Harju Maakohtu 4. juuni 2012. a otsus üldmenetluses
Apellatsiooni esitaja
Süüdistatav Oliver Tiit ja tema kaitsja Leelo Viil
Teised apellatsioonimenetluse pooled
Prokurör Rainer Amur
Asja läbivaatamise viis
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Jätta Harju Maakohtu 4. juuni 2012. a otsus Oliver Tiidu suhtes muutmata ja apellatsioonid rahuldamata. Välja mõista Oliver Tiidult Eesti Vabariigi kasuks 153,60 eurot (ükssada viiskümmend kolm eurot ja kuuskümmend senti) määratud kaitsjale makstud tasu katteks apellatsioonimenetluses riigi õigusabi osutamise eest. Summa tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB Pangas nr 10220034796011 või Swedbankis nr 221023778606. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049748 ning selgitus: „Oliver Tiit“, 1-12-2113“. Nõue tasuda 30 päeva jooksul ringkonnakohtu otsuse jõustumisest arvates. Edasikaebe kord Kohtuotsuse peale võib 30 päeva jooksul esitada kassatsiooni Riigikohtule. Kassatsiooni esitamise soovist tuleb ringkonnakohtule kirjalikult teatada 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kantselei kaudu teatavaks tegemisest. Kassatsioon tuleb esitada kirjalikult ringkonnakohtu kaudu 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik ringkonnakohtu otsusega tutvuda. Süüdistatav võib kassatsiooni esitada üksnes advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Harju Maakohtu 4. juuni 2012. a otsusega üldmenetluses tunnistati O. Tiit süüdi KarS 424 järgi ja talle mõisteti karistuseks 1 aasta 6 kuud vangistust.
2.O. Tiit tunnistati süüdi selles, et ta 6. septembril 2011. a kella 01.06 ajal Tallinnas Sütiste tee 1 juures asuva tankla juures juhtis sõiduautot Hyndai Accent registreerimismärgiga 935 MCY alkoholijoobe seisundis (alkoholi veres 2.15±0,06 mg/g).
3.Maakohtu otsuse peale esitasid apellatsioonid süüdistatav O. Tiit ja tema kaitsja L. Viil, kes taotlevad kohtuotsuse tühistamist ja õigeksmõistva kohtuotsuse tegemist. 3.1 O. Tiit põhjendab oma taotlust lühidalt sellega, et ta ei ole oma süüd tunnistanud. 3.2 Kaitsja hinnangul on maakohus jätnud tähelepanuta, et tunnistajad K. S ja I. V ei viibinud sündmuskohal samaaegselt ja seetõttu ei ole nad tajunud samasid asjaolusid. Kohtuotsuses märgitud tõenditega on tuvastatud järjestikuste sündmuste jada, mille erinevate etappide kohta on ütlusi andnud erinevad isikud, so esialgselt K. S ja hiljem I. V. Seetõttu ei saa väita, et tunnistajate ütlused on usaldusväärsed seetõttu, et nad on omavahel kooskõlas. Kuivõrd mõlemad kohtuotsuses põhiliste tõendiallikatena märgitud isikud kuulsid ja nägid täiesti erinevaid sündmusi erineval ajal, ei saa rääkida omavahel riimuvatest ütlustest. Maakohus leidis, et tunnistajate K. S ja I. V ütlused haakuvad asitõendi vaatlusprotokollis kajastatuga. Kaitsja vaidleb sellele vastu, sest 3. veebruaril 20012. a koostatud asitõendi vaatlusprotokoll ja CD-l olev videosalvestus nr 1 ei anna sündmuste käigu kohta mingit informatsiooni. Videosalvestuse põhjal ei ole võimalik sõidukit ega isikuid identifitseerida. Seega süüdistuse sisuks olnud sündmuste kohta ei ole kogutud muid tõendeid peale kahe tunnistaja ütluse. Seega ei ole võimalik hinnata neid ütlusi kogumis teiste tõenditega. Kohtuotsuses tuvastatuks loetud mootorsõiduki juhtimine O. Tiidu poolt nähtub üksnes tunnistaja I. V ütlustest, kes sõidukis viibinud isikud kinni pidas. Tunnistaja K. S seletuste ja isikukirjelduste põhjal ei ole võimalik sõidukit juhtinud isikut kindlaks teha. Nimetatud tõendite põhjal ei saa kindlalt järeldada, et mootorsõiduki roolis viibis just O. Tiit ja mitte kohtuistungil tunnistajana üle kuulatud L. H. Sündmuskohal olid põhilisteks valgusallikateks politseiauto tuled ja politseitöötajad jälgisid sündmusi tagantpoolt, mistõttu nad ei pruukinud täpselt näha, kes autot juhtis ja kes hiljem oma kohta vahetas. On ilmselge, et eesistmelt tagaistmele hüppamine on raskem ja aeganõudvam kui juhi kohalt kõrvalistmele ronimine. Käesoleval juhul tuleb arvestada, et sõiduauto Hyundai Accent oli L. H kasutuses, tema vastutas sõiduki eest ning rehvi purunemisega seoses oli temal probleem tekkinud. Sellest tulenevalt on mõistlik ja loogiline arvata, et sõiduki kasutaja oli roolis ise, mitte ei palunud autot juhtida sõbral, kes oli alkoholi tarvitanud ja joobeseisundis mootorsõiduki juhtimise eest kriminaalkorras karistatud. Samuti on väheusutav, et O. Tiit riskis teadlikult vangi sattumisega, asudes temale mittekuuluvat tühjade rehvidega autot juhtima. Kohus oleks pidanud seda versiooni kaaluma, arvestades, et ka L. H on joobeseisundis mootorsõiduki juhtimise eest kriminaalkorras karistatud. Kõik kahtlused tuleb tõlgendada süüdistatava kasuks.
4.Apellatsioonidele on esitanud vastuväite prokurör, kes palub jätta kohtuotsus muutmata ja apellatsioonid rahuldamata, sest see on seaduslik ja põhjendatud. Prokurör leiab, et kohus ei ole rikkunud tõendite hindamisel kriminaalmenetlusõigust. Tõendeid O. Tiidu süüdimõistmiseks on piisavalt, kohus on neid kogumis hinnanud oma siseveendumuse kohaselt. Maakohtu siseveendumuse kujunemine on kohtuotsuse lugejale jälgitav.
2(4)
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED JA SEISUKOHT
5.Kohtukolleegium, tutvunud kohtutoimiku materjalide ja süüdistatava ning tema kaitsja apellatsioonide väidetega, leiab, et apellatsioonide väited kohtuotsuse tühistamiseks alust ei anna. Kohtukolleegium põhjendab oma seisukohta alljärgnevalt. 5.1 Esmalt osundab kohtukolleegium Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 5. mai 2003. a otsuses nr 3-11-17-03 väljendatud seisukohale, et kriminaalmenetluses lasub tõendite esmase hindamise kohustus esimese astme kohtul. Riigikohtu praktikas on ringkonnakohtu tõendite hindamist puudutavate volituste osas asutud seisukohale, et ringkonnakohtul on õigus esimese astme kohtu poolt kriminaalasjas kogutud tõenditele antud hinnangut muuta vaid siis, kui selleks on veenvad põhjused. Ka on Riigikohtu kriminaalkolleegium 10. oktoobri 2000. a otsuses nr 3-1-1-85-00 märkinud, et kohtuniku poolne kuriteo faktiliste asjaolude tuvastatust näitav motiveerimine peab olema selline, et kohtuniku siseveendumuse kujunemine oleks kohtuotsuse lugejale jälgitav ja kohtu põhjendused peavad olema veenvad. Maakohtu otsusest nähtub, et O. Tiidu süüditunnistamisel tegi maakohus kindlaks, et tegu, mille toimepanemises süüdistatavat süüdistati, on toime pandud, selle teo pani toime süüdistatav ja see tegu sisaldab kuriteokoosseisu, mis on ette nähtud KarS §-s 424. Samuti tuvastas kohus, et puuduvad teo õigusvastasust välistavad asjaolud ja süüdistatav on selle kuriteo toimepanemises süüdi. Eeltoodu tõttu on O. Tiidu süüditunnistamiseni viinud mõttekäigu kujunemine kohtuotsuse pinnalt jälgitav. Kohtukolleegium leiab, et nii apellatsioonide väidete kui maakohtu otsuses sisalduva väga põhjaliku tõendite analüüsi pinnalt ei ole võimalik leida ühtegi argumenti süüdimõistva kohtuotsuse aluseks olevate tõendite ümberhindamiseks ega õiguslike järelmite muutmiseks. Ringkonnakohtu ees ei tõstatata uusi tõenduslikke ega õiguslikke argumente, millele maakohtu otsuses oleks vastamata jäetud. Kohtukolleegium, nõustudes apelleeritud kohtuotsuse motiivide ja järeldustega, ei pea neid vajalikuks korrata. 5.2 O. Tiidu apellatsioonis märgitakse, et ta taotleb õigeksmõistva kohtuotsuse tegemist, sest ei ole end kuriteo toimepanemises süüdi tunnistanud. Miks apellant maakohtu otsuse põhjenduste ja järeldustega ei nõustu, seda apellatsioonist ei selgu. Kohtukolleegium märgib siinjuures, et KrMS § 34 lg 1 p 1 ja § 35 lg 2 kohaselt on kahtlustataval ja süüdistataval õigus anda ütlusi või keelduda ütluste andmisest. KrMS § 285 lg 3 kohaselt pärast prokuröri esinemist küsib kohtunik, kas süüdistatav on süüdistusest aru saanud ja kas ta tunnistab end süüdi. Süüdistatava ütlus on üheks tõendiliigiks KrMS § 63 lg-s 1 toodud loetelus. KrMS § 61 kohaselt ei ole ühelgi tõendil, seega ka süüdistatava ütlusel, ette kindlaksmääratud jõudu. Kohus hindab tõendeid nende kogumis oma siseveendumuse kohaselt. Kohtukolleegium märgib, et seega ei tähenda süüdistatava poolt oma süü eitamine automaatselt seda, et ta tuleb talle esitatud süüdistuses õigeks mõista. Kohus hindab süüdistatava ütlusi kogumis teiste tõenditega oma siseveendumuse kohaselt ning teeb seejärel süüdi- või õigeksmõistva kohtuotsuse. Käesoleva kohtuasja materjalidest nähtub, et maakohus on süüdistatava O. Tiidu ütlusi hinnanud kogumis teiste tõenditega oma siseveendumuse kohaselt. Kohtu siseveendumuse kujunemine on kohtuotsuse lugejale jälgitav. Seetõttu ei nõustu kohtukolleegium O. Tiidu apellatsiooni väitega, et ta tuleb süüdistuses KarS § 424 järgi õigeks mõista, kuna ta ei ole oma süüd tunnistanud. 5.3 O. Tiidu kaitsja apellatsioonis leitakse, et süüdimõistev kohtuotsus rajaneb vaid tunnistaja I. V ütlustel, kes politseiametnikuna O. Tiidu kinni pidas, sest tunnistaja K. S ütluste ja videosalvestuse põhjal ei ole võimalik sõidukeid ega isikuid identifitseerida. Süüdistatava O. Tiidu ja tunnistaja L. H
3(4)
ütlused on kohus kaitsja hinnangul põhjendamatult kõrvale jätnud. Kohtukolleegium nende väidetega ei nõustu ja põhjendab oma seisukohta alljärgnevalt. Tunnistaja I. V kohtuistungil antud ütlustest nähtub, et politseiauto sõitis kuldset värvi Hyndai Accent taga ja politseiauto täistuled valgustasid eredalt eessõitva auto salongi. Ta nägi, kuidas pärast eessõitva auto peatumist ronis selle heledas särgis juht tagumisele istmele. Kui tunnistaja auto juurde läks, siis avas tumedas särgis mees turvavöö ja väljus rahulikult kõrvalistuja kohalt, kelleks oli L. H. Heledas särgis O. Tiit lebas tagumisel istmel ja teeskles magamist. Tunnistaja I. V ütlused on kooskõlas maakohtu istungil vaadatud tankla turvakaamera salvestusega, millel on kokku kolmel ajahetkel näha, et kuldset värvi sõiduautot juhib heleda särgiga meesterahvas. Ühel salvestusel on näha isegi see, et heleda T-särgi varruka alt paistab tätoveering. Süüdistatav O. Tiit avaldas kohtuistungil, et tema parema õla peal on tätoveering ning kui ta kannab lühikeste varrukatega särki, siis on see näha. Sõiduauto Hyndai Accent registreerimismärgiga 935 MCY tehnilise passi koopiast on näha, et sõiduk on kuldset värvi. Tunnistaja K. S ütluste kohaselt sõitsid narko- või alkoholijoobe tunnustega mehed kuldset värvi sõiduautoga Hyndai registreerimismärgiga 935 MCY. Ühel mehel oli seljas tume, teisel hele T-särk. Eeltoodut arvesse võttes ei nõustu kohtukolleegium kaitsja väitega, et süüdimõistev kohtuotsus on tehtud vaid ühe tõendi, so tunnistaja I. V ütluste põhjal. Kuna tankla turvakaamera videosalvestusel on korduvalt näha kuldne sõiduauto ja selles roolis heleda särgiga meesterahvas, siis ei nõustu kohtukolleegium ka selle kaitsja väitega, et videosalvestuse põhjal ei ole võimalik sõidukeid ega isikuid identifitseerida. Kuna süüdistatav O. Tiit ja tunnistaja L. H ütlused on otseses vastuolus tunnistaja I. V ütlustega ning turvakaamera videosalvestusega, siis on maakohus O. Tiidu ja L. H ütlused põhjendatult kõrvale jätnud. Kuna maakohus tunnistas nende ütlused ebausaldusväärseks ja luges kogutud tõenditega tõendatuks, et sõiduautot juhtis O. Tiit, siis on põhjendamatu kaitsja etteheide, et maakohus ei ole motiveerinud, miks ei võinud sõiduautot juhtida T. H. Eeltoodut arvesse võttes on kohtukolleegium seisukohal, et ka kaitsja apellatsiooni väited on põhjendamatud ja maakohtu otsuse tühistamiseks alust ei anna.
6.Kohtukolleegium rahuldas KrMS § 189 lg 4 alusel määratud kaitsjatele tasu väljamaksmise taotluse apellatsioonimenetluses ja määras O. Tiidu kaitsjale välja maksta 153,60 eurot. Maakohtu otsusele olid esitanud apellatsioonid O. Tiit ja tema kaitsja. KrMS § 45 lg 4 kohaselt on kaitsja osavõtt kohtumenetlusest kohustuslik. KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt on määratud kaitsjale makstav tasu menetluskulu. KarS § 185 lg 2 sätestab, et kui apellatsioonimenetluses tehakse KrMS § 337 lõike 1 punktis 1 nimetatud lahend, jäävad menetluskulud selle isiku kanda, kellel need on tekkinud. Kuna kohtukolleegium jätab apelleeritud kohtuotsuse O. Tiidu suhtes muutmata, siis jäävad menetluskulud süüdistatava enda kanda.
7.Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 337 lg 1 p-st 1 jätab kohtukolleegium Harju Maakohtu 4. juuni 2012. a otsuse O. Tiidu suhtes muutmata ja apellatsioonid rahuldamata.
Meelika Aava
Ivi Kesküla
Malle Preimer
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.