1-12-10350
Kohus
Pärnu Maakohus
Otsuse tegemise aeg ja koht
29. oktoober 2012.a, Pärnu Maakohtu Kuninga tänava kohtumaja
Kriminaalasja number
1-12-10350 (12250102424 )
Kohtukoosseis
Kohtunik Indrek Nummert
Istungisekretär
Evi Goldschmidt
Prokurör
Pille Juhkov
Kaitsja
vandeadvokaat Ants Nõmmik määratud korras
Kriminaalasi
süüdistus KarS § 424 järgi kokkuleppemenetluses kiirmenetluse korras Nimi:
Elu- või asukoht ja aadress: xxxxxxxxxxx Isikukood või sünniaeg: 48001264219 Kodakondsus: xxxx Haridus: xxxx Emakeel: xxxx Töökoht: xxxxxxx Karistatus: xxxxxxxx Tõkend: ei ole kohaldatud
Süüdistatav
Juhindudes KrMS § 256-4 lg 4; § 256-5 lg 1 p 1 ja lg 2; 180 lg 1 , kohus otsustas:
Süüdi tunnistada Irja Roostma KarS § 424 järgi ja mõista talle karistuseks 6 ( kuus ) kuud vangistust. KarS § 74 lg 1 ja 3 alusel mõistetud vangistust tingimisi mitte kohaldada ja täies ulatuses täitmisele mitte pöörata, kui süüdistatav ei pane kahe 18 kuulise ( kaheksateist ) katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab KarS § 75 lg 1 p 1- 5 sätestatud kontrollnõudeid kriminaalhooldaja järelevalve all. KarS § 75 lg 1 sätestatud kontrollnõuded on järgmised: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda Lk 1 / 3
1-12-10350 registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. KarS § 50 lg 1 p 1 alusel võtta lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimise õigus 5 ( viieks ) kuuks. Lisakaristusaja algust lugeda alates kohtuotsuse jõustumisest. LS §-le 127 kohaselt on isik, kelle suhtes on jõustunud juhtimisõiguse äravõtmise otsus, kohustatud viie (5) tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest arvates loovutama oma juhiloa Maanteeametile.
Välja mõista süüdimõistetult Irja Roostmalt menetluskulud riigituludesse: 217.50 € sundraha, s.o. vähendatult KrMS § 256-5 lg 2 alusel; 96 € tasu riigi õigusabi eest. Menetluskulu summad kuuluvad tasumisele Rahandusministeeriumi arveldusarvele (SEB Pank AS Saaja: Rahandusministeerium, kontonumber: 10220034796011 viitenumber 2800049696; AS Swedbank Saaja: Rahandusministeerium, kontonumber: 221023778606 viitenumber: 2800049696; Danske Bank AS Eesti filiaal Saaja: Rahandusministeerium, kontonumber: 333416110002 viitenumber: 2800049696). Märkida tuleb tasumise dokumendile, millise vastava kulu tasumisega on tegemist (sundraha vm), samuti kriminaalasja number süüdimõistetu nimi, juhul kui makset ei teosta süüdimõistetu ise. Kohtuotsus saadetakse kohtutäiturile täitmiseks 30 päeva möödumisel kohtuotsuse jõustumisest, kui süüdlane ei ole rahalisi nõudeid vabatahtliku täitmise aja jooksul tasunud. Kannatanul on samuti õigus pärast nimetatud tähtaega anda välja mõistetud summa sissenõudmiseks täitemenetlusse. Tõkendit ja tsiviilhagi ei ole. Asitõendeid ei ole. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise korral või kui kriminaalasjas on kohtulahendi teinud ebaseaduslik kohtukoosseis. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse kirjalikult vormistatuna Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda kohtuotsusega. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või määruskaebuse lahendamise menetluses. Määruskaebus tuleb esitada Pärnu Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast lahendist teada või pidi teada saama.
Lk 2 / 3
1-12-10350
Irja Roostmat süüdistatakse selles, et tema juhtis 26.10.2012.a kella 11:50 ajal Pärnu maakonnas Kilingi-Nõmme linnas Pärnu tn 44 läheduses sõiduautot Audi 80 registreerimisnumber 885AVI olles alkoholijoobeseisundis. Irja Roostmal tuvastati kontrollimisel tõendusliku alkomeetriga Alcotest 7110 Typ MKII EST nr ARAF-0005 /TTRC-12/00068/ tema poolt ühes liitris välja hingatavas õhus alkoholi 1,23 mg/l, mõõtmise laiendmääramatus ± 0,12 mg/l, lõplik tulem 1,11 mg/l. Seega tema, mootorsõiduki juhtimisega joobeseisundis, pani toime KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kohtuistungil süüdistatav tunnistas end süüdi täies mahus. Prokurör ja süüdistatav kaitsja juuresolekul on sõlminud kokkuleppe, mille kohaselt prokurör nõudis kohtus: süüdi tunnistada Irja Roostmaa KarS § 424 järgi ja mõista talle karistuseks 6 kuud vangistust. KarS § 74 lg 1 ja 3 alusel mõistetud vangistust tingimisi mitte kohaldada ja täies ulatuses täitmisele mitte pöörata, kui süüdistatav ei pane kahe 18 kuulise katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab KarS § 75 lg 1 p 1- 5 sätestatud kontrollnõudeid kriminaalhooldaja järelevalve all. KarS § 75 lg 1 sätestatud kontrollnõuded on järgmised: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. KarS § 50 lg 1 p 1 alusel võtta lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimise õigus 5 kuuks. Lisakaristusaja algust lugeda alates kohtuotsuse jõustumisest. LS §-le 127 kohaselt on isik, kelle suhtes on jõustunud juhtimisõiguse äravõtmise otsus, kohustatud viie (5) tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest arvates loovutama oma juhiloa Maanteeametile.
Kriminaalasja kohtulikul arutamisel kokkuleppemenetluses veendus kohus, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud. Süüdistatav jäi kriminaalasja kohtulikul arutamisel sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järelduse, et kokkuleppe sõlmimine on olnud süüdistatava tõelise tahte avaldus ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Eeltoodu ja KrMS § 248 lg 1 p 5 alusel kohus otsustas süüdistatava süüdi tunnistada ja karistada vastavalt sõlmitud kokkuleppele. KrMS § 180 lg 1 alusel tuleb süüdistataval hüvitada riigile menetluskulud. Asitõendid ei ole. Tsiviilhagi ja asitõendeid ja tõkendit ei ole. Indrek Nummert Kohtunik Lk 3 / 3
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.