lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/1-12-8625/21

Kohtulahend

KriminaalasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium · 21.03.2013

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium
Kohtuasja number
1-12-8625/21
Asja liik
Kriminaalasi
Menetlusliik
Lühimenetlus
Kuulutamise aeg
21.03.2013
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1219
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
1-12-8625/11Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja29.01.20131-12-8625/37Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja25.09.2013

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

21. märts 2013, Tallinn

Kriminaalasja number

1-12-8625

Kohtukoosseis

Eesistuja Ivi Kesküla, liikmed Meelika Aava ja Urmas Reinola

Kriminaalasi

P.G süüdistuses KarS § 25 lg 2 - § 199 lg 2 p 5, 9, § 200 lg 1 järgi lühimenetluses

Apelleeritud kohtuotsus

Harju Maakohtu 29. jaanuari 2013.a otsus

Apellatsiooni esitaja

Süüdistatav P.G

Prokurör

Marina Kalistratova

Süüdistatav

P.G , ik: XXX, varem korduvalt kriminaalkorras karistatud, kinni peetud 23.02.2012, 09.03.2012; vahistatud 20.12.2012.

Kaitsja

Advokaat Vladimir Sadekov

Asja läbivaatamise viis

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Jätta Harju Maakohtu 29. jaanuari 2013 aasta otsus kriminaalasjas nr 1-12-8625 P.G süüdistuses KarS § 199 lg 2 p 5,9- § 25 lg 2 ja KarS § 200 lg 1-§ 25 lg 2 järgi muutmata. Apellatsioon jätta rahuldamata. Edasikaebamise kord Kohtuotsust on võimalik vaidlustada kassatsiooni korras Riigikohtus 30 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtu kaudu. Süüdistataval on kassatsiooni esitamise õigus advokaadist kaitsja vahendusel.

Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist teatada ringkonnakohtule kirjalikult 7 päeva jooksul.

SÜÜDISTUS:

1.Süüdistus on esitatud P.G’ile selles, et , olles kriminaalkorras karistatud varguste eest 4-l korral, viimati Harju Maakohtu 22.11.2010 otsusega KarS § 25 lg 2 - § 199 lg 2 p 4, 5 järgi, taas, viibides 23.02.2012 kella 13.30 paiku Tallinnas Rotermanni 8 asuvas OÜ-le Aragano kuuluvas kaupluses, pani toime tahtliku teo, mis oli suunatud võõra vallasasja äravõtmisele selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, võttis müügisaalist OÜ-le Aragano kuuluvat kaupa ja möödus kassadest kauba, üldmaksumusega 102,65 eurot, eest tasumata, kuid tema kuritegu jäi lõpule viimata, kuna ta peeti turvatöötaja poolt kinni. Samuti tema, isikuna, kes on varem süstemaatiliselt toime pannud vargusi, taas viibides 09.03.2012 kella 11.00 paiku Tallinnas Põhja pst 17 asuvas Rimi Eesti Food AS-ile kuuluvas kaupluses, pani toime tahtliku teo, mis oli suunatud võõra vallasasja äravõtmisele selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, võttis müügisaalist Rimi Eesti Food AS-ile kuuluvat kaupa, mille järel läbis kassa ja turvaväravad kauba, üldmaksumusega 228,52 eurot, eest maksmata, kuid turvaväravad andsid häiret. Saades aru, et turvatöötaja avastas varguse, üritas varastatud kaubaga põgeneda, kuid kuritegu jäi tema poolt lõpule viimata, kuna ta peeti kinni turvatöötaja poolt. P.G , isikuna, kes on varem süstemaatiliselt toime pannud vargusi, pani toime võõra vallasasja äravõtmise katse selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, avalikult, kuid vägivalda kasutamata, s.o KarS § 25 lg 2 - § 199 lg 2 p 5, 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo.
2.Süüdistus on P.G’ile esitatud ka selles, et ta 20.12.2012.a. kella 13 paiku, võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise ees märgil, olles Kalevi Rotermanni šokolaadikaupluses, mis asub aadressil Roseni 7, varastas 20 tahvlit šokolaadi, kogumaksumusega 55,80 eurot ning kui kaupluse töötaja P. P püüdis P.G kauplusest väljumisel kinni pidada, surus P.G kannatanut 3-4 korda ukse metallkonstruktsiooni vastu, tekitades sellega kannatanule füüsilist valu ja tervisekahjustusi ning põgenes kauplusest. Vastavalt EMO patsiendikaardile nr XXXXXXX diagnoositi P. P-l pindmine küünarvarrevigastus, küünarvarre muude ja täpsustamata osade kontusioon. Seega oma tahtliku tegevusega P.G pani toime võõra vallasasja äravõtmine selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis oli toime pandud vägivallaga, s.o. pani toime KarS § 200 lg 1järgi kvalifitseeritava kuriteo.

HARJU MAAKOHTU OTSUS:

3.Maakohus tunnistas P.G ’i süüdi KarS § 199 lg 2 p 5, 9 - § 25 lg 2 järgi ja karistas vangistusega 6 (kuus) kuud, KarS § 200 lg 1 - § 25 lg 2 järgi ja karistas vangistusega 2 (kaks) aastat. KarS § 64 lg 1 järgi luges P.G-le mõistetud üksikkaristustest kergem karistus kaetuks raskemaga. Mõistis P.G-le liitkaristuseks 2 (kahe) aasta pikkuse vangistuse. KrMS § 238 lg 2 kohaselt vähendas karistust 1/3 võrra ja mõistis karistuseks 1 (ühe) aasta ja 4 (nelja) kuu pikkuse vangistuse. KarS § 68 lg 1 alusel luges eelvangistuses viibitud aja 2 (kaks) päeva (23.02.2012, 09.03.2012) karistusaja hulka ja lõplikuks kandmisele kuuluvaks karistuseks mõistis 1 (ühe)

aasta, 3 (kolme) kuu ja 28 (kahekümne kaheksa) päeva pikkuse vangistuse. Karistuse kandmise alguseks luges 20.12.2012. P.G suhtes kohaldatud tõkendi, vahistamine, jättis muutmata kohtuotsuse jõustumiseni.

APELLATSIOON:

4.Süüdistatav leiab, et tema ei ole röövimist toime pannud kuna kannatanu suhtes vägivalda ei kohaldanud. Kui ta ka midagi tegi vägivalla mõttes siis tahtmatult ja mitte selleks, et põgeneda. Ta üldse ei märganudki kannatanut. Seetõttu leiab, et tema tegevus oli ettevaatamatu ja ei saa vastutada KarS § 200 järgi. Palub selles episoodis tema tegevuse kvalifitseerida KarS § 199 - § 25 järgi.

KRIMINAALKOLLEEGIUMI PÕHJENDUS JA JÄRELDUS:

5.Kohtukolleegium, tutvunud toimiku materjalidega, apellatsiooni väidetega, leiab, et kohtuotsus on seaduslik ja põhjendatud ja apellatsiooni alusel tühistamisele ei kuulu. Süüdistatav on taotlenud KarS § 200 lg 1 - § 25 lg 2 järgi kvalifitseeritud kuriteo ümberkvalifitseerimist varguse katseks. Muus osas ei ole maakohtu otsust vaidlustanud. 20.12.2012 aasta episoodis on üheks tõenditeks kannatanu P. P-i ütlused sellest, et ta püüdis varast takistada. Hoidis kaupluse ust kinni, et takistada noormehel poest väljumast. Tema oli ukse ees, noormees pressis talle jõuga peale. Noormees surus teda täie jõuga vastu rauast disainelementi 3-4 korral, mis põhjustas valu. Parem käsi sai kannatada, see on paistes ja valutab. Noormees pääses uksest koos šokolaadidega välja, sest ta ei jõudnud ust kinni hoida. Noormees jooksis uksest välja ja tema jooksis järele. Seejärel sai ta noormehel jakist kinni ning möödujad tulid talle appi. Kannatanu ütlusi sündmuse käigus vigastuste saamisest kinnitab 20.12.2012 AS Ida-Tallinna Keskhaigla EMO koostatud patsiendikaardi nr XXXXXXX andmed, mille kohaselt pöördus P. P 20.12.2012 kella 16:54 erakorralise meditsiini osakonda, kus tal tuvastati arstliku läbivaatuse käigus pindmine küünarvarre vigastus, küünarvarre muude ja täpsustamata osade kontusioon( t.lk. 6). Apellatsioonis nagu ka maakohtus on süüdistatav tunnistanud kauplusest šokolaadi hõivamist, kuid on väitnud, et tema kannatanut ei näinud ja vägivalda ei kasutanud. Nii nagu maakohus nii ka apellatsioonikohus leiab, et puudub alus seada kahtluse alla ülaltoodud kannatanu ütlusi, millised on kinnitust leidnud ka kriminaalasjas kogutud ja vahetult uuritud teiste tõenditega. Apellandi väiteid sellest, et ta ei näinudki kannatanut, ei saa lugeda eluliselt usutavaks kuna kannatanu seisis uksel ees ja püüdis teda takistada. Maakohus on otsuses juba avanud KarS § 200 lg 1 objektiivse koosseisu ja kolleegium ei pea vajalikuks seda uuesti korrata. Märgib vaid, et KarS § 200 lg 1 ettenähtud vägivalla all tuleb mõista igasugust kannatanu psüühilist või füüsilist mõjutamist. Selline vägivald võib seisneda ka kannatanu, kes püüab vara hõivamist takistada, vastu ust surumises nii et kannatanu tunneb valu, mis on KarS § 121 ettenähtud kehalise väärkohtlemise tunnuseks ning moodustab vägivalla KarS § 200 lg 1 mõttes. Kannatanu suhtes kasutatud vägivald oli ajaliselt seotud süüdistatava poolt kauba hõivamisega ja suunatud seda takistava kannatanu vastupanu mahasurumisele, selleks, et varastatuga kauplusest väljuda ehk kuritegu lõpule viia.

Maakohus on subjektiivse tunnuse osas märkinud, et P.G kannatanut täie jõuga vastu ust surudes vähemalt möönis, et selline tegevus võib kannatanule põhjustada valu. Kolleegium sellise käsitusega nõustub, leides, et süüdistatava ütlused, et võis kannatanut lükata ettevaatmatusest pole kooskõlas objektiivselt tuvastatuga ega ka eluliselt usutavad kuna ukse ees seisva kannatanu vastu ust lükkamine toimus korduvalt. Kohtu poolt süüdistava kasuks tehtud järeldust kuriteo jäämisest katsestaadiumisse pole vaidlustatud. Mõistetud karistuse osas ei ole apellant taotlusi esitanud. Kolleegium leiab, et maakohtu poolt mõistetud karistused on põhjendatud ja kooskõlas toimepanduga ning vastavad KarS § 56 ettenähtule. KarS § 200 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest on süüdlasele mõistetud sanktsiooni alammääras ettenähtud kaheaastane vangistus. Liitkaristuse moodustamisel on loetud kergem karistus kaetuks raskemaga ehk on kohaldatud süüdlasele soodsaimat liitkaristuse moodustamise põhimõtet.

6.Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 337 lg 1 p 1, § 342 lg 3 p 1 jätab ringkonnakohus Harju Maakohtu 29. jaanuari 2013 aasta otsuse muutmata ja esitatud apellatsiooni rahuldamata.

Ivi Kesküla

Meelika Aava

Urmas Reinola

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.