada tõendid oma majandusliku seisukorra kohta tervikuna, millest nähtuvalt oleks rahaliste kohustuste täitmine talle käesoleval ajal võimatu või ebamõistlikult koormav. Sellise mõjuva põhjuse tõendamatuse korral tuleb isiku taotlus jätta rahuldamata.
7.Antud juhul on G.G oma taotlust põhjendanud peaasjalikult asjaoluga, et viibib vanglas ega oma sissetulekut. Samuti puuduvad isikul lähedased, kel oleks võimalik teda materiaalselt toetada. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole eeltoodud asjaolud aga piisavad, rahuldamaks G.G taotlust menetluskulude tasumise tähtaja edasilükkamiseks. Kohus rõhutab, et ainuüksi asjaolu, et süüdlane kannab reaalset vangistust ja vangistuses viibimise ajal on rahaliste kohustuste täitmine raskendanud, et ole mõjuvaks põhjuseks nende tasumise tähtaja pikendamiseks. Samuti leiab ringkonnakohus G.G varasemat elukäiku ning tasumata rahalisi kohustusi hinnates, et suure tõenäosusega ei õnnestuks G.G menetluskulusid tähtaegselt tasuda ka pärast vangistusest vabanemist. G.G möönab ka oma kaebuses, et vabaduses töö leidmine ei pruugi olla lihtne. Lisaks võimaldavad G.G

suhtes menetletavad 13 täiteasja kogusummas 1476,61 eurot järeldada, et tal on ka varasemalt olnud probleeme rahaliste kohustuste nõuetekohase täitmisega. Seega puudub kohtul alus arvata, et isiku olukord ning võimalused vanglast vabanedes oleks käesolevaga võrreldes sedavõrd paremad, et õigustaksid tema taotluse rahuldamist.

8.Eeltoodud asjaoludel jätab ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ja G.G määruskaebuse rahuldamata.

Aarne Sarjas

Maarika Kuusk

Tiit Lõhmus

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.