Kohtulahend

alates

Edasikaebamise kord Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Kohtumääruse ärakiri saata P.J-ile, Viru Vanglale ja prokurörile. Asjaolud.

karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 sätestatud eelnevat karistatust. KrMS § 4261 järgi karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamise otsustab karistuse täitmise asukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik toimiku kohtusse saabumisest alates ühe kuu jooksul. Karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamiseks arvestab kohus karistusseadustiku §-s 871 sätestatud karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamise aluseid ning isiku käitumist karistuse kandmise ajal. Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu ja prokuröri ning tutvunud Viru Vangla poolt esitatud materjalidega, leiab, et P.J-i suhtes tuleb kohaldada karistusjärgset käitumiskontrolli. P.J on kriminaalkorras karistatud kolmel korral. Ta kannab karistust, s.o vangistust 3 aastat 1 kuu KarS § 200 lg 1; § 200 lg 2 p 4,7; § 199 lg 2 p 5,7,8,9; § 199 lg 2 p 5,7,9; § 121 sätestatud kuritegude tahtliku toimepanemise eest. Vabanemisel 18.12.2012 on P.J kandnud talle mõistetud karistuse ära täies ulatuses.

Seega, on P.J-i suhtes KarS §-s 87 sätestatud formaalsed alused karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamiseks tuvastatud ja olemas. Kuivõrd karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamiseks on oluline ka prognoos (materiaalne alus), et süüdimõistetu võib vabaduses panna toime uusi kuritegusid, siis sellele hinnangu andmiseks tuleb kohtul analüüsida kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, tema varasemat elukäiku ja elutingimusi ning käitumist karistuse kandmise ajal.

P.J on karistatud röövimiste ja varguste eest ning kehalise väärkohtlemise eest vangistuse ajal. Röövid ja vargused on toime pandud majandusliku kasu saamise eesmärgil. Enamus kuritegudest on toime pandud grupis. P.J iseloomustatakse kui liidrit, kes on riskiva elustiiliga ja kasutab teisi isikuid enda huvides ära. Tema suhtes on täheldatud kuritegeliku hoiaku olemasolu. Enne vangistust oli P.J probleeme alkoholi kuritarvitamisega, mida võib pidada uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks. Kinnipeetava suhtlusringkonda kuulusid kriminaalse taustaga isikud, kellega ta on osaliselt koos ka kinnipidamiskohas. P.J on vangistuse ajal küll lõpetanud põhikooli ning asunud omandama keevitaja elukutset, on ka vangitsuses töötanud majandustöödel, kuid enne vangistust tal töökogemused puudusid. P.J on ise väitnud, et asub peale vabanemist tööle, ta on seadnud nn lühiajalise eesmärgi, kuid samas on teda iseloomustatud selliselt, et ta keskendub kiiretele ja lühiajalistele lahendustele, samas eirates pikemaajalisi eesmärke. Päritoluperekonnaga on P.J suhted head, kuid koos ei elata. Vabanemisel asub P.J elama vanaema A L juurde aadressil xxxx. Nimetatud elukoha puhul on tegemist munitsipaalpinnaga, kus peale A L elab ka tema elukaaslane. A.L on xxxx, tema elukaaslane käib tööl. Enne vangistust toetasid P.J materiaalselt tema vanemad. Kinnipeetava käitumine vangistuses ei ole olnud õiguskuulekas, lisaks sellele, et ta on vangistuses toime pannud kuriteo KarS § 121 järgi, on teda ka 17-l korral karistatud distsiplinaarkorras. P.J-i väide, et tegemist on olnud pisirikkumistega, ei ole tõene, kuna rikkumistest nähtuvalt on ta toime pannud ka muuhulgas vangla vara kahjustamisi ja rikkumisi, omanud keelatud esemeid, mitte allunud vanglaametniku seaduslikule korraldusele, mis näitab tema suhtumist kehtestatud korda. Kinnipeetava isikuomaduste, varasema elukäigu ja käitumise alusel on vangla poolt P.J-i puhul hinnatud uute kuritegude toimepanemise riski väga kõrgeks, s.o 73% (vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus on 54%).

Eeltoodust tulenevalt, leiab kohus, et P.J-i puhul on väga suur tõenäosus, tulenevalt tema majanduslikust olukorrast, suhetest, alkoholi tarvitamisest, hoiakutest ja mõtlemisest, et ta võib peale vabanemist toime panna uue kuriteo. Kohus on seisukohal, et vaatamata sellele, et P.J on olemas lähisugulased ja võimalus asuda tööle, vajab P.J siiski täiendavat abi sotsiaalsel kohanemisel ja järelevalvet edasiste kuritegude toimepanemise vältimiseks. Seda järelevalvet ei suuda kohtu arvates tagada P.J-i lähedased. Seega tuleb P.J-i suhtes kohaldada karistusjärgset käitumiskontrolli allutades ta kriminaalhooldaja järelevalvele, kus temaga tehakse tööd kriminogeense käitumise muutmiseks. KarS § 871 lg 3 sätestab, et karistusjärgse käitumiskontrolli tähtajaks määratakse kaksteist kuud kuni kolm aastat. Kohus peab võimalikuks P.J-ile käitumiskontrolli tähtajaks määrata minimaalse aja, s.o 12 kuud, samas kohustades teda käitumiskontrolli ajal järgima lisaks KarS § 75 lõikes 1 sätestatud kohustustele ka KarS § 75 lõikes 2 p-des 2,4,7 sätestatud kohustusi. Kohtunik Ärakiri õige Nooremreferent

(allkiri) (allkirjastatud digitaalselt)

Kohtumäärus jõustus 29. detsembril 2012. a. Nooremreferent

Tiit Kullerkupp Lea Herne Lea Herne

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.