Kohtulahend

Tartu Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

28. mai 2012 Tartu (kirjalik menetlus)

Kriminaalasja number

1-08-10171

Kohtukoosseis

Tiit Lõhmus, Paavo Randma, Maarika Kuusk

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja) 19. aprilli 2012 määrus tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise kohta

Kaebuste esitajad ja kaebuste liik

süüdimõistetu Vladimir Manukjani (Manukjan) ja kaitsja Mihhail Firsovi (Firsov) määruskaebused

RESOLUTSIOON

Juhindudes KrMS § 390 ringkonnakohus määras: jätta Viru Maakohtu 19. aprilli 2012 määrus muutmata ning süüdimõistetu Vladimir Manukjani ja kaitsja Mihhail Firsovi määruskaebused rahuldamata. KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled kümne päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud V. Manukjan mõisteti Pärnu Maakohtu 30.12.2008 otsusega süüdi KarS § 214 lg 2 p 1, 4, § 184 lg 2 p 1 järgi ning teda karistati KarS § 64 lg 1, § 65 lg 2 alusel vangistusega 5 aastat 9 kuud 23 päeva. Karistuse kandmise algus on 11.05.2008 ja lõpp 05.03.2014. Viru Maakohtu 19. aprilli 2012 määrusega jäeti V. Manukjan tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Esimese astme kohtu määruse sisu Maakohtu hinnangul oleks V. Manukjani tingimisi ennetähtaegne vangistusest vabastamine ebaotstarbekas ja ennatlik. Maakohtu määruse kohaselt on V. Manukjani neli korda kriminaalkorras karistatud ja ta kannab vanglakaristust esimest korda. V. Manukjan on toime pannud erinevaid vara- ja isikuvastaseid kuritegusid, samuti on teda korduvalt karistatud

väärteokorras. V. Manukjan on olnud kolmel korral kriminaalhoolduse all ja pani viimasel katseajal toime esimese astme kuriteod. Maakohus märgib, et käesoleval ajal kannab V. Manukjan karistust katseajal toime pandud väljapressimise ning narkootiliste ainete suures koguses ebaseadusliku käitlemise eest ning mõlemad kuriteod on toime pandud grupis. V. Manukjani kuritegude dünaamika on maakohtu määruse kohaselt muutunud raskemaks ning karistusregistri teatisest on näha, et V. Manukjani on väärteokorras karistatud 17 korral, sealjuures 16 korral liiklusseaduse rikkumise eest. Eeltoodust nähtub, et mõistetud karistused ja määratud kriminaalhooldus ei ole V. Manukjani puhul oma eesmärki täitnud ning mingeid järeldusi V. Manukjan enda jaoks teinud ei ole. Samuti näitab eeltoodu maakohtu hinnangul, et võimaluse tekkimisel eirab V. Manukjan jätkuvalt kehtestatud reegleid ning ei ole usutav, et vabaduses hakkab ta elama õiguskuulekalt. Maakohus toob välja, et vangla poolt esitatud kinnipeetava iseloomustusest on näha, et V. Manukjanil puuduvad vangistuse jooksul distsiplinaarkaristused ning maakohus peab positiivseks kinnipeetava poolt läbitud sotsiaalprogramme ja XXXX õpinguid. Maakohus leiab, et vangistuses viibimine avaldab V. Manukjanile tõhusamat mõju kui varem mõistetud tingimuslik karistus. Maakohus märgib, et V. Manukjanil puuduvad kehtivad isikuttõendavad dokumendid, kuid V. Manukjani selgituse kohaselt on dokument valmis ja ta võib selle vabanemisel koheselt kätte saada. Maakohtu määruse kohaselt on V. Manukjanil vabanedes kindel elukoht vanemate juures, vanematele kuuluvas ühepere elamus ning E OÜ garanteerib V. Manukjanile töökoha XXXX ja XXXX Paides riiete poes. Arvestades V. Manukjani poolt toimepandud kuritegude ohtlikkust ja asjaolusid, korduvaid karistusi (korduvad vara- ja isikuvastased kuriteod), tema käitumist kriminaalhooldaja järelevalve all (raske narko- ja varavastase kuriteo toimepanemine katseajal) on maakohus seisukohal, et V. Manukjani tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine ei ole õigustatud. Maakohus märgib, et V. Manukjan oli juba allutatud kriminaalhooldusele, kuid pani katseajal toime uued esimese astme kuriteod, rikkus käitumiskontrolli nõudeid ning ei pidanud kinni kriminaalhooldusametnikuga sõlmitud kokkulepetest. Samuti tuleneb maakohtu määruse kohaselt kriminaalhooldusametniku riskianalüüsist, et V. Manukjanil puudub motivatsioon oma majanduslikku olukorda legaalsetest allikatest parandada. Maakohtu hinnangul ei osutaks kriminaalhooldus V. Manukjanile piisavalt mõju ning oleks kergemeelne arvata, et varem korduvalt karistatud isik, kes on juba mitmel korral käitumiskontrolli all viibinud, alustab nüüd kriminaalhooldaja kontrolli all uut seadusekuulekat elu. Maakohtu hinnangul eksisteerib suur tõenäosus, et V. Manukjan paneb vabaduses toime uue kuriteo. Maakohtu hinnangul ei oleks V. Manukjani vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega ja tema tingimisi ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud. Maakohus märgib, et V. Manukjanil oli ka varem perekonna toetus ja kindel elukoht, sealhulgas isegi töökoht XXX-na, kuid see ei takistanud tal uusi raskeid kuritegusid toime panna. See näitab maakohtu hinnangul, et töökoha omamine ei ole piisav, et V. Manukjan hoiduks uute süütegude toimepanemisest. Maakohus leiab, et vabanemisel töö- ja elukoha omamine ja lähedaste toetus ei kaalu üle V. Manukjani varasemat käitumist ja toimepandud kuritegude asjaolusid. Maakohtu hinnangul suurendavad suured rahalised nõuded (10437,12 eurot) omakorda uue kuriteo toimepanemise ohtu. Maakohtu määruse kohaselt on karistusaja lõpuni veel üle 1 aasta 10 kuu ning kohtul puudub veendumus, et karistuse eesmärgid on juba saavutatud ja vangistus on V. Manukjani piisavalt mõjutanud.